Kaks noort Haapsalu koera vajavad kiiresti uusi kodusid!

Üleeelmisel nädalal eutaneeriti paariaastane noor koer. Põhjust nagu polnudki või õigemini võttis pereema taolise otsuse vastu pärast seda kui mees oli ta koos kolme lapsega väidetavalt maha jätnud. Koduotsimiseks anti ainult kaks päeva. 

Pidi ikka viha selle looma vastu olema! Näikse, et tänase loo kangelased Frosty ja Jacky on üsna sarnases olukorras ja ka nende peade kohale on kerkinud tumedamast tumedamad pilved.

Kuulutus on loetav SIIN

Suvi 2023

Ujumas ei käinud. Šašlõkki ei söönud. Alates Jaanipäevast üle kolme kuu napsu ei võtnud. Ühtki uut ja värsket sekskogemust ei tekitanud.

Raisatud aeg. Olen täiega alla käinud. Nõme!

Omasid ei jäeta!

Saatuse sõrm. See oli Saatus ise, mis meid eile Piritale sundis. Pöörake tähelepanu mitte minu "ohmudele" vaid eemal lamavale punasele koerale.

Ei saanud numbrist kaugelt sotti, aga vististi poolakad olid? Ka nende koer oli vana-vana, kes vaevu liikus. Jälgisin kui nad tulid imeaeglaselt. Auto juures väsis vanur ära või on see neil selline harjumus.

Jeeee, Trip mõjus Nõpsile üle ootuste hästi

Pean omi sõnu sööma - ei tule mingit kurba Nõpsi-lugu, sest ta on absoluutselt tagasi. Küll ma neid „minejaid“ näinud olen ja ta oli teel, aga see nädalavahetus me ratastega kodukeses pani vist meelt muutma. 

Oleme varemgi dr. Merili Kesneriga Sõle loomakliinikust arutanud Nõpsiku teemal ja ta arvas, et värske õhk, liikumine ning mingi müstiline X-faktor seal plekist purgis lihtsalt sobib ülihästi sellele koerale.

Kodus on Nõps põrandamopp - aint sirakil. Õues vähe elavneb ja tatsab küll, kuigi palju vähem.

Eile oli väga nutune hommik ja panin vaimu valmis - meie viimane nädal koos olla. Rohkem ta välja ei vea.

I'm back

Nädal ja veidi peale eemal vigastest loomadest ja julmadest inimestest. Või peaaegu eemal. Nii see mul käib, et on vaja mõne aja tagant nädal-paar mujal, moblast ja netist eemal olla. Närvid hakkavad petma lihtsalt ja mida vanemaks saan, seda rohkem. 

Minuni jõuab saatuse tahtel nii palju loomainffi, et lausa matab. Täna lõin pulli pärast kokku - hommikul esimese tunniga oli juba neli ohvrit kirjas. 

Finišijoon läheneb?

Valulävi on ületatud ja Nõpsik suudab seatapust suuremat kisa teha. Seda siis kui ta mul sabas jõlgub ja suurde tuppa parketile lebotama viskab. Muidu täitsa Ok ja vantsib päevas maha kõik kilomeetrid, mis ette nähtud. See ta lemmikaeg.

Hommikuti on aga jama küll, sest ärkan kell 5 ja tema peab loomulikult järgnema. Täielik vari! Appi ja nii kahju. Kurat, aga selle valu peab kuidagi maha saama. Kes ei tea, siis tal on üle selgroo luustumine ehk hobusesaba sündroom. Tavaarst oleks surmasüsti teinud kohe. Meie mitte.

Kassimutt? Ei kassikutt hoopis!

See pisike murdis mu südame. Kuigi tänu liikuvale eluviisile ma kiisut praegu veel võtta ei saa, siis tegin kõik, et ta elu jätkuks. Tegin midagi taolist, mis vast mu tavapraktika ja normaalsuse alla ei kuulu.

X-kliiniku loomaarstid panid mu juba debiilikute-listi, kellest tuleb eemale hoida. Ärge sapsige! Ei nad pane ühti - juba üle 16 aasta olen ma kuldudar nende suus ja nad on mu veidrustega üsna hästi kohanenud ega vaidle vastu. Eutanaasia. Ei sõbrad ja imege sedapuhku muna, kuigi kaine loogika lausa käseb seda.

Hakkame lappima maksku, mis maksab! Nii väike ja nii katki. Nii palju valu nii tillukeses kehakeses ja kõik puhta inimese süü. Nii palju hoolimatust ja ülekohust tema kõrguse ELU ees.

Mõista-mõista, mis see on?

Kas käpp on püünisraudu kinni jäänud või keeras sadistlik omanik meelega kruvi sisse, et loom piinleks. Või hüppas koer is emõne ora otsa?

Selline õnnetu hing me patsiendiks eile sattus, aga ärge muretsege, sest arstiabi ta juba sai. Ometigi vaevab mind üks küsimus. Säädus käseb ta omanikule tagastada, aga koer läheks enne vabasurma kui sinna tallu tagasi. Seetõttu ringi hulgubki ja võhivõõrastele külge kleebib.

Peaaegu surnud – neli lugu viiest kassist

Käesolev nädal oli taas kiisudele karm – üks kukkus kõrgelt, teine jäi auto alla, kolmas oli nälginud ja neljandad viidi lihtsalt kliinikusse surmasüstile. Kõik osised on olemas, et teha korralik õuduslugu, sest head lõppu ei paista ju kuskilt. 

Olen ikka rõhutanud, et lood loomadest on paljuski tegelikult lood inimestest endist ja valdavalt figureerivad neis julmad kahejalgsed. Jääb mulje, et sadistlikke ükskõikseid tõpraid on rohkem ja nad on vääramatul võidukursil. Äkki see ongi nii, aga head inimesed pole teps mitte siit maamunalt kadunud ning olgu see lugu selle tõestuseks.

Kassilugu jätkub SIIN

Vunts tänab. Mina tänan. Lausa 35748 korda teeme seda!

Septembrikuusse planeeris Loomapäästegrupp suuremat sorti koosolekut, mille peamine päevakorrapunkt oli tegevuse jätkamine või uste sulgemine. Miks, tahate kindlasti teada? Asi ikka vabatahtlike ja hoiukodude nappuses ning mõistagi rahas. 

Õigem oleks vast siiski öelda, et viimase puudumises. Suviti on alati raske olnud, sest rahvas liigub ja lõõgastub, aga nii pekkis pole varem veel olnud. Kui on rohkem liikumist, siis ristuvad tihedamini ka loomade-lindude ja inimeste teed. Vabandage mu keevalisust ja keelepruuki, aga nii ma siis peale üht ebaõnnestunud annetuste kogumist hinge puhtaks paiskasingi ....

Vunts tänab. Mina tänan. Lausa 35748 korda teeme seda!

Kiire-kiire sõbrad ja aitame kolmel kiisul ikka ellu jääda!

Murekiri:

“Heiki, tere. Ma töötan nüüd ühes teises loomakliinikus juba aasta aega. Homsest töögraafikust lugesin just praegu: kolme kassi eutanaasia. Omanikul on dementsus ja tuuakse siis kassid magama panemiseks.

Kas Loomapääste kaudu on võimalik neile hoiukodud leida või ajutiselt hoida?

Nüüd klikka juba Loomaveebi

Vuntsil külas

Väga madal, lausa tünni põhjast kostuv haukumine annab märku, et oleme sisenemas väga ohtlikkusse tsooni ja võõrale territooriumile. Hääle järgi võiks arvata, et seda kodukest valvab vähemalt sajakilone koeramürakas. Aga võta näpust ja kurja tegelast etendab hoopistükkis kleenuke titt. Seda me teadsime loomulikult ette. Astume julgelt väravast sisse ja hakkan kohe lõõpides kurjustama:

“No Vunts, kas su mälu nii lühike ongi? Võta teadmiseks, et ma ei karda sind!”

Edasi loe SIIT

Mis ikkagi juhtus? Sipa külast kadunud hobune leiti surnuna

“Võib-olla teda prooviti ikkagi varastada, aga asjad läksid valesti. Meil on palju lahtisi otsi ja praegu rohkem kommentaare ei annaks,” on hobust leinav omanik murest murtud.

VIDEO ⟩ Vunts kolis Haapsallu

Harjumaa Muusika külast pärit seitsmekuune kutsikas Vunts, kes oma kolm kilomeetrit omaniku auto järel lohises ja väga raskelt viga sai, on lõpuks sellisel määral taastunud, et lubati kodusele ravile.

See ei tähenda muidugi, et ta täielikult terve oleks ja kliinikut tuleb külastada veel õige mitmed korrad. Näiteks järgmiseks nädalaks on juba kaks visiidiaega broneeritud ja Haapsalust pärit perekond on teda valmis arstile tooma just nii mitu korda kui vaja.

Loomaveebi loole pääsed ligi SIIN

Unenäoluule

Linnukene oksa peal, sosistas mul kõrva,
pollar väisand PTA-d, süljand välja tõrva,
üks raudu kohe pandud, ei tehtud üldse nalja,
tutist kinni nabitud, viidud kinnimajja.

Ei ma asjast rohem tea
toon kuuldavale ohke
äkki tänu meediale
varsti teame rohkem .....

Vunts ei karda süsti, ajab julgelt taguotsa püsti!

Tõsi ta on ja süstla nägemine Vuntsi juba minestama ei pane. Eile paigaldati kiip naha alla ja esimene vaktsiinisutsakas on samuti käes. Ei ühtki piiksu. 

Nagu kord ja kohus on registris ta andmed kirjas ja ka rahvusvaheline pass on koerahakatisel nüüd olemas. Kohe nii vägev pass, kus käpajäljed, silmaskännid ja muu biomeetria kenakesti sees ja teda saavad NATO liitlased nüüd lausa kosmosest sateliitide vahendusel jälgida.

Vunts ei karda süsti, ajab julgelt taguotsa püsti!

Jooge parem Värskat!

Vunts on andnud endast parima, et Coca-Cola nimelist jooki rohkem ostetaks. Hambad ristis naeratades kannab ta oma jala ümber sokki, millel ilutseb Coca-Cola.

Müüginumbrid on taevasse tõusnud ja seda annavad oma beebidele isegi vastsünnitanud emmed. Vanadekodudes, koolides ja isegi vanglates nõutakse samuti ainult Coca-Colat nii hommikusöögi juurde kui õhtuse eine alla.

Firma esindajad suplevad rahas ja ei tea, mida sellega peale hakata? Loomapäästegrupi ja Vuntsi toetamine pole neile meeldegi tulnud. Tooks siis vaesele loomale vähemalt rasvase kondigi! Teine nii püüab, aga ei.

Kaks fotot, kaks inimest, kaks vastandlikku lugu

Kaks pilti ja kaks lugu. Kaks täiesti erinevat suhtumist nii inimestesse, loomadesse, kohusetundesse kui võlgadesse.

"Lõpuks saan teile võla ära tasuda. Millal teile sobib kokku saada," pärib veidi vanemale prouale kuuluv hääl telefonis.

"Millise võla?"

"Kolmsada viis eurot. See operatsioon päästis mu kiisu elu ja olen väga tänulik. Vabandage, et nii palju aega võttis, aga varem tõesti ei olnud võimalik."

Lugu jätkub Loomaveebis

Rebasepoeg jäi ellu keskkonnaametniku kiuste

Keskkonnaameti ülesanne on tagada muuhulgas ka hättasattunud või vigastatud metsloomade abistamine ja ravimine. Selle tarbeks on olemas isegi lühinumber 1247. Nädalavahetusel Saaremaal inimestele silma jäänud rebasepojale saadeti “appi” aga jahimees ja arsti juurde ta noort looma kohe kindlasti poleks viinud. 

Kuul pähe! Abi seegi kui loom tõesti nii raskelt vigastatud või haige on, aga antud juhtum tekitab küsimusi küll. Kuskohast Keskkonnaamet suutis telefoni kaudu diagnoose panna suutvaid selgeltnägijaid-spetsialiste värvata? See oleks esimene küsimus, mis antud loo puhul pähe kargab.

Edasi loe SIIT

Lohutaja Vunts

Vunts justkui tunnetaks loomaomanike hingevalu ja ootusärevust ning üleeile enne õhtust jalutuskäiku läks otsejoones ühe paari juurde, kes ooteruumis tulemusi nukralt ootasid. 

Ronis aga lauale ja kukkus nägu limpsides naist lohutama. See kõik oli nii ootamatu, et tekitas elevust ka teistes. Tulemus oli silmaga märgatav ja õige pea oli vähemalt korraks mure pühitud ning inimestel lai naeratus huulil.

Täispikkuses lugu loe SIIN

Pühapäev

Pühapäevane koristus hakkab otsa saama. On jäänud veel viimane jupp ja ongi kõik. Aegsasti võtan hoo maha ja teen osava vasakpöörde. Seejärel kiman hoogu maha võtmata mopiga vilunult ümber Nõpsiku. Ega siis looma tohi tühja asja pärast tülitada. Nüüd tulid aga juba voodites vedelevad targutajad mängu. Ruudi tegi otsa lahti:

"Heiks, sa ikka näed, et vana õeluskott on keset põrandat?"

Naisvalner!?

Tuleb vist ikka Elin ää võtta ja valneriks teha. Astub juba niigi kandadele ja on pool Eestimaa kodututest loomadest koju tarinud.

Asi on eriti aktuaalne enne sügistormide saabumist - kaua ta vaeseke ikka tugevate tuuleiilide ja vastikute meeste räsimisele vastu suudab seista. Ei suudagi ja siin tuleb otsustavalt vastutus võtta.

Hõissa pulmad!

Kiibi ja kanna andmed registrisse või kaota!

Tegin eile õhtul tavapärast jalutusringi Stroomi rannas. Istusime koos Nõpsiga mere ääres ja vaatasime kuidas päike silmapiiri taha vajub. Selline stressimaandav rituaal on meitel ajaga vaat, et juba reegliks muutunud kui ilm ikka lubab.

Korraga silman üht tillukest pomeriani mändide all omapäi tatsamas. Küllap peremees on lähedal, mõtlesin omaette ja ei pööranud suuremat tähelepanu. 

Koerake läheb ühe seltskonna juurde, siis teise lähedusse ja püüab sõprust teha. Hüppab peale ja nurub pai. Lõpuks tuleb meie juurde. Lugu jätkub Loomaveebis.

GALERII ⟩ Heade soovide ja inimeste kogunemispäev

Nädalavahetus on käes, jeee! Rääkigu need arstid mida tahavad, aga kaks kuud täiskarsklust on mõjunud tervisele laastavalt – tekkinud on maohaavad, neerupuudulikkus ja hunnikus muid hädasid. 

Ärge teie taolist viga küll tehke! Eriti mehed! Enne kui meditsiinifirma Liviko abiga hakkan tervist totaalsest kaosest välja tooma ja end korralikult ravima, üks hea tuju lugu veel, et ka teie nädalavahetus tiba rõõmsam oleks.

Loo täispikkuses leiad SIIT