30. september 2017

Prokurör Eve Soostar: "Hülgamine ei tekita loomale füüsilisi ega vaimseid kannatusi!"

"Hülgamine ei tekita loomale füüsilisi ega vaimseid kannatusi!"

Prokurör Eve Soostari allkirja kandvast kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatest saab nii välja lugeda küll. Jutt on hiljuti loomasõprade seas palju pahameelt tekitanud juhtumist, kui Keila elaniku Triin Viljuse tuttav koera Sinirebase tänaval asuvasse varjupaika pingi külge seotuna jättis ja seejärel lahkus

Eestimaa Loomakaitse Liit tegi selle kohta mõistagi avalduse politseisse, sest Loomakaitseseaduse (LoKS) § 4 lg 1 kohaselt on looma suhtes lubamatu tegu looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast. 

Karistusseadustiku § 264 võimaldab loomapidajat looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest vastutusele võtta ka kriminaalkorras, sealhulgas kui lubamatu tegu on toime pandud julmal viisil ja/või avalikus kohas.

Tõttöelda olen ma üsna sõnatu ja hämmingus, sest see on absoluutselt uus tase prokuratuuri poolt - kriminaalmenetlust ei alustata, sest hülgamine ei põhjusta looma hukkumist, vigastamist, valu või füüsilisi ja vaimseid kannatusi ...... 

Mnjah, see pole mingi raketiteadus ja kõik tundub seaduses selge olema! Aga ma lihtsalt ei saa enam aru, mis kuradi moodi on võimalik seadust väänata ja ikka selleks, et uurimisasutused saaksid menetlusest hoiduda, kirjutataksegi lõdva randmega kokku täiesti suvaline juriidiline pask! Kuul pähe õigusemõistjad ja seaduseväänajad!!!

Ka politsei saatis meid pikalt ja nende arust on samuti koera hülgamine täitsa okey tegevus:

Teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmises nr 17231701xxx

29.09.2017 registreeriti politsei ühtses infosüsteemis juhtum 2317,17,000xxxx selle kohta, et Loomade Hoiupaiga territooriumile toodi koer, kes seoti pingi külge ja jäeti sinna maha.
Eestimaa Loomakaitse Liidu poolt saadetud avaldusest nähtub, et 21.09.2017 toodi Tallinnas Sinirebase 24 asuvasse Loomade Hoiupaiga territooriumile koer, kes jäeti pingi külge seotuna Loomade Hoiupaiga territooriumile ning isik, kes koera oli toonud, lahkus. Hoiupaiga töötaja poolt tehti kindlaks looma omanik, kes ei olnud huvitatud koera endale tagasi võtmisest.

"Seoses sellega, et koerale ei olnud tekitatud tervise kahjustusi, puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 264 lg 3 alusel, sest julm kohtlemine karistusseadustiku mõistes tähendab põhimõttelist ja erilist hoolimatust looma tervise ja heaolu vastu.

Samuti puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 264 lg 2 alusel, sest avalikus kohas asuvast hoiupaigast koerast möödujad ei saanud teada, et tegemist on hüljatud loomaga, mistõttu ei olnud võimalik, et nad oleks leidnud, et antud juhtumi puhul on tegemist looma suhtes lubamatu teo toimepanemisega. Samuti peab avalikus kohas toime pandud süüteo puhul olema riivatud inimeste õigustunne. Seoses sellega, et koer toodi Loomade Hoiupaiga juurde, kus on eeldatav loomade viibimine, siis polnud mööduvatel inimestel alust arvata, et tegemist on looma hülgamisega.

Riiklikku ja haldusjärelevalvet loomakaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad Veterinaar- ja Toiduamet ning Keskkonnainspektsioon.
Kuriteoteate läbivaataja kohuseks on kontrollida esitatud materjalide pinnalt, kas kriminaalmenetluse ajendil on võimalik sedastada kriminaalmenetluse alus ehk kuriteo tunnused, st avalduses toodud sündmuse kirjeldus peab vastama karistusseadustiku (KarS) eriosa süüteokoosseisule. Kriminaalmenetlus kui karistusõiguslik reageering on olemuslikult kõige tõsisem sekkumine isikuvabadustesse ja selle alustamine peab olema äärmiselt põhjendatud.

Antud materjalide põhjal ei ole alust kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 264 lg 1 p 2, 3 alusel, sest ei ole tuvastatav, et looma suhtes pandi toime lubamatu tegu julmal viisil ja avalikus kohas. Samuti ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §199 lg 1 p 1 sätetele ei alustata kriminaalmenetlust, kui puudub kriminaalmenetluse alus.

KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad KrMS § 199 lg1 sätestatud asjaolud. Kriminaalmenetlus on isikute põhiõigusi äärmiselt intensiivselt riivav menetlus ja selle alustamine ei saa toimuda kergekäeliselt, vaid peab olema põhjendatud väga ulatusliku ja tõsise ühiskondlike normide rikkumisega, mis väärivad vastavalt karistusõiguslikku sekkumist. Karistusõiguse keskseks põhimõtteks on nn nullum crimeni põhimõte, mille kohaselt saab isikut või isikuid kriminaalkorras karistada vaid juhul, kui isiku või isikute tegevus vastab karistusseadustiku eriosa süüteokoosseisule ning lubamatu on kriminaalmenetluse alustamine, kui on ilmne, et kuriteokaebuses osundatud tegevus ei ole küllaldase konkreetsusega subsumeeritav karistusseadustiku eriosa süüteokoosseisu alla.


Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes olemasolevatele materjalidele on 29.09.2017 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise materjal nr 17231701952.

Vastavalt KrMS §198 on uurimisasutus kohustatud kuriteoteate saamisest alates kümne päeva jooksul teatama kriminaalmenetluse alustamata jätmisest kuriteoteate esitajale ja kriminaalasja alustamata jätmisest ka isikule, kelle kohta kuriteokaebus on esitatud, välja arvatud juhul, kui seadusest tulenevalt tagatakse kuriteost teavitamise fakti konfidentsiaalsus või kui teatamata jätmine on vajalik kuriteo ärahoidmiseks.
Vastavalt KrMS §207 lg.1 ja lg.3 sätetele võib kannatanu esitada kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale Põhja Ringkonnaprokuratuurile (aadress: Tatari 39, Tallinn 10134) käesoleva teate saamisest alates kümne päeva jooksul."

Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)


Pahameelt avaldas telefonis  minu blogiloo peale ka Triin Viljus isiklikult. Jutt ei olnud sõna-sõnalt selline ja teen lihtsalt lühikokkuvõtte:

"Ma salvestan selle kõne, et seda kohtus teie vastu kasutada. Loomade Hoiupaik salvestas samuti kõne, aga mulle sellest teada ei antud ning seetõttu nad seda kohtus ega mujalgi kasutada ei saa ega tohigi!"

"Tehke, mis tahate ja salvestage terviseks! Mind juriidilised nüansid ei huvita."

"Miks te sellist jama kirjutasite?"

"Ma ei kirjutanud jama vaid hoiupaik just nii väitis. Ma lähtusin politseile esitatud avaldusest ja me ei tee uisapäisa politseile tööd juurde vaid iga avaldus on läbi kaalutud."

"Te ju nägite videost, et mina ei sidunud koera pingi külge vaid seda tegi meesterahvas!"

"Ja siis? Koer oli ju teie ja eelnevalt just teie vestlesite varjupaigaga selle koera teemal."

"Ma ei nõudnud koera tapmist vaid lihtsalt küsisin neilt kas ma peaksin koera magama panema, kui nad teda vastu ei võta?"

"Varjupaiga inimesed väitsid muud, aga see polegi oluline - teie koer hüljati teie teadmisel ja see on fakt!"

"Aga teie ei tohi sellest kirjutada!"

"Vaadake, ma olen nagu tšuktši, kes laulab sellest, mida näeb. Ja nüüd ma kribasingi koera hülgamisest, sest see ju tegelikult toimus!"

"Aga võtke loost välja minule kuuluva auto number! See käib tundlike isikuandmete alla!"

"Ahaaa, see oli veel ka teie auto? Seda ma ei teadnud, aga fakt on see, et just sellest autost koer välja tiriti ja hiljem pingi külge seoti! Lisaks ei liigitu mingi massina nummer kuidagi delikaatsete isikuandmete alla ja seega ma ei muuda midagi!"

"Pärast teie lugu olen ma saanud isegi tapmisähvardusi!"

"Mina pole kedagi vägivallale õhutanud vaid rääkisin lihtsalt ühe koera hülgamisest!"

"Hästi, minu jurist võtab teiega ühendust!"

"Ärgu mind vaevaku ja võtku ühendust hoopis liidu juristidega. Kohtumiseni kohtus!"

Loomulikult tegi loomakaitse liit uue avalduse Riigiprokuratuurile, aga tõenäoliselt saadetakse meid ka sealt pikalt, sest meil pole KAEBEÕIGUST! Seejärel pöördume kohtu poole, aga küllap sealgi kordub sama stsenaarium, sest kehtiva korra kohaselt saab edasi kaevata vaid "ASJA OMANIK" ehk loomapiinaja! Vat see on ka tase kuubis Eesti õigusruumis!!!

Asi läheb karmiks ja nüüd on viimane aeg oma nahka päästma hakata. Sestap kallid loomahülgajad ja -piinajad võtke vastu mu siiramaid vabandused, et teie igati õigustatud ja inimlikest tegevustest valesti aru sain. Ma lihtsalt oma lollusest arvasin, et kehtivad seadused on ülimuslikud ja neid tuleb täita. Tõenäoliselt, loll nagu ma olen, sain neist ka ise valesti aru - süüdi-süüdi-süüdi ja enda õigustuseks pole mul enam midagi öelda.

Ma tänan eraldi prokurör Eve Soostarit ja politseimajor Jaanika Sood oma silmade avamise eest ja nõustun, et taasiseseisvunud Eesti Vabariigi Riigikogu poolt esimesena kehtestatud Loomakaitseseadus oli valminud kiirustades ja koostatud lausidiootide poolt. Ma tänan ja vabandan südamest. 

Lisaks teen praegusele Riigikogule ja Maaeluministeeriumile ettepaneku Loomakaitseseadus kehtetuks kuulutada, sest seda ei täideta nagunii ja iga tädike-onuke võib seda tõlgendada nagu parasjagu heaks arvab. Kui te päris kehtetuks kuulutada ei taha, siis võtke vähemalt see neetud hülgamist puudutav punkt sealt välja - see tekitab tavainimestes lihtsalt segadust!

Ja kordame nüüd veel kord üheskoos kõik üle, et tulevikus tublide inimeste solvamist vältida: 

"Loomahülgaja on tubli ühiskonna liige ja loomade hülgamine ei tekita elukatele mitte vähimalgi määral vaimseid ega füüsilisi kannatusi! Kõik hüljatud loomad on surnud tegelikult õnnest!"

Ja veel üks kord:

"Loomahülgaja on tubli ühiskonna liige ja loomade hülgamine ei tekita elukatele mitte vähimalgi määral vaimseid ega füüsilisi kannatusi! Kõik hüljatud loomad on surnud tegelikult õnnest!"

Tublid! Istuge 5+! Mina tänan!