21 november 2018

"Tulge ruttu appi! Üks mees peksab juba tunde roikaga kassi!"


"Tulge ruttu appi! Üks mees peksab juba tunde roikaga kassi! Aadress on Lastekodu 18, otse lasteaia vastas. Lapsed on šokis ja nutavad!"

"Helistage siis kohe politseisse või teen seda ise?"

"Juba helistasin, aga nad ei tule kohale sellise asja pärast! Tulge ruttu!

"Mul läheb natuke aega, sest hakkan Sakust tulema. Mingi 15-20 minutit võtab aega. Filmige see vennike üles, aga nii, et ta teile roikaga kallale ei tule."

"Saab tehtud!"

Lastekodu uulitsale jõudes oli sündmuskohal juba kaks politsei patrullautot. Korravalvurid rääkisid maja ees ühe vanahärra ja - provvaga. Neid põrnitses umbusklikult kena hallikas kass, kes oli tervemast tervem.

"Tere härra, kolgite kassi juba tunde, aga sindrinahk ei taha maha surra?", pöördun vanahärra poole.

Jalutuskepile toetuv papi ajas silmad punni ja pidi selle uudise peale pikali kukkuma.

"Mis hullu juttu te ajate?"

"Naised väidavad, et taote roikaga juba mitu tundi hulkuvat kassi! Lasteaia lapsed on šokis ja nutavad silmad peast!"

"Mida te ajate? See on mu poja kass! Ta tõi paariks päevaks meile hoiule. Kiisu hüppas aga hommikul aknast välja ja me ei saa teda enam tuppa. Me elame esimesel korrusel."

"Kuskohast see peksmise jutt siis pärit on?"

"Ma ei tea? Ma ei liigu väga hästi ja üritasin teda jalutuskepiga koridori poole suunata. Ta on jube tige. Äkki sellepärast räägivad nii! Ma pole eales ühegi looma vastu kätt tõstnud!"

Rõdule tulnud naabrinaine kinnitab härra sõnu.

"Ei ole paha inimene! Võin oma pea panti panna! Tunneme kogu elu."

Politseinikud laiutavad käsi kui meie juurde astub veel üks auväärses eas daame.

"Mis siin toimub?"

"Väidetakse, et vanahärra üritas kassi maha lüüa."

"See või? Ei see tee kärbselegi liiga! Loll jutt! Ja ühe kassi pärast tuleb kohe nii palju politseinike kohale? Euroopa värk! Meil ei kaitsta inimesegi nii hästi!"

"Ohh proua kui te vaid kogu seda "politsei kassikaitseüksust" praegu näeksite. Siit teile ei paista, aga snaiprid on katustel laskevalmis ja kuulete mürinat? See on kassipolitsei helikopter, mis pilvedest üleval pool patrullib!"

Proua piilub vargsi taevast ja majade katuseid kui korraga küsib:

"Kes see kaebas?"

"Kõrvalt poest üks naisterahvas."

"Ma lähen räägin kohe temaga. Härra Valner, nüüd saite küll tühja joosta!"

Kaebuse teinud naine taob aga nagu rauda:

"Meil on tunnistajad - mitu inimest nägid kui ta seda vaest looma peksis. See mees on üks vana sadist, kes ennegi kasse tapnud! Mina kutsusingi politsei ja nüüd peab see jõhker vanamees oma tegude eest vastutama!"

"No aga kass on ju täitsa terve! Pärast neljatunnist peksmist nagu te väidate, peaks temast hakkliha järel olema!"

Politseinikud said taadilt poja mobiili numbri ja see lubas paarikümne minutiga kohal olla, et kiisu tagasi tuppa viia. Otsustasin aidata ja üritasin jooksikut puuri toppida. Valesti tegin, sest tigedik haaras sajandiksekundiga mu käest kinni ja see on praegast paistes nagu puupakk. Vähemalt pole tegu enam kuulujutuga! Oligi räme peksmine ja veri ja pisarad ja meeleheide. Ainult selle vahega, et kiisu andis hoopis mulle tappa! Pärast südaööd hellab mulle Loomade Kiirabi Kliiniku adminn Jelena:

"Ma ei saa selle kiisu pärast magada! Kas oli rõve vaatepilt? Kas ta oli väga segi taotud? Jäi ta ikka ellu või .....?"

"Elus-elus Leenakene ja võid rahulikult tuttu minna! Kassidel ju mitu elu. Tegelikult muidugi hea, et naerurabandust ei saanud!"