21. jaanuar 2017

„Laupäevane luigepaanika“

Laupäeval said vast kõik ametkonnad kõnesid ühe Russalka monumendi juures peesitava luige pärast. Ennelõunal helistati minulegi.

„Kas loomakaitse? Tulge kohe kohale! Luigel on üks jalgadest murdunud ja ta lamab jõuetult. Tulge kohe Russalka juurde!“
Säh sulle puhkepäeva ja kooki moosiga! Veidisime endid naiskaga koikust välja ja keerasime masinanina Kadrioru poole. Sinna jõudes tuli meile vilkuritega päästeauto vastu.

„Kuule Kats, tahad näha, et see masin viib praegu luike ära! Jäime hiljaks.“

„Ole nüüd! Ega siis luige pärast vilkuritega sõitma hakata!“

Ilm oli kena ja see mõistagi tõi rahva nii õue kui mererandagi. Luiged patseerisid inimeste keskel ja nuiasid süüa. Seda nad ka said ja ühele naisterahvale lugesin taas sõnad peale, et sai pole nüüd küll see õige toit luige jaoks. Sai aru küll ja ei hakanud isegi räuskama nagu pahatihti juhtub. Maas vedelesid ka terad. Kuigi seda praegu nüüd küll vaja pole, aga no andku siis vähemat teri - need ei tee vähemalt lindudele liiga!

Uhked linnud inimestele meeldisid. Ilmselt oli see sümpaatia vastastikune ja mobiilifotosid tehti kümnete kaupa. Rahvas muutus lausa nii hoolimatuks, et suures pildistamisetuhinas unustati isegi oma pisipõnnid ära.

„Ärge oma last nii luige lähedale laske! Lind võib nokaga virutada, laps saab viga ja siis on kisa taevani – tapke need ohtlikud linnud, kes lapsi ründavad, ära!“

Vene keelt kõnelev vanaisa oli mõistev ning astus üle lapse pea ulatuva linnu ja põnni vahele. Õnneks see lind polnud tige, aga luige nokahoopi ei tasu alahinnata – see võib isegi koera sirakile lüüa või silma peast välja kui õieti tabab!

Loen linnud üle. Seitse tükki jalutasid ringi, aga ühtki lamamas ei näinud. Haarasin telefoni:

„Kus see luik täpselt asub? Siin on küll kõik terved!“

„Ta viidi juba ära! Miks teil nii kaua läks?“

„Tere talv! Hea, et ma üldse Lagedilt linna sõitsin ja puhkepäeval kohale tulin! Ega meil mingit kohustust ja sundi ju pole vaid teeme seda vabast tahtest, et loomi-linde ja inimesi aidata! Lisaks võttis mu kohale jõudmine aega kõigest paarkümmend minutit! See on niigi ülikiire!“

„Ja-jaa, aga luik oli tõesti viga saanud. Kui ei usu võin videot näidata“

„Ma usun küll, et lamas, aga ma ei arva, et ta vigane oli! Inimesed söödavad selle neetud saia ja küpsistega ning nad lihtsalt ei jaksa liigutada. Uskuge mind, olen neid luiki sealt promenaadilt kümnete kaupa vette tarinud!“
„Ei-ei, ta oli kindlasti vigastatud!“

Võib-olla oli ka, sest kümne aasta eest oli ka selline juhus kui üks luik sai koeralt pureda. Äkki ajalugu kordus? Päästjad reeglina loomi-linde tõpratohtri juurde ei vii vaid toimetavad nad inimeste silme alt ära. Las surevad mujal. Kartsin, et ka selle luigega läheb nii ja sestap hakkasin asja uurima, et lind ikka abi saaks. Valisin 112.

„Olen Valner loomakaitse liidust. Ega te äkki ei tea kuhu päästjad Russalka juurest leitud vigastatud luige viisid?“

„Oi-oi, meie seda küll ei tea. Helistage 1524, see on päästjate lühinumber.“

Helistasin.

„Oi-oi, meie küll ei tea. Masinad ei anna meile tagasisidet kuhu loomad viiakse, aga helistage keskkonnainspektsiooni!“

Valin 1313

„Kus Russalka luik on?“

„Aa, see luik! Hommikust saati on helistatud tema pärast, aga me ei tea kuhu päästjad nad ta viisid. Helistage 112“

Vat nii need asjad siin e-riigis käivadki ja kommunikatsioon missugune, eks ole! Ei hakanud ma rohkem kusagile kõllama ja tegime veel kiire tiiru ümber Kadrioru tiigi, sest teinekord viiakse hädalised just sinna. Luike polnud.

„Kuradi kurat ja tühi sõit! Oleks võinud rahulikult voodis vedeleda!“

Õhtul ühtäkki telefon helises:

„Halloo, helistan pääste valvetelefonilt. Kas teie helistasite ja uurisite kuhu Russalka juurest luik viidi?“

„Just, seda ma tegin.“

„Ma uurisin asja ja see lind viidi Tallinna Loomaaeda“

„Suurimad tänud teatamast.“

Kas see luik sealt ka esmaabi sai või mis abi sa üldse murdunud jalaga annad, on muidugi omaette küsimus. Aga ääretult tore, et ikka tagasisidet anti. Nii võiksid ja peaksid need asjad just käimagi! Ma pole küll loomaaiast uurinud, mis sellel linnul viga oli, aga olen üsna veendunud, et pärast väikest dieeti on ta jälle jalul ning võtab suuna Russalka poole. Et siis jälle „linnusõprade“ poolt paksuks söödetuna promenaadil lõsutada ja kogu jant kordub uuesti ………..