Veel üks asi, mille tahaksin ära õiendada - Väike-Maarjas ei põletata loomi nagu paljud arvavad vaid esmalt tehakse neist koos tapamajade jt jääkidega hakkliha ning seejärel läheb lahti üks keetmiseprotsess, mille tulemusena sünnivad juba uued "tooted". Nii tollane tehase boss mulle seletas.
Varjupaikade MTÜ ajab asju läbipaistavalt ja ühingu juht Triinu Priks on üks vähestest, kes aastast 2007 sellest toona loomakaitse seltsist alguse saanud aktiivgrupist järjepanu tänaseni rivis on olnud. Ja vat Triinu saatiski mulle kirja, kus vähemalt nende numbrid kõik korralikult kirjas on. Usun, et see võiks ka laiemat huvi pakkuda:
"Varjupaikade MTÜ 7 varjupaika viisid eelmisel aastal Väike-Maarjasse 6320 kg laipu, neist 2378 kg oli korjatud üles juba surnuna ("mõned metsloomad" - 4 hüljest, 26 jänest, 8 kährikut, 188 kassi, 17 koera, 184 lindu, 25 metskitse, 9 oravat, 34 rebast, 4 rotti, 32 siii ja 7 tuhkrut).
Ma ei kujuta küll ette, et hoiupaik, kelle omavalitsuste teenindamine on väga tagasihoidlik võrreldes varasemaga, Tartu ja Kohtla-Järve suutsid ülejäänu tekitada.
Arvestades et eutaneerida tuleb vahel ka väga hullus seisus koeri, eelmisel aastal oli neid meie 7 varjupaiga peale 14, suri ka 3 koera, see on ca 425 kg, jääb 3517 kg surnud või eutaneeritud kasse, see teeb 502 kg per varjupaik.
Öelda, et "Eelmisel aastal hukkasid varjupaigad umbes 20 tonni loomi" on lihtsalt lausvale. Väike-Maarjas lähevad kõik loomade varjupaikade toodud loomad saatelehel ühele reale "väikeloomad", vahet ei ole, kas sinna viib varjupaik hukkunud põdra või eutaneeritud kassi, seetõttu ei saa nad anda välja eraldi infot, kui palju on sinna viidud mets- või lemmikloomi või mis oli nende surma põhjus."
