"42 aastat lubadeta sõitu!"

Meie tänavatel ja teedel liikudes on selgelt näha, et pollarid ei maga. Naiivselt võib arvata, et nad hoolivad väga meie turvalisusest, aga eks see tegelik põhjus ole ikka va riigikassa täitmine. „Tegele oma põhitööga. Võta radar ja mine trahve koguma“, käratas ülemus mu tuttavale piirkondlikule konstaablile, kes soovis ühe tüdruku vägistamisjuhtumit uurima hakata. Kommentaarid on vast liigsed. Seega võib arvata, et liikluskeerisesse pole vaja tormata kui sinu või masinaga just kõik korras pole. Vahelejäämise oht tundub lihtsalt liiga suur olema, aga see mulje võib olla petlik.

"Täna läksin omadega päris rappa ikka!"

Täna läksin omadega ikka täiesti rappa. Algne plaan oli aga igati üllas. Ühesõnaga läksin lapselapsega rabasse kelgutama. No ja eks ma siis seletan:

„Näe, see on kuusepuu ja see jällegi männipuu. Aga see tiibadega asi on tuvi – see ei ole puu. Hoopis lind.“ 

Loodusõpetusetund missugune. Eks ole? Siis mõtlesin, et räägin ka hoolivusest. Räägin, et praegu on külm ja kõik kiisud tuleb tuppa lasta. Need kutsud ka, kes õues elavad. Näitena tõin Nancy, kes isegi oma hobused suurde tuppa „külmapühadeks“ kolis ning neile õhtul lausa tekid peale laotab. 

„Oi-oi, Nancy on hea“, kiidab põnn takka. Muidugi on Nancy hea ja saa sina ka tulevikus sama tubliks ning hoolivaks. „Küll ma saan, kindlasti saan“, on järeltulija veendunud.

Nojah kelgutame seal kui korraga märkame ühte auku. Hiilime ligi. Mingit norinat on kuulda. Pistan pea sisse. Hirmus hämar on, aga silm siiski vaevu seletab mingit põõnavat kogu. Põnn kohe, et viime suure kutsu koju, õues on külm ju! Mina vastu, et see on niiiiii suur, et me ei jõua teda ju liigutada. 

„Paneme kelgu peale ja lohistame!" 

Vanaisa, sa ju ise just rääkisid, et sellise külmaga ei tohi kedagi õue jätta“, jääb põnn enesele kindlaks. Nõme värk ja kuidas sa lapsele ikka pada ajad? Ühesõnaga vedisime koeramüraka kelgu peale ja vut-vut-vut kodu poole. Õues pime ka ja ei näinudki teist korralikult, aga hinges oli vähemalt selline soe tunne. Lisaks näeb lapselaps oma ihusilmaga kui hea inime on vanaisa ning küllap see innustab tedagi tulevikus õilsatele tegudele.

Vaese külmunud looma vedisime kohe magamistuppa radiaatori äärde. Polnud nagu väga külmunud, sest karv oli küll selline pehme. Haises aga hirmsasti, seda pean tõdema. Põnn hoidis ka nina kinni, aga midagi pole teha – loomakaitsja elu haisebki üksjagu sõnniku järgi. Ja siis panime tule põlema ja mida me näeme? Jeerum, sina Jeerum, tarisime hoopis väiksemat kasvu karu koju! Nüüd istumegi ise õues, lumehanges ja kuradi külm on! Keegi öömaja ei taha pakkuda? Nii kevadini ma arvan?

"Ärge tuututage nii väga kui teel loomi näete!"

Viimasel ajal satun üsna tihti Viimsi kanti ja mõned päevad tagasi tekitas üks kolli seal korraliku segaduse. Ja nimelt sõidan mina linna poole, aga vastassuund masinatest umbes, mis umbes ning venivad nagu kaameli-ila. Mõni hetk hiljem nägin ka ummikutekitajat enest – eksinud kolli oli hõivanud teepervepoolse rattajälje ja vaatamata vastutulevatele masinatele rühkis mööda seda rahulikult Merivälja poole. Autojuhid olid kõik ülimõistvad, võtsid kiiruse maha ning manööverdasid loomast kuidagimoodi mööda. Keegi ei signaalitanud.

"Kölnivesi „Kölni kallistus“ nüüd saadaval ka Eestis!"

Kallid naised!

Meeste ürgseid instinkte äratava kölnivee „Kölni kõditus“ esimene partii saabus Eestisse. „Kölni kõdituse“ üleilmne võidukäik sai alguse aastavahetusel Saksamaalt ja tänaseks on sellest lummatud pea kõikide Euroopa riikide õrnema soo esindajad. Aroom on üles ehitatud kontrastidele - see on samaaegselt külm ja kuum, kõva ja pehme, kauge ja lähedane, kosmiline ja maalähedane, nii kivi- kui kaasaegne.Selles peituvad unikaalsed sametist pehmust andvad lillelised komponendid. Algusnoodis kõlavad akaatsia ja oder, südamenoodis jasmiin, palisandripuu ja mustsõstar ning lõpunoodis tiirase metsise ning kilpkonna vastav eritis.

"Hakkan heaks inimeseseks ja teen palju komplimente!"

Alates sellest aastast hakkan lisaks hästi heaks inimeseks olemisele ka naistele hästi palju komplimente tegema. Nii sai otsustatud. Naised armastavat ju kõrvadega ja mis saab siis veel paremat olla sellest, kui võhivõõras mees su ilu ning maitsekat meelt taevani kiidab. Eesti mehed on ju va mühkamid.

„Kallis, sa pole nii ammu mulle komplimente teinud!“, ütleb nördinud naine.

„Pagan, see ongi ju kompliment, et ma sinuga üldse koos elan“, vastab mees. Kuradi mühakas, aga küllap tuleb taoline olukord paljudele tuttav ette.

Ja lähengi mina siis poodi ja hirmus kihk on kedagi kiitma hakata. Loomulikult mitte selleks, et kohe püksi pugeda, vaid et ikka müüjakese tujukest ning enesehinnangut veidikenegi tõsta. Ohoo, nooruke neidis istubki nördinult ning väsinult kassaaparaadi taga.

„Tere, te näete väga hea välja!“, põrutan pikemalt mõtlemata. „

Ku-ku-kuidas palun“, kokutab müüja vastu.

„Teil on väga armas naeratus“, ei jäta ma jonni.

Neidis on ilmselgelt kimbatuses ja otsib anuva pilguga turvameest. Nüüd on pees ja siit sajab veel ahistamise süüdistus kaela. Viimases hädas kraaksatan:

“Te olete üsna roogitav vobla. Täitsa pandav chick, noh!“

Üle müüjanna näo laiub sulnis naeratus ja ta silmadesse lausa valgub kogu inimkonna soojus ning armastus:

„ Oi, aitäh Teile. Vanakoolimehed kohe oskavad naistega rääkida!“

"Karvadeta sfinx jäeti rahumeeli pakasega õue"

Sain täna järgmise kirja härra Laurilt: "Tänane pärastlõuna pani mind proovile. Sammun mööda kodutänavat trammipeatuse poole ja vastu sörgib sfinkskass.Olen teda suvel aeg-ajalt näinud kodumaja ümber silkamas ja tolmus püherdamas, aga praegu pole loomulikult suvi ja lisaks on 20 külmakraadi. Pere, kelle juures kass elab, ei paista kodus olevat. Koputan korduvalt nende aknaklaasile. Umbes minuti pärast astub välja punase peaga mammi, kes ei ole üldse häiritud, et kass väljas oli, kus ta sihitult ringi jooksis, õnnetult kräunus ja lõpuks kuhugi varju alla puges, mis ei andnud üldse sooja. Mammi ütleb vabanduseks niipalju, et kass tahtis välja minna, siis ütleb isegi "aitäh" ja laseb õnnetu karvadeta elaja tuppa tagasi. Minu küsimus teistele kassiarmastajatele ja eriti sfinksiomanikele: kas see on loomapiinamine ja kui on, kellele oleks mõistlik teatada? Mina leian, et see on loomapiinamine, sest keegi mõistuse juures olev inimene ei saa olla nii loll, et karvadeta kassi -20 juures õue laseb!"

Igasugu targutavad kommentaarid on vast liigsed ja tänud Laurile teatamast ning hoolimast. Kui aadressi teada saan, siis lähen juba hommepäev mammiga rääkima. Lubatakse 30 külmapügalat ja sestap on vast igati paslik sfinxi omanik paljajalu ning T-särgi väel jalutama kutsuda, et talle veidi selle kiisu hingeelust ja pidamistingimustest rääkida. Ja ainult püüdke mind nüüd "vanainimesepiinamises" süüdistama hakata! Aga ilmatargad lubavad kõva pakase jätkumist ja eks siis kulu soojem ulualune meile kõigile ära. Laskem siis ka karvasemad neljajalgsed ikka tuppa. Eks ole!

"Tänapäeva imed"

Reeglina arvatakse, et muinasjutt on üks ilus pläma. Aga vat ei ole ja kohe räägin miks. Ja nimelt viimased pool aastat ööbin ma vahest ühe nooremapoolse haldja juures. Esimene ime ongi see, et ta üleüldse mind, va vanat litsi, oma koikusse laseb. Lisaks tundub mulle pärast mitte just kõige imelisemat suhet imena juba seegi, et leidub siin maamuna pääl ka selliseid naisi, kes kilode viisi rahusteid ja liitrite viisi veini sisse ei kaani. Lõpututest  tujumuutustest ja tülidest rääkimata. Jummalast ime, sest olin juba unustanud, et ka nii on võimalik. Siiralt.

"Laste jõulupeo mõtisklus"

Tütretütre lasteaia jõulupeal käies tabasin end korraga imelikult mõtlemas. Kas kogu see laste püüdlik esinemine ja jõuluvanaootus, mida ma praegu näen, on kadumas?  Itaalias juba oli üks koolijuht jõulukontserdist loobunud. Solvavat mosleme! Kas me tõesti kasvatame neid lapsi ainult selleks, et „vaeg-valged“ neid mõnitada-pilastada-vägistada saaksid?

Tõtt-öelda ei taha selle peale praegu isegi mõelda, aga ehk oleks isegi parem kui nad sündinud poleks? Ehk on soo jätkamine Euroopa mandril absoluutselt vastutustundetu kui me oma järglastele head soovime? Millisesse maailma me nad jätame – kliima soojeneb ja merevesi tõuseb, reostatud keskkond, põud ja nälg, võõrad rahvad ja jumalad trügivad koduõuele õpetama. Vanem tütar avaldas lootust, et küllap ta poeg kohaneb, võtab uue usu omaks ning jääb ellu. Andku Jumal, et nii läheks. Vabandust, andku ikka Allah!

"Tähelepanu! Pedofiil otsis Nõmmel ohvreid!"

Tähelepanu eelkõige siis Nõmme rahvas, sest salakavalat lapsi võrgutavat pedofiili nägin viimati isiklikult just ühes teie kandi kaubanduskeskuses karistatamatult tegutsemas. Tuleb tunnistada, et häbiväärset lastepilastuskatset nägid pealt ka paljud teised kodanikud, aga nagu meil juba tavaks, siis pidas enamus neist targemaks mitte sekkuda.

Mis siis juhtus? Ja nimelt olin eile siis X-kaubanduskeskuses toiduaineid soetamas kui ühtäkki märkasin punasesse riietatud vanamehepässi, kes lapsi oma sülle istuma kutsus. Ho-ho-hoo, aga sellega asi ei piirdunud! Ta silitas ka ilmsüüta olevuste päid ning pani oma räpase kämbla lapsukeste jala peale! Vaimupimedusega löödud lapsevanemad lasid sellel kõigel rahumeeli juhtuda.

"Häid jõule!"

Hakkasime Jaanipäeval naabrimehega napsitama. Istusime köögiakna taga terrassil ja kraadiklaas näitas õhtul igatahes 11 kraadi sooja. Täna hommikul tuli pilt jälle ette ja mida ma näen? Istume ikka terrassil, aga ööga on ilm pilve kiskunud ja sajab kut oavarrest. No ikka juhtub ja siinmail üsna tavaline nähe. Nii et põle hullu miskit. Siis aga märkan, et et põõsastelt ja puudelt on kõik lehed pihta pandud ning puhta raagus teised. Kurat, kus siin kandis ikka varastatakse ja nüüd taritakse isegi lehed puudelt maha! Kas me sellist Eestit tahtsimegi?

Vanamoor süüdistas muidugi ikka va viinakuradit ja väitis et kohe-kohe on jõulud käes. Oujeee! Oli teine vahepeal isegi kalendri detsembrikuusse kerinud. Ah-ha-haa, aga mind juba ei peta! Vaatan kraadiklaasi ja see seisab ikka kenasti 11 soojakraadi peal. Nii et kõik on korras, ise olen mõistuse juures ja ka loodus pole omadega sassis. Memme hale katse mind karskluse teele juhtida luhtus juba eos. Selle peale võtame! P.S Ära loodagi lehe- ja marjavaras puhta nahaga pääseda ja küll ma su kätte saan! Aga nüüd küll võtame, proosit ja "häid jõule" siis!

"Jõuluvemmalvärss"

Lugu on täbar ja pisar tuleb silma
Jeruusalemma Maarja on siiani "ilma"
kas siis tõesti pole maamunal ühtegi meest
kes süütukese juurde tahaks üles leida tee

Neiu ei saa und ja öösiti on valvel
miks keegi küll ei kuule ta meeleheitel palveid
aga abi on saabumas - meite oma Mats, va reo
tuli just Juudamaale ja lubas ette võtta ülla teo

Hommikutaevasse ilmuvad päikesekiired
ehmatanud noored on vaikselt kui hiired
möödas on kirglik ja pattu täis öö
vabanduste leidmine on nüüd nende töö

Mida küll öelda kui naaber tõstab kisa
või pärima hakkavad ema ja isa
mure on suur, aga Maarja pole rumal
vaid kõigile kuulutab - mul külas käis Jumal!

Mööduvad kuud ja täitub uus aastaring
väikeses laudas kükitab nüüd õilishing
õues on külm ja õõvastavalt pime
neitsi sünnitabki laudas – on see vast ime!

Hämaras tiirutavad kanad, lambad ja sead
siis saab tita lehmalt sabaga vastu pead
aga Maarja on rahulik ja ei tõsta tühjast kära
vaid otsustab - selle tõpra sööme karistuseks ära

Tegelikult juhtuski kõik nii ja see on sulaselge tõde
sama kindlalt on Edgar Savisaar meie presidendi õde
ja kuigi kõrge torniga majas kuulutatakse muud
siis ka tuleriida hirm ei suuda sulgeda mu suud

Käes on jälle jõulud ja kuulda pole miskit uut
ikka ainult seda, et taeva läks ammu surnud juut
oma otsa nüüd leiavad sadakümmetuhat looma
nende kaitsjad meeleheitest hakkavad kõik jooma

Soovin kõigile maitsvat vorsti, sülti ja õlu
et pühitseda saaksite seda väljamõeldud lugu
lisaks soovin veel mõnusat talvist pööripäeva
ja et uus aasta ei tooks Te peresse valu, haigust ega vaeva!

"Mustamäel nähti väga haruldast lend-nugist!"

Nädalavahetusel sain proua Olgalt sellise kirja: „Reede hommikupoolikul ilmus mu Mustamäe 5 korruse rõdule üks umbes väiksema kassi suurune elukas. Meil Männi pargi kõrval on palju oravaid. Ka mul räästa all on oravapesad. Kodus on kassid ja sellepärast ma ei julgenud looma sisse lasta. Ta paistis küll puhas ja hästi toidetud, aga äkki oskab keegi soovitada kuidas temaga edasi toimida?“

"Rakveres läks kaduma 4 aastane Jack"

"Veelindude talvine toitmine - hea või halb?"

Jalutan tihti Pirita promenaadil ja talvel Russalka mälestusmärgi juures. Toitu nõudvate luikedega on kokku puutunud vast teisedki inimesed. Eks seda va toidukraami neile ka lahkelt jagatakse, sest ega neid muidu seal ju oleks. Teinekord juhtub aga nii, et nii mõnedki pikk-kaelad jäävad otse keset kõnniteed lamama. Inimesed lähevad mööda, koerad hauguvad nende peale ja siis on jälle häda lahti, et äkki on uhked linnud haigeks jäänud? Ei ole nad haiged midagi, kulla sõbrad, vaid nad on lihtsalt nii saia täis topitud, et jõua enam oma keregi liigutada. Olen ise oma kümnel korral tee pealt luiki vette toimetanud - ikka sülle, taguots ettepoole, et ta mul endal silmi välja ei nokiks ja merre tagasi. Vees ärkavad linnud kohe ellu ja jaksavad liigutada küll. Maa peal aga mitte ja see on juba otseselt meie kallite kaaskodanike teene.

"Koššerliha on täiesti saadaval. VTA ei tea aga sellest ööd ega mütsi!"

Veterinaar- ja Toiduametilt tuli täna vastus seoses Loomakaitse Liidu päringuga seoses religioosse tapmisega. Samas see tekitab paraku küsimusi ja ma pole sugugi veendunud, et VTA riigis toimuvaga üleüldse kursis on. Nii näiteks väidab loomakaitsebüroo juhataja Tarmo Serva, et ühtegi looma pole uimastamata tapetud jne. Ometigi on moslemite tavade kohaselt tapetud kohalik lambaliha täiesti saadaval nii turul kui restoranides. Tüübid isegi ei salga oma reklaamis, et ise loomi notivad. http://www.islam.pri.ee/index.php?id=931.
Mõned väljavõtted reklaamist:

"Appi, „jõulukristlased“ on ärganud!"

Appi, „jõulukristlased“ on ärganud ja soovivad justkui ühest suust kenat advendiaega! Mis kuradi advendiaega? Seesamune aeg tuleb teatavasti ladina keelest ja Adventus Domini tähendab maakeeli Issanda või kui soovite, siis Jeesus Kristuse tulekut. Kui veel täpsem olla siis Jumala tuleku ootust ehk niinimetatud inkarnatsiooni või „lihaks saamise“ ootust.

"Ja seda kõik siin tõsimeeli ootavadki või? Ausalt või?"

Eestlased olid mõned aastad tagasi Kirikute Nõukogu poolt tellitud uuringu kohaselt maailma kõige uskmatum rahvas! Aga nagu välja tuleb, siis vale puha, sest kõik me ju suure õhinaga ootame mingi vennikese saabumist ja lihaks saamist. Tõsi ta on, et „lihaks saab“ küll tuhatkond lehma-siga-lammast-kana ja muud elukat, kes rändavad me lauale, aga mnjah …..

"Kehtiv karistuseadustik diskrimineerib pagulasi!"

Peaminister pakkus väga targalt et kui Rootsisse enam ei mahu, siis sealt ülejääva krabame endile. Peaministri büroo hinnangul on väga oluline , et meie inimesed ei kukuks kohe sildistama, a la see on terrorist ja see on pätt. Ega ikka ole küll ja kohe seletan miks. Me kõik eksime ja võime rumalusi teha ning ega iga automaati või raiutud pead hoidev isik ole kohe automaatselt terrorist.

Valge inimeste välja mõeldud terror pole tegelikult üldse sobilik kirjeldamaks pagulaste korraldatud ULAKUSI. Teiseks on aafrikamaal juba aastatuhandeid kestnud taoline tava, et hommikuse virgutusvõimlemise käigus sörgitakse naaberkülla, kus trukitakse paar neiut läbi ning möödaminnes jäetakse ka mõned mehed oma peadest ilma. See on nagu rahvussport sealmail ja võrdeline kehakultuuri edendamisega meie mõistes. Nii et püüdkem esmalt ikka mõista, mitte kohe hukka mõista.

"Miks me küll oma haridussüsteemi häbeneme?"

Kui eestlased midagi kuskil saavutavad, siis on suured uudislood ja vägevad pealkirjad garanteeritud. Täna aga millegipärast me häbeneme oma haridussüsteemi, sest sellest pole kuulda kippu ega kõppu kui paljud tumedanahksed kodanikud just meie ülikoolide kasuks üleöö otsustanud on.  Me räägime kümnetest ja kümnetes, kui mitte sadadest üliõpilastest, kes on pikalt saatnud Harvardi, Cambridge, Oxfordi ja teised õppeasutused ning tulnud siia maailma serva, Jumala poolt hüljatud maale ning me vaikime?!

See on häbiasi küll ja siin peaks eestlaste loomupärast tagasihoidlikkust hoopistükkis sarjama ja seda ma teengi Ja mida peavad tundma meie väikesepalgalised õppejõud? Nad teevad ennastsalgavalt tööd ning suudavad inglise ja eesti keelt praktiliselt mittevaldavatele vennikestele asjad selgeks teha meie oma emakeeles. See on lausa fenomenaalne ju, aga peavoolumeedia jäärapäiselt vaikib? See tekitab põlisrahva seas mõistagi põhjendatud küsimusi.

"Vene-Gruusia sõja põgenikud jäid Eesti abita. Miks?"

Mäletatavasti toimus 2008 aasta augustis Vene-Gruusia sõda, mille jalust põgenes oma 70 000 inimest. Eesti reaktsioon oli üsna kesine ja meie poliitlõvid sosistasid poolel häälel, et: “Mõistame hukka , mõistame hukka ..“. Ei miskit rohkemat ja üldjoontes ei kottinud nende inimeste saatus peale väikese grupi vabatahtlike suurt kedagi. Läksime, nägime, tegime ning olime koos grusiinidega. Eesti pool pigistas pigem silma kinni ja rahvajuhid olid vait nagu kuldid rukkis või lausa mõistsid selle missiooni hukka. Ja mida me seal siis tegime? Ehitasime laagrit, registreerisime passilauas põgenikke ning laadisime laos toiduaineid. Mina suhtlesin mõistagi hästi palju inimestega ja salvestasin oma 10 tundi materjali sõjakoledustest, millest eetrisse jõudis vaevalt kolmandik.

"Pagulane vs terrorist?"

"Põhiline on teha vahet pagulasel ja terroristil", arvab meie valitsus ja tõsi ta on. Paraku rumalavõitu eestlastel see ei õnnestu ja valitsuse liikmed on siiras mures ning tegid mulle ülesandeks matsirahvast veidi harida

Milline vahe siis on terroristil ja pagulasel? Terrorist ehk "pahalane" kannab reeglina automaati ja/või pommivööd ning karjub selliseid loosungeid nagu "Kõik mittemoslemid tapame maha ja vägistame ära!", või siis vastupidi. Lisaks mõistagi sõjahüüd "Allahu Akbar!"

Pagulane see eest esineb selliste avaldustega nagu:"Nõuame rohkem raha!", "Nõuame paremaid elamistingimusi ja sööki!", "Nõume põhiseaduslikke õigusi", "Ehitage mošee!" jne. Lihtne ju!

"Soovite halal-liha? Aga palun ja tule tapa kasvõi oma käega lambukeää!"

Läheb lahti ja raha ei haise ning "loomaärikad" pakuvad moslemitele juba loomi killimiseks. Eks seda ole muidugist kõikse aeg tehtud, aga olgu kohe öeldud, et nii Eestimaa Loomakaitse Liit kui Eesti Loomakaitse Selts olid selle vastu, et meil elavad 3 juuti ja 4 moslemit saaksid loomi tappa nagu ise tahavad ning soovisime selgelt taolise isetegevuse keelustamist. Seletasime, et meil on kombeks loomad ikka eelnevalt uimastada, aga keda see huvitas.

Mees peksis kassi vigaseks, aga sekkuda ei saa, sest pole KAEBEÕIGUST!

Kirjutan veidi Eesti uurijate, prokuröride ja kohtunike raskest tööst ning seaduse tõlgendamise võimalustest kui ohvriks on oletame, et 8 kuuline KASSIPOEG. Loomakaitse Liidu poole pöördus, oletame et keegi neiu INDRA A, kes palus abi oma kassi ravikulude tasumisel. Naise sõnade kohaselt lõi tema elukaaslane, oodake ma mõtlen kohe ühe nime välja, oletame et näiteks keegi URMAS K, kassipoega nii, et loomal olid neuroloogilised kahjustused. Oletame veel ja kliinikus näiteks selgus, et kassil oli ka pool aastat tagasi olnud sääre- ja pindluu murd, mis omakorda tekitas põhjendatud kahtluse, et vaene loom on ka enne korralikult tappa saanud. Mõistagi tegi liit seepeale politseile avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks.

"Lapsepõlvemaa Kassisaba"

Sai nädalavahetusel taas lapsepõlvemaal ehk Toompea nõlvadel ja parkides konnatud. Oli hiiglama tore ja Kassisaba „auulis“ käies valdab mind kohe hoopis teistsugune tunne – niipalju mälestusi, pea igas majas elas mõni kooliõde või klassivend, iga puu, põõsas ja kivi on justkui vanad tuttavad, koolimaja ….. Ka vähemalt mu poja lapsepõlv möödus seal ja muide praeguses Westholmis käis lisaks mulle ja juuniorile ka mu paps. Nii, et lausa kolm põlvkonda, aga vaevalt nad nüüd sellised kaagid olid nagu ma. Õppealajuhataja küll mainis, et nüüd läheb igavaks kui sa lahkud, aga vaevalt ta seda tõsiselt mõtles. Viisakas inime lihtsalt, arvan ma nüüd takkajärgi.

"Sõda jäätise pärast ehk kuidas rott, varesed ja varblased tüllikeerasid"

Imeilus ilm ja võrratu päev ning toas passimine tundus lausa kurjast. Sestap läksimegi koos Miaga linna vahele laiama. Eks ikka ennast ka näitama ja teisi vaatama nagu tavaks öelda. Räägitakse, et linnainimestel on alati kiire ja tõsi ta on. Mind on aga õnnistatud sellega, et oskan aja maha võtta. Miakas oskab ka ja nii me jälgisimegi siis loodust otse kesklinnas, suure-suure kaubanduskeskuse kõrval. Ja oli mida vaadata.

"Tähelepanu! Järvel ja Rahumäel liigub kasse piinav sadist!"

Järve ja Rahumäe kassiomanikud peaksid sedapuhku veidi tähelepanelikumad olema, sest eile leiti sealtkandist, täpsemalt öeldes Järve Selveri ja Rahumäe surnuaia taguselt alalt, otse raudteelt piinatud kassikese surnukeha. Loomakeselt olid raiutud või mingite tangidega lõigatud ära käppade alumised osad. Ka ka silmad olid kassilt välja torgatud. Otse raudtee ääres seda ei tehtud, sest verd polnud lähiümbruses näha. Väita ei saa, aga kardetavasti oli kiisu öövastava piinamise ajal veel elus.Pärast silmade välja torkamist aga siiski enam mitte. Seejärel viidi ta keha raudteele ja asetati liiprile ning jäädi vaatama kuidas mööduv rong ta peakese maha lõikas. Eriline peast haige värdjas on see tüüp, sest tegemist on erakordse julmusega ja sellist teguviisi ei saa nautida ükski normaalne inimene. Loomake oli iseenesest puhas ja seetõttu võib arvata, et mõnes kodukeses oodatakse teda siiani. Muide, tapetud kassikese leidis mees, kes nõuka-ajal Afganistaanis võitlesja taolist vastikut ja julma vaatepilti polnud ta näinud isegi lahingumöllus! Loomakaitse Liit teeb homme politseisse mõistagi ka avalduse, aga ega sellest suurt kasu ole.

Muide ka ühest teisest halli-valgekirju kassikorjusest anti mulle teada ja tema lebab Lilleküla rongijaama ning jalkastaadionilähistel raudtee kõrval tühermaal. Tundub, et ka sedapuhku on tegemist kodukassiga. Kuigi ka tema pea on täielikult lömastatud, siis võis vaeseke ka rongilt löögi saada ja seda ma kohe automaatselt nüüd mõne sadisti kraesse ei kirjutaks. Järve lugu on aga selgemast selgem, sest ükski õnnetus taolisi vigastusi ei tekita ning see on päris kindlasti mõne kahejalgse inimlooma haige tegevuse tagajärg. Nii et sealsed kassiomanikud olge siis tähelepanelikud! Kel aga taoline kiisu kadunud on, siis minge aga järgi ning matke ta maha nagu kord kohus. Õrnema närvikavaga inimestel oleks ehk vast targem jätta need pildid vaatamata.