23. aprill 2020

"Kastreerida või lõpmatuseni ravida? Selles on küsimus!"

Isase kassi elu on põrgu. Isase kassi elu on pidev võitlus. Vabakäigu kasside elu on pidevas ohus.

Need on faktid, millele on raske vastu vaielda. Isaste kasside argipäev on täis võite ja kaotusi. Sõjas kaotatakse silmi ja kõrvu. Kaotaja saab tappa, võitja saab keppi. Nii on see looduse poolt säätud.

Teinekord sekkuvad "kasside sõtta" ka omanikud, kes oma lemmiku kaitseks isegi suusakepi käiku lasevad. Ka see on inimlik ja looduse poolt säätud, et inimloom samuti omasid hoiab.

Pole üldse oluline kas selle kiisu silma vigastas konkurendi küüs või tema omaniku terava otsaga suusakepp. Oluline on see, et seda kõike saab vältida. Ma ei loe moraali, et isegi maakolkas peab talukass rihma otsas jalutama. Ma kordan taas, et seda kõike saab vältida kui oma kõutsi ää kastreerida lasete.

Läheb igavaks! Ei ole enam verd ega mäda. Ei ole enam kurblikku mjäugumist ega piinlevat kiisut. Pole ka suuri loomaarstiarveid. Lisaks kaob ka teadmatus kas su lemmik tuleb koju või mitte, sest pahatihti nad enam ei tahagi üksi välja minna.

Mõelge inimesed. Valik on muidugi teie teha. Selle täna peksa saanud kiisukese silma vast enam päästa ei õnnestu. Arve tuleb korralik. Ilmselt kõvasti suurem kui kastreerimise oma.