Oleme varemgi dr. Merili Kesneriga Sõle loomakliinikust arutanud Nõpsiku teemal ja ta arvas, et värske õhk, liikumine ning mingi müstiline X-faktor seal plekist purgis lihtsalt sobib ülihästi sellele koerale.
Võiks muidugi kirjeldada, mida tundsin jne, aga milleks end niisama ilmarahva ees alasti kiskuda? Keda huvitab? Mind küll mitte ja tegelikult ei mäletagi enam seda ängi, mis mind kogu nädala jooksul räsis. Lisaks teab iga loomaomanik ise superhästi, mida sellistel hetkedel tuntakse.
Ühe asja klatiks siiski ära. Lubasin enesele vulgaarsust ja ropendamist teemal a la „õrn vi**“ tappis koera ära. Vabandan, aga lugu oli järgmine. „Õrn ja abitu“ naine kolme lapsega läks mehest lahku ja kaheaastase lambakoera pidamine hakkas koheselt üle jõu käima. Ja siis ta andis, pange nüüd tähele, mulle kaks päeva koer endale võtta või talle uus kodu leida!? Kui helistasin paari päeva pärast uurimaks ehk saan kuulutamisega abiks olla, siis teatas ta, et koer on juba hukatud ning see olevat minu süü!
Tere talv! See pole sugugi esimene kord kui pärast lahkuminekut esimesena asjana koer või kass maha lüüakse. Kättemaks? Kurat küll! Ise nutan silmad peast vana koera pärast välja ja noor loom lihtsalt niisama tapetakse ära. Nii mul silme eest mustaks lõigi …….
Eile hommikul ärkasime Narva kuldses päikesetõusus, sest vaid sinna lubas kuiva ja sooja. Võrratu ilm oligi ja koerad said nii jõgesid, järvesid, põldusid kui metsavahet. Kella viieks jõudis aga vihm Ida-Virumaale ja siis keerasime masinanina päälinna poole. Asja mõte on ju, et koerad saaksid võimalikult palju väljas olla.
Plaanisime koju tulla, aga Kuusalus hakkas tunduma, et Tallinna kohal on taevas selge. Oligi ja ööbisime sedapuhku Pirital. Taas võrratu päikeseloojang ja õhtu, hommikul aga vaatasime kuidas see kuldne ketas taevasse kerkis. Tänaõhtune ööbimispaik on ka teada – Emajõeäärne. Tartlastega juba räägitud ja sealgi kena ilm. Lisaks on mul lõunaosariikidesse asja ka.
Ettevaatlikult väidan, et Nõps on lihtsalt vana koer, kellesuguseid on tuhandeid ja pole enam teps mitte sent surmale võlgu. Õiendab ja jaurab - Ruts käib mööda seinaääri ja teised penid ärgu üldse näole andku nagu vanasti. See kõik oli kadunud. Suudab istmele hüpata ja kümneid kordi päevas. Jookseb ja liigub, kuigi vahemaad on lühemad ja samm enam mitte nii kiire. Sai lihtsalt laksust vanaks, aga esimese päeva oli kogu aeg üleval ja jälgis elavalt kogu teekonda.
Uskumatu lugu ja olen ilmselt rohkem üllatunud kui teie seda lugedes. Täielik müstika!
Ühe asja klatiks siiski ära. Lubasin enesele vulgaarsust ja ropendamist teemal a la „õrn vi**“ tappis koera ära. Vabandan, aga lugu oli järgmine. „Õrn ja abitu“ naine kolme lapsega läks mehest lahku ja kaheaastase lambakoera pidamine hakkas koheselt üle jõu käima. Ja siis ta andis, pange nüüd tähele, mulle kaks päeva koer endale võtta või talle uus kodu leida!? Kui helistasin paari päeva pärast uurimaks ehk saan kuulutamisega abiks olla, siis teatas ta, et koer on juba hukatud ning see olevat minu süü!
Tere talv! See pole sugugi esimene kord kui pärast lahkuminekut esimesena asjana koer või kass maha lüüakse. Kättemaks? Kurat küll! Ise nutan silmad peast vana koera pärast välja ja noor loom lihtsalt niisama tapetakse ära. Nii mul silme eest mustaks lõigi …….
Plaanisime koju tulla, aga Kuusalus hakkas tunduma, et Tallinna kohal on taevas selge. Oligi ja ööbisime sedapuhku Pirital. Taas võrratu päikeseloojang ja õhtu, hommikul aga vaatasime kuidas see kuldne ketas taevasse kerkis. Tänaõhtune ööbimispaik on ka teada – Emajõeäärne. Tartlastega juba räägitud ja sealgi kena ilm. Lisaks on mul lõunaosariikidesse asja ka.
Uskumatu lugu ja olen ilmselt rohkem üllatunud kui teie seda lugedes. Täielik müstika!
Loodetavasti kuulete meie reisidest ja tegemistest veel mõnda aega. Ise olen küll taas lootusrikas. Oli „suur plaan“ oktoobris suve Itaalias-Kreekas pikendada. Praeguse kuumaga läheks sinna aga vaid napakas. Äkki novembris? Elame-näeme ja see sõltub juba väga otseselt ainult Nõpsikust.
