Saaremaal, Salme külas lehmaketi otsas virelema ja autovrakis elama sunnitud Bellal algas tänasest täiesti uus elu. Koer oli kenasti puhtaks pestud ja silmnähtavalt rõõmus uue olukorra üle.
Tohtrid vaatasid ta üle ja mingit kurja tervisehäda ei tuvastanud. Pärast sise- ja väliparasiitide killimist saab ta vaktsiinid naha vahele ning siis jääb üle veel vaid streiliseerimine, et vältida tulevikus soovimatute kutsikate sündimist. Nelja-aastasel Bellal on seni olnud kaks pesakonda, keda keegi ei oodanud ....
Koerale eluaset pakkunud taat oli õnnelik ja rääkisin täna hommikul temaga pisut ka teisest koerast.
"Ära teda küll ära võta. Ta on juba viieteist aastane ja mu ainuke kaaslane. Ta ei näe enam ka õieti ja las sureb ikka kodus. Kauaks teda ikka enam ......"
"Loomulikult! Ei võta, ei võta, aga kui tal tervisehädad tulevad, siis helista julgelt. Sul on mu number ju olemas."
"Aitüma, küll ma siis helistan. Ma tean küll, et sa elad seal kollases majas mere ääres ja kui vaja, siis tuleme läbi."
Eestimaa Loomaakaitse Liit ja mina isiklikult täname Bellale abi otsinud inimesi ning märgake ikka hädasolijaid ja pole absoluutselt oluline kas tegu on linnu-looma, väikese lapse või igati tavalise inimesega. Taluapteegi loomakliiniku rahvale ka kniks ja kraaps!
Näikse, et loomapiinajad on puhkusele läinud, sest päevas tuleb ainult 3-5 kõnet ja needki enamasti linnupoegade pärast. Nii võikski jääda! Pärast veel ühe kohaliku "loomakeissi" lahendamist kavatsen samuti iizimalt võtta ja maakeeli tähendab see ujumist, chillimist-grillimist ja rämedat seksi võimalikult paljude erinevate naistega. Ärge nüüd hingeldama ja moraali lugema kukkuge! Las vanamees unistab vähemalt .......
