15. september 2019

"Haraka ebaõnn"

Ebaõnn tabab loomi-linde täpselt samamoodi nagu inimesigi ja sellel harakal tõesti ei vedanud. Ta maandus okastraadil, aga nii õnnetult, et üks ogadest läbis jalga ja kinni ta jäi. Vaeseke keerutas meeleheitlikult end ümber traadi ja tegi olukorra ainult hullemaks - jalaluu läks prõksti pooleks ja vaid nahariba hoidis teda vangis edasi.

Inimene ei saa loomade, eriti aga lindude valust aru, sest nad on üsna vagusi oma hädas ja piinas. Empaatiavõimetud kodanikud võiksid silmad sulgeda ja ette kujutada kuidas nende jalast polt või suurem nael läbi on ja nüüd nad ripuvad mingil palgil pea alaspidi ja üritavad seda lahti kangutada kuniks luu pooleks läheb. 

Valus? Ilmselt väga ja üks, mis kõiki elusolendeid vaatamata välisele erinevusele ühendab on VALU. Mõnel on lävi kõrgem, teisel madalam, aga seda pagana valu ei taha ükski elushing siin planeedil tunda! See on fakt!

See, et mõned loomad ja iseäranis käib see sigimismeistrite kasside kohta, varju- või turvapaigas abi ei saa vaid oma õnnetu lõpu leiavad, pole enamusele eestlastest uudiseks. Omamoodi on see ka paratamatu ja hoolimatute omanike süü, sest mitte üks riik ei jõuaks nii palju kiisuvarjupaiku ehitada kui nad vajaksid. Ja kes neid edaspidi üleval pidama hakkab, aga see selleks.

Selle harakaloo teeb omamoodi kurvemaks asjaolu, et tema sai otsa lindude kaitsealal. Tsiteerin "Puhka Eestis" tutvustust selle kandi kohta:

"Paljassaare hoiuala on üle-Euroopalise tähtsusega linnuala, kus on registreeritud 227 liiki linde, neist 82 on Eestis kaitse all. Ala linnurikkuse tagavad heade puhke- ja toitumisvõimalustega mitmekesine maastik ja asumine lindude rändeteel."


Mida kuradit? Ja miks siis nii tähtsas kohas on sellised inimtekkelised lõksud, mis linde vigastavad ja tapavad? Ma ei hakka tänitama ega näpuga näitama, et miks need nõuka-ajast pärit okastraadid tänini veel koristamata on? Äkki ei pandud lihtsalt tähele nagu ka Väikese väina tammil asuvaid õhuliine, mis igal aastal mitmeid kuninglikke luiki piltlikult öeldes pooleks lõikavad või neilt tiivad rebivad?

Kui see tammi jutt oli räägitud kibeda irooniaga, siis Paljassaares võib-olla tõesti ei märgatud. Poleks tegelikult isegi näinud kui linnule abi otsinud inimene poleks kohale juhatanud ja näpuga näidanud. Vähemalt nüüd pole see enam saladus ja eks näis kas Keskkonnaamet saadab sinna oma ametijukud tapjatraate ära võtma või mitte.

Loomapäästegrupp reageeris pea üheaegselt Päästeametiga ja jäime toppama linnukaitselale viival teel päästeauto taga. Põhjus - liigmadalad oksad tulid maha maha saagida, et veomassin pääseks läbi. Kasu sellest polnud, sest tee läks viimaks nii kitsaks, et päästjate auto ei mahtunudki sellel sõitma. 

Meie Ford Transit mahtus ja see tekitas taas mõtteid, millest pea juba 10 aastat räägitud on - kas iga kajaka või tuvi järele peab ikka saatma nelja-viieliikmelise spetsiaalväljaõppe saanud päästjate meeskonda hirmsuure masinaga, mis neelab kütust samasuguse hooga nagu Tuhala karstiala Ämmaauk vett? Lisaks ei osuta inimesepäästjad ju loomadele-lindudele abi vaid viskavad nad metsa surema, et kodanikud ei peaks seda surmaeelset agooniat pealt vaatama. 

Kõige tipuks langeb seeläbi ka nende reageerimisvõimekus kui äkitselt peaks kasvõi maja põlema minema! Ameti juht vaidleb sellele kindlasti vastu. Aga arvutagem siis kas see paar kilomeetrit tagurdama sunnitud masin jõuaks ikka kohale sama ajaga kui depoost välja sõites? Päris kindlasti kohe mitte!

Päästeametiga on räägitud ja nad annaksid kõik loomad-linnud hää meelega meile üle. Tasuta muidugist. Meile sobib, sest Loomapäästegrupi vabatahtlikud ei saagi palka elukate aitamise eest ja me teeme seda heast südamest ning kaastundest. Me võime väikeloomade ja lindude puhul ka ise reageerima hakata, aga paraku küsivad nii kütusemüüjad kui loomakliinikud meilt ikkagi pappi. Rohkem reageerides kuluks rohkem raha ja seda annetustest juba ei kata. Nokk kinni, saba lahti .....

Senised "normaalsed" valitsused on loomade kannatustele sülitanud ja ainukeseks rõõmuks on olnud nõupidamistel tähtsate meeste tühja loba kuulata ja loota paremale tulevikule. Tõenäoliselt vilistab ka praegune normaalsete meelest "ebanormaalne valitsus" sellele, aga äkki viimased oskavad vähemalt raha lugeda? Kolmanda sektori kasutamine oleks ju riigile palju odavam ja humaansem! 

Elame-näeme - ma pole enam ammu optimist ja püüan aidata üks loom ja üks lind haaval nagu ka selle haraka puhul. Terveks ma teda teha ei osanud, aga vähemalt sai valust priiks.