"Kiku on oma koha leidnud. Mursik alles otsib"

Vahest harva juhtub nii, et kohtud võhivõõra inimesega, aga ta tundub kohe "oma." Nagu vana tuttav, kellega on mõnus koos olla. Küllap on ka teil taolised kogemused varnast võtta. 

Kiku sobis uude kodusse nagu valatult. Täpselt nii nagu pikka aega ilmas ringi tuuseldanud rändur oleks taas koju tagasi jõudnud. 

Kiku oli "oma" ja ka pererahvas tema jaoks täiesti "omad". Nagu puuduv puzzletükk, mis ainult ootas õigele kohale asetamist. Nagu viimane tellis seinas, mis kuulutas müüriladumise lõppenuks.

"Kuidas Pajusti tankla töötajad pesitsusrahust aru saavad?

Pesitusrahu on üks kena nõue , mis seadustesse sisse kirjutatud. Imelikul kombel võib poegimis- ja haudumishooajal metsa raiuda nii palju kui hing ihaldab, aga muudel juhtudel hakkab riigivõim ikka turja kinni. Seda muidugi juhul kui vahele jäädakse.

Enamasti ei jääda, sest, kes see ikka teab kui katuse ehituse või rõdu koristuse käigus pesa koos munade või lausa eluspoegadega alla viskad. Oops, juhtus! Hea, et keegi veel suurem ja targem meie lastega nii ei käitu! Eks ole?

"Vabandan"

Vabandan vabandamata jätmiste eest,
vabandan vabandatavate seas ja ees,
vabandan naiste ees, et olen mees,
vabandan kõigi ees, kel võõras me keel.

"Aitäh headuse ja väärt suhtumise eest Sundecor!"

Mustamäe tee 50A asuva aknakatteid tootva firma "Sundecor" hoov täitus täna meeleheitliku kajakakisaga. Suurlinnud olid hädas ja lendasid paanitsedes ringi. 

Üks paar, ilmselt vanemad olid maapinnal ja jalutasid kanalisatsiooniluugi juures. Linnuke proovis nokaga luuki tõsta, aga rauast kolakas oli tema jaoks liigraske.

Sundecori töötajad läksid asja uurima ja siis selgus ka mure põhjus - esimesi sammukesi tegevad kajakatited oli nimelt sinna sisse kukkunud. Firma töötaja Tiina valis Loomapäästegrupi lühinumbrile 1414 ja kutsus meid appi.

"Äkki hakkaks niitma alles pärast Jaanipäeva?"

"Mine kohe Raba 40! Seal niidetakse ja maa olevat purustatud mune täis!", andis Erko Elmik infotelefonile 1414 tulnud teate edasi.

Olin üsna siva kohal. Läksin, vaatasin ja kondasin niidetud alal üsna pikalt ringi, aga lõhutud mune ei näinud. Ka taevas ei olnud paanitsevaid vanemaid nagu tavaliselt sellisetel puhkude näha saab. 

"Ring FM kutsus külla"

Kes see ikka pulli teeb kui mitte ise? Eks ole? Ring FM-i saatejuht Kristjan Veedler kutsus külla ja millest me siis rääkisime? Nagu minu puhul ikka, siis oli ka sedapuhku teemaks raku kompartmentide, organellide ja teiste tähtsate koostisosade, nagu plasmamembraani, taimerakukesta ja tsütosooli uurimine ja nendega seotud uuemad avastused. 

"Hurraa! Mursik sai loomahaiglast kodusele ravile!"

Ärgem veel laudu katkem, aga tänase öö veedab Mursik juba mitte haigemajas vaid Tallinnas, ühes Mustamäe korteris. Talle meeldis kliinikus ka väga, aga kodu on ikka parem, Miks siis lauda katta ei või?

Lugu nimelt ühes samas korteris elavas linnatibis, kes võib "maaka" peale nina kirtsutama hakata. Kui kassid sobivad, siis on Mursikul kodu olemas. Kui ei sobi, siis vaatame edasi. Varuvariandina on ka Narvas imetore kodu ootamas.

"Mursik on valmis koju minema!"

Sel nädalal kütsid kõige enam kirgi kaks kassilugu, kes inimese käe läbi viga said. Esimene lugu on oma õnneliku lahenduse leidnud ja kordades rohkem vigastatud Mursiku oma jõuab selleni loodetavasti kohe nüüd.

Nii Kikule kui Mursikule tuli hulganiselt kodupakkumisi ja see on ka igati inimlik - emotsioon nimelt sunnib sind takka ülekohtule vastu astuma ja piinatut hoidma ning kaitsma. Paraku emotsioon lahtub ja seetõttu annan alati settimiseks aega, et see va õige inimene ikka välja sõeluda.

"Tehtud! Poiss kolis täna "mujale"

Tehtud! Poiss kolis täna "mujale!" 

Hüvasti sitane urgas ja söögiks antav solk! Tere uus elu!

Klatin veel ühe asja ära - sotsiaaltöötajad, lastekaitsjad jt taolised inimesed ei pea alati süüdi olema. 

Ka eelmise loo all läks taas kirumine lahti. Tegelikult just sotsiaaltöötajast sai Poisi päästmine alguse. Hea töö ja pealehakkamine Natalia!

"Nüüd mul on kodu!"

"Nüüd on mul pere, kodu ja söök,
linnujaht pole üldsegi enam mu töö,
ornitoloogid läevad kassi sarjamisega rappa,
andku parem poliitikutele lageraie ajal tappa ....."

Nii ta on, et pesitsemise ajal lagedaks raiumist tehes on metsaalune mune ja taevalaotus nende kisavaid vanemaid täis. Lihtsam on loomulikult nõrgema vaenlase hõlma karata, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

"Viskame tukka!"

 Teinekord juhtub, et lähed maal külla ja kohvi asemel aetakse sul juuksed maha. Uus komme nimelt sealkandis ja toovat suurt karjaõnne. Kuhu ma linnas selle karja nüüd panen?

Tee maailma seksikaima bordu-tukani oli igatahes väga lõbus. Pärast käisin bensukas kohvi ostmas - naise ahmisid õhku, mõned loopisid pesuga, üks tõmbas t-särgi seljast, teine minestas, kiljumine ...

Tean, tean, raske on vastu panna. Nüüd läheb igatahes tolmlemiseks! Juhhuuu kevad ja viskame aga tukka!

"Hurraa! Ronja pääses kodusele ravile!"

See nädal oli kassidele karm, aga sedapuhku pääsesid kõik hiirekuningad avariidest ja peksust elusatena. Lindudel ja ühel tillukesel rebasejutsil nii hästi ei läinud. Mõned päevad tagasi kirjutasin Haapsalu lähistel auto alla jäänud Ronjast. 

Loos oli üks ebatäpsus ja õnnetus ei juhtunud mitte Rohuküla teel vaid Tallinn - Haapsalu maantee selle ristmiku lähedal, kust Keila peale keerab. Apsakas tuli sisse "telefonimängu" pärast, kus üks ütles ühele ja teine teisele ning minuni jõudis juba mõnevõrra moonutatud info. Ikka juhtub ja põhiline on asi ära klattida. Nüüd on see tehtud.

"Kiku tänab, kergitab kaabut ja soovib kõigile kena suve!"

Nädalalõpule hea tujuga vastu. Lubasin eile õhtul head uudist ja palun väga, siin see on - Loomapäästegrupi "Kiku päästemissioon" saab läbi ning kiisuke suundub hoopis teistsugusele elule vastu. Temast saab nimelt toakass, kes õue vaid rihma otsas pääseb.

Uus omanik on ta eluga kursis ja neil on lausa side alates sellest ajast kui Kiku alles üsna väike titt oli. Kiku ühe õe saatus olevat ka sant olnud - murtud käpaluu ja muud jamad. Nüüd olevat kõik aga hästi. Asi seegi.

"Hurraa! Mursik hakkas sööma!"

Mursik: "Ahahaa nüüd saite küll tünga! Ohmud! Kes see siis enne suve lusika nurka viskab?!

Süüa, süüa, süüa! Andke mulle ometi süüa. Kas ma selle koera kõrvalpalatist tohin nahka pista?"

Hip-hip-hurraa ja katame lauad! Mursik ärkas hetk tagasi ellu ja plaanib saja aastaseks elada! Esimest korda sööb. Lõpuks ometi.

"Poiss vajab päästmist"

Üks koerake, nooruke, ainult aasta ja kolm kuud vana elab silmini sita sees. Poiss nimeks. Õue ei viidi, söögiks vaid solk. Kaks väiksest last elavad seal ka, aga emme arust on kõik korras.

Lapsi Loomapäästegrupp aidata ei saa. Koera aga küll. Sedapuhku otsin aga enne kodu valmis, et jääks varjupaiga etapp vahele. Siis lendame selga, aitab küll! Kaua sa kannatad ja mampsel on armuaega küll saanud. Lastest loobuda ei taha. Koerast ka mitte, sest kõik olevat kontrolli all.

"Kiisud võitlevad oma elude eest, arstid on neile tublilt toeks!"

Hoian ikka teid gängi tegemistega kursis ja mõistagi annan aru kuidas me hoolelaluste käpp käib. Hea uudis on see, et mõlemad kiisud elasid öö üle. Halb uudis on see, et paranemismärgid on vaevumärgatavad

Haapsalu Ronja

Ikka tiirutab ja jalul väga ei püsi. On kõver nagu kreeka E ja seega toitma peab teda selja tagant, sest ettepoole ta praegu peaaegu vaadata ei saa. Toit käib läbi küll ja isu on hea. Jääb arstide valve alla kuni laupäevani, siis vaatame edasi. Perenaine kodus ootab, aga peab jääma tubasele režiimile, sest me ei usu, et ta taastuks sedavõrd, et ise õues enam hakkama saaks.

"Auto alla jäänud Ronja sai kiiret abi!"

Eile hommikul kella kaheksa paiku jooksis Haapsalu lähistel Rohuküla teel auto ette kassike. Noormees ei olnud nagu tavaautojuht vaid pidas kinni ja hakkas ümberkaudsetest taludest omanikku otsima. Müts maha mees! Sinust saab veel asja kui samamoodi jätkad!

Lõpuks oli omanik leitud ja Merilin tunnistas Ronja -nimelise kiisu omaks. Naine helistas Taeblas elavale loomaarstile, kes andis telefoni kaudu "pädevamast pädevama" kiirdiagnoosi:

"Jõhkardid tapavad Lasnamäel linde!"

Täna levis Facebookis kulutulena foto, millel kujutati kuidas Lasnamäel Läänemere kooli juures oli kaks tapetud lindu spordiplatsi eraldava aia vahe torgatud. Abipalvekirju saabus ka minu postkasti õige mitu.

"Kellele teatada? Kuhu helistada?", otsis postitaja abi. Teine naine teadis rääkida noortekambast, kes ka tema peoga kimbutavad.

Polegi nagu väga kuskile teatada, sest lindude elu on täiesti tähtsusetu kui ohvriks just mõni kaitsealune kotkas ei satu olema.Õhtul jõudis info ka minuni ja käisin kohal, kuid linnud oli juba ära koristatud. 

"Мурзик срочно нуждается в твоей помощи!"

Вчера,26 мая, рано утром, родившийся в 1974 году мужчина, используя подручные предметы, избил в Харьюмаа родившегося в 2016 году кота. На место проишествия выехал полицейский патруль. Извините, но я не могу продолжать писать в таком же политкорректном канцелярском ( дерьмовом) стиле и начну сначала. 

Вчера утром, около шести часов, коридор находящегося в Муналаскме (уезд Харьюмаа) дома, наполнился душераздирающим мяуканьем кота и бранью мужчины. Тамошний житель, 46- летний Янек Кунгур, в приступе дикой ярости избил рукояткой щётки соседского кота и хотел его убить. Свидетелем происшествия стала соседка Наташа, у которой есть и свои неприятные воспоминания о Янеке: 

"Mursik vajab kiiresti Sinu abi!"

Eile, 26.mai varahommikul peksis 1974 aastal sündinud mees Harjumaal abivahendiga 2016 aastal sündinud kassi. Sündmuskohal käis politseipatrull. Andke andeks, aga ma ei jõua ega saa taolist poliitkorrektset kantseliiti ehk paska kirjutada ja alustan uuesti.

Eile hommikul kella poole kuue paiku täitus Harjumaal, Munalaskme külas asuva Pärnamäe maja trepikoda lihast ja luust läbilõikava kassi mjäugumise ning meesterahva sõimuga. Sealne elanik, 46 aastane Janek Kangur peksis meeletus vihas harjavarrega naabrile kuuluvat kassi ja tahtis teda tappa. Juhtumit nägi pealt naabrinaine Nataša, kel Janekust valus mälestus eneselgi olemas:

"Lammbake**jate riik?!"

"Issand kui rõve see Valner on! Nimetada rahvast meedias lamban**kujateks! Ta on ilmselt lolliks läinud! See mees on häbiplekk kogu eesti loomakaitsele!", ahastanud eile üks sulnis neiu ühest teisest loomi kaitsvast ühingust.

Mis pole keelatud, see on lubatud! Ma lisaksin veel juurde, et politsei ja prokuratuuriga pole mõtet väga kurjustada, sest kala hakkab mädanema ikka peast. Pöörakem pilgud Toompea poole, sest seal istuvad tegelikult kõikse suuremad loomade vihkajad ja kõikse suuremad loomade sõbrad! Nemad saavad asju muuta, mitte teised!

Minu senine kogemus on näidanud, et olgu saadikute peas kaabu, murumüts või viisnurgaga pilotka, siis loomi igas, sealjuures ka otseses mõttes keppida, lubavad nad kõik. Hämmastav üksmeelsus ja tolerantsus!

Sulev Jänes: "Palju sa minu pealt teenisid aus mees?"

"Palju sa minu pealt siis teenisid aus mees?", on loomapiinaja Sulev Jänes pahane. Kirjutas just. Tegelikult võib neid kirju juba ahistamiseks pidada. Blokkisin ära. Kaua sa ikka kannatad? Aitab küll.

"Ei mingit saladust! Loomapäästegrupp teenis selle parmu pealt 4,3 miljonit ja 22 senti kui täitsa täpne olla."

Tegelikult võiks see haisev julm tolgus Kiku raviarved kinni taguda. Summa ei tule suur ehk kokku ca 300 eurtsi, aga püüa sa küsida. Herr Jänes on siiski veidike teistmoodi. Tavaliselt loomadele kurja teinud inimesed räuskavad, et kõik on alatu laim ja vale! Jänkupoiss nii ei väida, ta pole lihtsalt rahul.

"Kängurukass Stefi otsib ikka veel kodu!"

Vana pea on kerele ikka parajaks nuhtluseks! Nüüd hakkan juba muretsema küll, sest aju on vist juba nii siledaks kulunud, et pea enam üldse midagi kinni! Eile kõllab mulle Vivika Uhtjärv ja pärib kassi kohta:

"Kas teeme Stefile sterri ka ära ja paneme kiibi?"

"Kes on Stefi?"

"See kängurukass, kes minu juures hoiukodus?"

"Tean kolme-nelja liikumisdefektiga kängurukassi - ühe nimi oli Liisu, tema oli veel liidu aajst. Siis oli üks kuskil Kesk-Eestis, kes naabrite juurde eksis, aga taas koju sai. Aga kes on Stefi?"

"Tere talv! Sa ise kirjutasid temast ju oma blogis!"

"Ohh Ruudi, Ruudi! Juba 2 aastat täis!"

Feissar tuletas tähtpäeva meelde. Sedapuhku olulist. Kohe nii olulist, et vaja laud katta. Aeg lendab. Juba 2 aastat tagasi tuli Ruudi mu ellu. Täna tean, et tuli selleks, et jääda. Veider, arvasin, et vaid 1 aasta on möödas! 

Olen lasknud alati kutsikal end välja valida - ei huvita mind see sugupuu ega tõuomadused. Istun, aga maha ja see, kes mu välja valib, selle koju viingi.

Ruudi ei olnud kutsikas vaid suur koer, kes valiku tegi. Leidsin talle imehead kodud, aga koer ei leppinud - oli stressis, ründas, jooksis metsa ja välja tuli vaid minu peale. Siiani imestan seda tema valikut ja kiindumust. Täielik müstika!

Suure-Jaani Kiku: "Mul on chill! Kuidas teil?"

Tänavavõitlejast Kiku kohaneb tubase režiimiga ja allub uuele korrale imehästi. Ega me ta peakese sisse muidugist näe, aga välise käitumise järgi hinnates tundub, et talle täitsa meeldib.

Praegu elab ta saunaruumis, sest maja täisperemeestest kiisud pole tema tuleku üle teps mitte õnnelikud. Ta lausa tunnetab seda ning viisaka külalisena tuppa ei kipugi. Pluss see lesta- ja parasiitide värk ka - pole vaja, et leviks.

Pererahvas kohtleb teda suurima armastusega ja käib pidevalt seltsiks. Iseäranis pisike tütretirts, kes hea meelega aseme lausa põrandale teeks ja sinna elama jääkski.