Lahkuminekud on alati rasked ega meeldi kellegile. Lääne kultuuriruumis peaksid need olema aga juba tavapärane rutiin, sest sisuliselt on ju esmakohtumisel teada, et ühel heal päeval teineteist enam silmaotsaski ei sallita ning lahkuminek on paratamatu.
Erinevad inimesed käituvad pärast lahkuminekut erinevalt - mõni hakkab räuskama, mõni nutma ja jooma, kolmas üritab pardliga veene läbi saagida jne. Nii mõnedki ei suuda alandusepiina ja lahkumisvaluga hakkama saada ning löövad endise teise poole sootuks maha. See on õnneks siiski harv erand. Laste või lemmikloomade "relvaks" muutmine on aga igati tänapäevane ja justkui "lubatud võte", et ekskaasale liiga teha.
Olin ühe sellisega koos ja too psühhopaat tegi minust naisepeksja. Oleks te vaid näinud mida ta aga oma lastele ja eksmehele korraldas - see sõge viha ületas ikka kõik mõistlikkuse piirid ja sellise vaimse terrorismi lähedalt nägemine seab mu edasised kooselud küll suure küsimärgi alla.
"Kohus soosib naisi! Panen musta looriga kübara pähe ja nutan silmad peast! Kohtunik, kaasistujad ja prokurör on naised, kes usuvad mind ja mõistavad selle värdja süüdi! Ma ei ole selline naine, kellega tasub jändama hakata!", ährvardas ta toona oma mehest pedofiili teha. "Ma ei luba lapsi sellepärast tegelikult kokku, sest see narkomaan näitas nende vastu üles ebatervet seksuaalset huvi. Häbi oli seda enne tunnistada! Ikkagi nende bioloogiline isa ju!"
Minust tegi ta vägivaldse päti, aga õnneks laste isast pedofiili siiski ei saanud. Ega ainult naised nii käitu ja mehed raiuvad sitta samamoodi kui neile vaid võimalus anda. Mõistagi ei käi see absoluutse enamuse meeste või naiste kohta, aga taolisi inimesi, kes ei suuda väärikalt lahku minna, on ikka väga palju. Ühest sellisest härrast teengi nüüd juttu, aga rõhutan, et antud lugu on naise versioon juhtunust.
Kodu juurde jõudes märkasid nad maja ees issi suurt ja edevat ameerika autot. Mees väljus masinast ja hakkas mõnitama:
"Näe lapsuke! Su emme on tegelikult KANA ja las kasvatab siis oma tibusid!", ulatas mees neile siutsuva karbikese tibudega.
"Ma ei taha su tibusid. Mul pole nendega midagi peale hakata!", keeldus naine resoluutselt. Ka issi käitumisest segadusse sattunud tütar ei saanud tühjagi aru ja oli kui puuga pähe saanud.
"Nalja teete või? Need on vinged Kagu-Eesti tõukanade tibud! Ostke suur puur ja hakake rõdul pidama!", käis ürgaisane peale.
"Ma ei tea midagi tibudest ega hakka neid Tallinna kesklinnas pidama! Mul pole vaja su tibusid kretiin!", sajatas naine ja läks koos lapsega majauksest sisse.
Selle peale pani mees pappkasti koos kolme tibuga Viru väljak number kuus maja ette, istus autosse ja sõitis minema. Ekskaasa, Aasta isa 2018 ja loomahülgaja Valter XXX väidab ise Facbookis, et on kinnisvara maakler ja muidu täitsa tore mees..
Ma ei ole ise veel tüübile helistanud, aga ilmselt seda ei teegi. Pole lihtsalt mõtet! Kulla Valter! Võibolla on su naine libu, kes nädalavahetustel mehi abieluvoodisse tütre nähes veab. Võibolla tegi ta su rahadest tühjaks. Võibolla ei näita ta sulle su oma lihast tütart ja kotib ajusid. Ma ei tea seda!
Võibolla oled sa Valter aga ise hoopis lits, kes tilli püksis ei suuda hoida ja naisel sai lihtsalt villand. Võibolla oled sa narkomaan või ülimäärav mees, kes arvab, et naise koht nurgas vait olla! Ma ei tea ega tahagi teie asju teada!
Tänavale maha visatud tibupojad on aga minu asi küll! Tavaliselt on lahkuminekus alati mõlemad pooled süüdi, aga selles olen ma raud-polt-kindlat veendunud, et tibud nüüd küll teid lahku ei ajanud!
Eestimaa Loomakaitse Liit teeb tibude hülgamise kohta politseisse avalduse, aga pole sugugi kindel, et see siin riigis kuskile viib. Naisel soovitan teha sama, aga väita, et mees lõi teda ja oli vägivaldne. Oma kogemisest võin väita, et arstitõendeid ja vigastusi pole vaja ette näidata ja piisab vaid sinu kui ohvri jutust. Loomulikult võite valida kolmanda tee ja rahumeelselt lahku minna ning mõlemad oma lapse kasvatamises osaleda. Ka nii on võimalik, aga see nõuab ikka teineteise mõistmist ja kannatlikku meelt.
Mis sai aga selle loo peakangelastest, kolmest linnatänavale visatud tibulinnust? Nendega on kõik hästi mu sõbrad. ELL loomapäästegängi väsimatu võitleja Katrin Lehtveer toimetas nad veel samal õhtul Harjumaale, Kadaka külla, kus hirmunud tillukesed sulelised kohe ühe päriskanaemme tiiva alla pugesid. Kanaemal polnud õnneks selle vastu midagi ja võttis inimestevahelise sõja ohvrid kenasti omaks!
