25 mai 2017

"Jänku hüppas metsa all. Tänu "headele inimestele" enam ei hüppa!"


"Jänku hüppas metsa all
lõbus tuju oli tal.
hüppas ikka hips ja hops,
sabaots tegi sips ja sops."


Selle kõige pisema jänkutite, kes loomakaitse liidu hoolde anti, sabaots ei tee enam midagi. Samuti tema nelja liigikaaslase hüppamised on paraku hüpatud. 



Tänavu on jänkubeebide suremus 50 % kandis ja kõigil vikerkaare taha läinutel on üks ühine nimetaja - nad olid inimese juures kaks-kolm päeva või rohkemgi! Inimesed toitsid neid internetist leitud juhendite või mõne "targa" käest kuuldud nõuannete järgi ja pöördumatu häda oligi käes - pikkkõrvade sisemus lausa mädanes. Täna on mul selline olukord, et hoiukodud lausa keelduvad taolisi jäneseid vastu võtmast, sest nad surevad niiehknii ja meie õrna hingega vabatahtlikud ei taha seda pealt vaadata ega pidevas leinas olla.

See konkreetne "pesamuna" anti mulle üle Lasnamäel ja inimesed leidsid ta Koplist.

"Tatsas seal poe juures ja tiheda liiklusega teel oleks auto alla jäänud. Sellepärast võeti ta kaasa ja toodi minu kätte. Minu juures on ta olnud neli päeva ja toitsin teda heinaga. Ma oskan hoolitseda küll, sest olen küülikuid pidanud."

Kõik on tore, aga nii pisikesele heina sisse toppimine nüüd hää küll ei ole. Ei usu? No aga minge andke oma imikule kartulikrõpse, burgsi, korralikku praadi ja muud tavapärast toitu ning vaadake mis saab! Inimlapsega me eluskatseid tegema ei hakka, aga loomadega justkui tohiks ning kõik on üleöö spetsialistid.

Ärge turkige jänesepoegi! Nad ongi pikad päevad üksi ja emme tuleb alles ööseks neid toitma ja soojendama. Nii on loodus ette näinud ja pole nad hädas ühti! Kui te aga näete mõnda tuttsaba sellises kohas, et see on ta elule ohtlik, siis alles sekkuge, aga andke loomake meile kohe üle! Kõik need jänesed, kaasa arvatud Mustamäel varese käest tappa saanud ja jahimehe poolt päästetud tegelane, on täna täitsa elus ja lähevad kohe metsa tagasi. 

"Aga nad on ju nii armsad!"

Loomulikult on nad armasad nagu kõik lapsed ja teiste loomade pisipõnnid, aga neid te ju oma koju ei vea. Eks ole? Sestap kordan aeglasema taibuga inimestele igaks juhuks uuesti üle:

"Ärge tarige jänesepoegi enda koju! Ärge toitke neid surnuks! Ma väga palun!"