07 november 2018

"Kelle mobiil?"

Hommik. Udu. Parajalt unine veel. Telefon heliseb.

"See pole ju minu helin!", uurin oma moblat, mis oli vaiki nagu sukk. "Kus kurat see laul siis tuleb? Mõnes autos tümps käib või kostub lausa lausa majade juurest"

Korraga jääb Ruudi seisma ja liigu enam mitte üks meeter. Lähen uurima ja seal see lustikummut siis lebas ja omaette jorises. Plaanisin mõnele numbrile tagasi valida, et omanikku tuvastada, aga aparaat viskas pildi tasku. Kodus laadisin teist natuke, aga tolku sest polnud - kaart nimelt lukus.

"Leelo-leelo!

Leitud Pelgurannas! Peaaegu mere ääres! Peaaegu tuliuus! Ilmselt mõne vene inimese oma, sest menüü oli venekeelne! Kes omaks tunnistab, see võtku ühendust 53 230 230!

Leelo-leelo!"


Ilmselt tõstavad 10 "kaotajat" kibekiirelt oma käpad püsti, aga mul on teile kohe ka 10 kiuslikku küsimust varnast võtta, et Samasungi mobla ikka õige omaniku juurde tagasitee leiaks."

Ruudi on ikka hea ninaga koer - täna leidis mobla, eile 5 eurot ja eelmisel nädalal Serjoga, nuga seljas ja süstal veenis, pargipingil istumas. Äkki ikka nuga polnud. Vist polnud süstalt ka.

Tubli kutsu! Kohe ootan hommikust jalutuskäiku! Mine tea, mida siis veel leida võib! Viisim mobla Järve Telia esindusse. Kes puudust tunneb, küsigi aga sealt.