9. jaanuar 2017

"Pöide vallavalitsus: Kassid peavad kaduma!"

Jõulud on lähenemas ja eelkõige seostub see mõnedele sellega, et kunagi olla sel päeval üks juut sündinud. Päris kindel see muidugist pole, aga kindlamast kindlam on see, et oma otsa leiavad mitukümmnendtuhat looma ja lindu, kes siis meite seedetrakti rändavad.

Kui enamasti killitakse põllumajandusloomi, siis Saaremaal asuva Pöide vallasaksad tahavad suure püha eel Puka küla kassidele otsa peale teha. Kell tiksub ja mõne päeva pärast peaks veretööga algust tehtama!



Aga imege muna seal Pöide vallas, sest päris nii need asjad ka ei käi ning hulkuvate loomadega tegelemine käib pisut teiste reeglite järgi. Eestimaa Loomakaitse Liit tegi ka vastava pöördumise. Ma muidugi vabandan, et vallasakste jõulud tuksi keerasin ning nad ei saagi oma käsi kassiveres leotada. Samas pöördumine tuli pikk ja põhjalik ning ehk saate targemaks teiegi kui viitsite läbi lugeda.

"Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) pöördumine seoses Pöide vallas Puka külas olevate kassidega ning kasside ja koerte pidamise eeskirjaga"

Eestimaa Loomakaitse Liidule (ELL) on laekunud teade, mille kohaselt on Pöide vallas Puka külas kortermaja ümber palju hulkuvaid kasse. Kassidel on küll omanikud, kuid teadaolevalt on kassid järelevalveta ja hulguvad väljaspool loomapidajale kuuluvat territooriumi.

Meedia vahendusel on ELL-le saanud teatavaks, et vald on teinud hulkuva kassikarja omanikele ettekirjutuse, mille täitmata jätmisel ootab kasse hukkamine

Teadaolevalt anti ettekirjutuse saanud loomaomanikele kasside äraviimiseks aega 12. detsembrini. Saarte Hääle andmetel on kassid vaktsineerimata ning rikutakse ka Pöide valla koerte ja kasside pidamise eeskirja punkti, mille järgi ei tohi kasside pidamine häirida avalikku korda ning teiste inimeste rahu ja turvalisust ning ka punkti, mille kohaselt tuleb korterelamutes loomapidamiseks sõlmida majanaabritega eelnev kirjalik kokkulepe. Vastavalt Saarte Hääles kajastatule on Pöide vallavanem andnud järgmise kommetaari: “Kui loomi tähtajaks minema ei toimetata, laseb vald loomad kinni püüda ja hukata ning kasside omanikud maksavad selle omast taskust kinni.”.

1.Hulkuvate loomadega seonduva korraldamise kohustusest ja looma äravõtmise regulatsioonist

ELL selgitab, et kasside kohene hukkamine peale nende kinni püüdmist ei ole kooskõlas loomakaitseseadusega (LoKS) ja on lubamatu ning seejuures ka karistatav (looma suhtes lubamatu tegu vastavalt LoKS § 662). Seejuures puudub omavalitsusel õigus ja pädevus loomi omanikult ära võtta või rakendada eeskirja alusel sundi, kuid omavalitsusel on seadusest tulenev kohustus korraldada oma territooriumil hulkuvate loomadega, sh omaniku juurest lahti pääsenud loomadega seonduv (vt põhjendused allpool). Omanikuta ja omaniku juurest lahti pääsenud loomadega seonduva korraldamiseks on kehtestatud kindel kord. Samuti on reguleeritud seaduses olukorrad, millal ja kes võib loomi omanikult ära võtta või teostada loomapidamistingimuste täitmise üle järelevalvet ja rakendada meetmeid.

ELL peab vajalikuks juhtida Pöide Vallavalitsuse tähelepanu loomakaitseseaduse § 5 lg-le 1, mille kohaselt tuleb omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud (hulkuvad) loomad kinni püüda ning tagastada omanikule või leida neile uus omanik. Lõike 2 kohaselt kui hulkuva looma omanikku ei ole võimalik kindlaks teha ega leida talle uut omanikku, tuleb läbi viia looma eutanaasia loomakaitseseaduse § -s 18 sätestatud korras. Loomaomaniku kindlakstegemise alguse ja eutanaasia läbiviimise vahel peab olema vähemalt kaks nädalat, mille jooksul tuleb tagada looma nõuetekohane pidamine ja vajaduse korral ravi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma territooriumil. Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise, nende omaniku kindlakstegemise ja hulkuvate loomade hukkamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.04.2002 määrusega nr 130.

Kõnealuse määruse § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt hulkuva looma kohta teate saamise korral tuleb see loom esimesel võimalusel kinni püüda ning see tuleb korraldada kohalikul omavalitsusel. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt kui hulkuv loom on identifitseeritav, kuid teda ei ole võimalik kohe tagastada omanikule, tuleb loom kuni omanikule tagastamiseni paigutada hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud kohta (edaspidi varjupaik ). Hulkuvate loomade varjupaika vedamisel tuleb järgida «Loomakaitseseaduses» loomade vedamisele kehtestatud nõudeid. Sama määruse § 3 lg 1 kohaselt kohalik omavalitsusüksus peab korraldama hulkuvate loomade paigutamise varjupaika.

Loomaomaniku kindlakstegemisel, samuti ka uue omaniku otsimisel ja hukkamisel tuleb lähtuda samuti nimetatud määruses sätestatust. Seejuures on määruses nõue, et varjupaika paigutatud loomad vaatab viivitamata läbi veterinaararst ning tuleb eri soost ja eri liiki, samuti haiged või vigastatud loomad tuleb paigutada eraldi. Varjupaigas tuleb hulkuvaid loomi pidada «Loomakaitseseaduse» § 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete kohaselt vastavalt looma liigile ja eale, tagades neile vajaduse korral ravi. Määruse § 5 lg-st tuleneb, et kui hulkuva looma omanikku ei ole võimalik kindlaks teha ega loomale uut omanikku leida ning looma ei ole võimalik § 4 lõikes 4 nimetatud tähtajast kauem varjupaigas pidada või kui hukkamise näeb ette «Loomakaitseseadus», tuleb loom hukata.

Eeltoodu tähendab, et kohalikul omavalitsusel on seadusest tulenev kohustus korraldada esimesel võimalusel peale teate saamist hulkuvate loomade (sh loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade) kinnipüüdmine ning kui neid ei õnnestu omanikule tagastada, siis tuleb korraldada nende toimetamine varjupaika. Seejuures tuleb järgida eelnimetatud määruses sätestatud nõudeid, tagada kassidele vajalik ravi ja nõuetekohased tingimused. Olukorras, kus varjupaika viidud looma omanik ei ole teada, peab omavalitsus eelviidatud määruse kohaselt asuma omanikku kindlaks tegema ja vajadusel otsima loomale uue omaniku, avaldades looma pildi ja kirjelduse kooskõlas määruse sätetega – tagades looma kirjelduse võimalikult laialdase avalikustamise veebilehel, ringhäälingus, trükiajakirjanduses või muul viisil, mis tagab selle jõudmise võimalikult kiiresti igaüheni, kes teavet vajab.

Arvestades, et kasside omanik/omanikud on meedias avaldatu kohaselt vallale teada, siis ei saa kohalik omavalitsus omaniku kindlakstegemise ja uue omaniku leidmise võimatusele tuginedes kasse hukata ka kahe nädala möödumisel varjupaika toimetamise hetkest. Eelviidatud määruses on viidatud selgelt, et kui loomapidaja juurest lahti pääsenud kodulooma kinnipüüdmise korraldas kohalik omavalitsusüksus, peab «Loomatauditõrje seaduse» § 12 lõike 3 kohaselt kodulooma püüdmise ja pidamisega seotud kulud kandma loomaomanik. Seega saab kohalik omavalitsus nõuda varjupaika viidud kasside omanikult kasside kinnipüüdmise ja varjupaigas pidamise kulud ning on tegelikkuses kohustatud kassid omanikule tagastama.

Kui omanikud avaldavad tahet kassidest loobumiseks, siis saab omavalitsus asuda kassidele otsima uusi omanikke. Selleks on ettenähtud ajavahemik vähemalt kaks nädalat, mille jooksul tuleb samuti tagada kassidele vajalik ravi ja nõuetekohane pidamine. Seejuures hakkab vastav tähtaeg kulgema hetkest, mil omanikud on kassidest loobunud (st hetkest, mil nad muutuvad omanikuta loomadeks), mitte varjupaika toimetamise hetkest (va juhul, kui omanikud juba kinnipüüdmisel kassidest loobuvad). Kui aga omanikud kassidest ei loobu, siis tuleb varjupaika viidud loomad igal juhul omanikule tagastada. Omavalitsuse pädevuses on omanike suhtes sel juhul üksnes nõuda kasside kinnipüüdmise ja varjupaigas pidamise kulud.

ELL peab vajalikuks selgitada, et looma saab omanikult ka ära võtta, kuid looma ära võtmise õigus on loomakaitseseaduse täitmise üle järelevalvet teostaval Veterinaar- ja Toiduametil või politseil. Looma äravõtmist rakendatakse LoKS § 64 kohaselt juhul, kui loomapidaja jätab korrakaitseorgani ettekirjutuse korduvalt täitmata, täidab mittenõuetekohaselt või rikub oluliselt loomakaitseseadust ning olukorras, kus looma jätmine omaniku juurde ohustab looma tervist või elu. Seejuures käsitletakse korrakaitseseaduse kohaselt korrakaitseorganina seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutust, kogu või isikut (KorS § 6 lg 1).

Omavalitsusel puudub õigus teostada järelevalvet loomakaitseseaduse, samuti loomatauditõrjeseaduse täitmise üle. Vastav järelevalve pädevus on politseil, Veterinaar- ja Toiduametil ning Keskkonnainspektsioonil. Kui loom võetakse omanikult LoKS § 64 kohaselt ära, siis annab korrakaitseorgan (VTA) loomaomanikult äravõetud looma üle kohaliku omavalitsuse üksusele, kes rakendab looma pidamiseks asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras (LoKS). Seega ka juhul, kui korrakaitseorgan (VTA) võtab looma omanikult ära, tuleb omavalitsusel korraldada looma sobiv pidamine vastavalt korrakaitseorgani tehtud ettekirjutusele või looma äravõtmise kohta vormistatud haldusaktile.

Eeltoodust ilmneb, et olukorra lahendamiseks on erinevaid võimalusi, kuid see peab toimuma kooskõlas õigusaktidega ning vajadusel erinevate ametkondade koostöös. Samuti saab omavalitsus tegeleda probleemi lahendamisega operatiivsemalt ja loomasõbralikumalt ka omanikega suheldes ja asjakohaseid kokkuleppeid sõlmides, samuti võttes ühendust ja arutades sobilikke võimalusi ka erinevate loomade abistamisega tegelevate organisatsioonidega. On selge, et praegused omanikud ei ole suutnud kasside üle järelevalvet tagada, kuid kassid on toidetud ja terved. Seega oleks mõistlik seadusevastaste meetmete rakendamise asemel jõuda kasside omanikega rahumeelsele kokkuleppele (et nad loobuvad vähemalt osadest kassidest) ning otsida neile kassidele uued omanikud.

Lisaks oleks otstarbekas korraldada ka kasside steriliseerimine, vältimaks kasside kontrollimatut sigimist. Kui kasside omanikega ei ole võimalik kiirele ja rahumeelsele ning kasside heaolu arvestavale kokkuleppele jõuda, siis tuleb probleemi lahendamisel juhinduda eelnevalt viidatud õigusnormidest (teavitada vajadusel Veterinaar- ja Toiduametit, kes kontrollib kasside tingimusi ja otsustab loomade äravõtmise vajaduse üle ja/või korraldada kasside kinnipüüdmine kooskõlas hulkuvate loomade püüdmist ja pidamist reguleerivate normidega).

ELL rõhutab, et kasside hukkamine saab olla üksnes viimane võimalik meede, mis on õigustatud üksnes juhul, kui ellujäämine tekitaks loomale kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis osutub võimatuks, samuti juhul, kui mõistlike pingutusi võttes kassidele uue omaniku leidmine ebaõnnestub. Seejuures on oluline märkida, et varjupaigad-turvakodud on praktikas looma pidamise võtnud enda hooleks, kui omavalitsuse kohustus looma pidamiseks lõpeb (vastavalt kaks nädalat peale looma varjupaika paigutamist või omaniku poolt loomast loobumise tahte avaldamist või lõpeb vastav kohustus asendustäitmisel vastavalt looma äravõtmise haldusaktile).

2.Kasside ja koerte pidamise eeskirjast

Saarte Hääles on Pöide vald viidanud, et Puka külas rikutakse kasside pidamisel ka Pöide valla koerte ja kasside pidamise eeskirja punkti, mille kohaselt tuleb korterelamutes loomapidamiseks sõlmida majanaabritega eelnev kirjalik kokkulepe. Juhime tähelepanu, et selline eeskirja säte (kui see on kehtestatud või kavatsetakse kehtestada) on vastuolus õigusaktidega, sh põhiseadusega.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse KOKS § 22 lg 1 p 362 järgi kuulub kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ainupädevusse kehtestada kasside ja koerte pidamise eeskirjad.

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) selgitab, et eelnimetatud nõue on vastuolus põhiseaduse § 32 lõikega 2, mille kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada; kitsendused sätestab seadus. Eeskirjas sätestatud nõue, saada enne looma võtmist nõusolek loomapidamiseks majanaabritelt, ei tulene ühestki seadusest.

Põhiseaduse § 26 seab väga selged piirid sellele, kuidas kohalikud omavalitsused võivad sekkuda isikute eraellu (mille hulka kuulub ka igaühe õigus vabalt otsustada looma pidamine enda omandis) Põhiseaduse § 11 kohaselt võib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Lisaks eeltoodule on kõnealune eeskirja punkt vastuolus ka korteriomandiseaduse § 10 lõikega 1, mille alusel võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega.

Põhiseaduse § 3 kohaselt riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Põhiseaduse § 154 kohaselt kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Põhiseaduse § 3 lõike 1 esimesest lausest ning § 154 lõikest 1 tulenev seaduslikkuse nõue tahendab, et kohaliku omavalitsuse õigusaktid peavad olema kooskõlas seadustega. Kui teatud küsimuse lahendamine on seadusega reguleeritud, ei ole kohalikul omavalitsusel õigust seadust ignoreerida ega iseseisvalt oma võimuvolitusi, sh õigustloovat pädevust laiendada (vastavalt riigikohtu lahendile nr 3-4- 1-14- 04 p 17).

Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslik õigus lahendada kohaliku elu küsimusi ei ulatu sfääri, mis on reguleeritud seadusega, selle alusel Vabariigi Valitsuse määrusega või mis peavad olema reguleeritud nimetatud aktidega. Seega ei saa lugeda legaalseks seadusega määratud aluste ja tingimuste laiendamist kohaliku omavalitsuse aktiga, kui selleks puudub vastav delegatsioon.

Põhiseaduse § 14 järgi õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Viimati nimetatud säte paneb seadusandlikule, täidesaatvale ja kohtuvõimule ning kohalikele omavalitsustele kohustuse tagada õigusi ja vabadusi. Kehtib põhimõte, mille kohaselt avalikku võimu teostavatele organitele antud võimuvolitusi ei tõlgendata laiendavalt (vastavalt riigikohtu lahendile nr 3-4- 1-2- 06 p 8).

Sellest tulenevalt ei tohiks ka kohalik omavalitsus tõlgendada laiendavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punktis 362 sätestatut ning kehtestada korterelamus koera pidamise eelduseks korteriühistu nõusolek, mida ükski seadus ette ei näe. Seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt peab volituse alusel määrus vastama volitavale seadusele. Seadusele vastavus tähendab seejuures nõuet, et volitusest ei astutaks üle ega asutaks reguleerima küsimusi, mis pole volitusest hõlmatud.

Eeltoodust nähtuvalt ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses sätestada looma pidamise tingimusena kortermajades majanaabri nõusolek. Omandit puudutavad kitsendused saab sätestada vaid seadusega. Üheski seaduses vastavaid kitsendusi ei ole. ELL-l ei õnnestunud Saarte Hääles viidatud eeskirja punkti Riigi teatajas avaldatud Pöide valla kasside ja koerte pidamise eeskirjast leida. Eeskirjas on märgitud, et paljukorterilistes elamutes võivad korteriomanikud loomapidamise küsimuses korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamiseks sõlmida kokkuleppeid. Selline säte seadusega vastuollu ei lähe, kuid ei tähenda ühelgi moel Saarte Hääles avaldatud väidet, et looma pidamiseks on vaja majanaabri nõusolekut. Kui aga omavalitsusel on kavas kehtestada või on kehtestatud Saarte Hääles avaldatud nõue, siis on see kahtlemata vastuolus seadustega ega ole kohaldatav.

ELL-le teadaolevalt on sarnast kitsendust rakendanud ka teised kohalikud omavalitsused, sh olid samasisulised sätted muuhulgas Martna valla kasside ja koerte pidamise eeskirjas. Antud juhtumi osas algatas õiguskantsler järelevalve menetluse, mille tulemusel asus ta seisukohale, et sellised sätted on vastuolus põhiseadusega, kuna kohaliku omavalitsuse volikogul puudub nende kehtestamiseks seaduslik alus.

Eeltoodust tulenevalt palub ELL kasside ja koerte pidamise eeskirja täitmise kontrollimisel, samuti muutmise otsustamisel arvestada inimeste põhiõigustega.

Mis puutub eeskirja täitmise kontrollimisse, sh seonduvalt loomapidaja kohustusega, mitte häirida kasside pidamisel avalikku korda ning teiste inimeste rahu ja turvalisust, juhib ELL tähelepanu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-ile 663 , mille kohaselt karistatakse koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest väärteokorras isikut üksnes siis, kui see ettevaatamatusest põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse. Seega saab omavalitsus kontrollida küll kasside ja koerte pidamise eeskirja täitmist ja juhtida loomapidaja tähelepanu kehtivatele nõuetele, kuid sunni rakendamise võimalus puudub (riiklik järelevalvepädevus puudub) ja väärteo korras karistamine on võimalik vaid rikkumisega kaasneva varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamise korral.

ELL ootab Pöide Vallavalitsuse seisukohta käeoleva pöördumise osas e-posti aadressile info@loomakaitse.eu. ELL palub esmajoones selgitada, kuidas kavatsetakse lahendada Puka külas peetavate kasside probleem ning millise varjupaigaga on vald sõlminud hulkuvate loomadega seonduva korraldamiseks leping.