16. jaanuar 2022

"Kummitused"

"Tee minuga, mis tahad! Pilasta kuis heaks arvad!", ettepanek verinoore naise poolt pani suu kinni. Loodetavasti ei teinud ma vene keelsest tõlkimisel suurt viga sisse, aga nii on see veider juhtum meelde jäänud. Olin just Stromkal jalutamas. Aadu, toona veel elus, hakkas kohe sõprust sobitama. Ta lihtsalt oli selline.

Pisaraid tagasi hoidev neidis sattus oma peiule teise naisega peale. Pulmadki kohe tulemas. Pakkusin, et seksist parem on selle valu ja reetmise välja röökimine Läksimegi mere äärde ja ta kisas.

"Kas läks paremaks?" pärisin.

"Ei läinud!"

Läksime tagasi promenaadile ja istusime pingile. Võtsin talt ümbert kinni. Aadu pani pea tema päevitunud jalgele. Ja siis ta nuttis ja nuttis. Oma paarkümmend mintsi. Lõpuks saatsin ta bussile. Tegi põsele mopsu-musi ja lausus, et teeb "seda" nii ehk nii. Vastasin, et tehku, mida iganes, peaasi, et homme ei kahetseks.

Jalutan endiselt Stromkal ja loodan teda näha. Ei-ei, ei miskit seksuaalset. Rohkem nagu isa ja tütre värk. Aga teda pole. Loodetayvasti on kõik hästi. Me kõik oleme oma kogemuste summad. Sedapuhku sattus mulle selline kogemus. Kummitab kurat võtku! Aadu kummitab ka. Näen uneski. Oli ikka koer. Igatsen. Täiega.