17. september 2019

"Hambad ka veel korda ja siis on Täpi terveks tuunitud"

Ja kriban teise hää loo ka kohe laksust otsa. Eks ikka selleks,et teie päev paremaks muuta ja tõestada, et pole see loomade päästmine tühi töö ja vaimu närimine ühti.

"Lappisite mu kokku ja suur aitäh! Aga nüüd hoidke heaga eemale! Näete ju ise kuidas ma värisen ja võõraid inimesi kardan!", hoiatas Täpi mind ja dr. Valdeko Paavelit urinaga. Seejärel proovis mind lausa käest naksata.

"Ohh sa tänamatu tõbras! Ma ei karda sind muide! Võta teadmiseks!", lajatasin vastu.

Täpi sisuliselt tükkidest kokku lappinud Valdeko muheles salakavalalt:




"Ohh Täpi-Täpi! Kohe ma kallistan sind nii kõvasti ja sa ei tee mulle mitte kui midagi! Tahad näha?"

Valdeko pidas sõna ja saatis tõestuseks fotogi. Kah mul asi! Ma olen kümnete tuhandete narkoosis jääkarude ja lõvidega miilustanud! Üldjoonetes jäi imetööd teinud loomaarst väga rahule:

"Naela eemaldasin küünarluust. CT lõualuudest väga hea. Kuna kruvid ja plaat ei ole paljastanud ega migreerunud, siis hetkel ei eemaldanud ja vaatame seda ca aasta pärast korra veel.

Vajab natuke hambaravi. Trauma tagajärjel on kolme hamba vigastus, mis vajavad ilmselt juurekanali ravi. Mõlemal suupoolel on plaadid ja kruvid ilusti tunda, aga õnneks mitte näha. Seega nende eemaldamisega kiiret ei ole."


Täpi ootab teid kõiki 5.oktoobril ühte kenasse kauplusesse külla. Pärast eilset olen aga natuke mures:

"Kas see inimmass teda väga närvi äkki ei aja?", pärin Täpi peremehelt Tanelilt.

"Kui kõrval olen, siis pole hullu: Peaasi, et paitama ei hakataks. Siis ta argpüks võib näksata küll."

"Ei noh, inimesi saab alati ju paluda seda mitte teha ja ükski matsu jagav kodanik ei lähe juba loomulikust tarkusest võõrast looma heast peast näppima."