"Küll seal tehti piu ja küll seal tehti pau, kasse-koeri langes, võitjasai au!"

Eelmisel kuul said üsna mitmed koerad viga või „kadusid“ lihtsalt ära. Külarahvas teadis küll sosistada, et see või teine lõi peni maha, aga nagu öeldakse – pole laipa, pole ka uurimist ja sinnapaika need asjad enamasti jäidki.  Täna saab kindlalt öelda, et vähemalt üks koer jäi ka püssi ette. Loomakaitse Liidu poole pöördus 18 aprillil Miša-nimelise husky omanik ja päris kuidas edasi käituda koera tulistamise korral.

Enamasti jäävad need püssidega tolgused tuvastamata. Sedapuhku aga mitte, sest relvakangelane Sergei võttis Facebookis ise sõna ja põhjendas oma tegu nii: „Misha on viimase kahe kuu jooksul pidevalt ilma järelvalveta küla vahel ringi jooksnud. Meil on selle ajaga kaks kassi kaduma läinud ja üks on pureda saanud. Kinnitan teile, et me ei ole metslased ja ei lase loomi lõbu pärast, aga kui suvaline koer ajab minu maja ees minu kasse taga, siis olin sunnitud oma loomi kaitsma. Eesmärk oli koer minema ajada, mitte tappa."

„Karvik“ on tõeline sabarakk ja nõuab tähelepanu!

Alles see oli kui ta vaikselt kuskil prahi sees elas ja arglikult niutsus, aga mõned päevad hiljem nõuab juba häälekalt tähelepanu. Nii see täpselt on ja tundub, et lisaks välimusele on üleöö muutunud ka „karviku“ iseloom. Nii vähemalt Läänemaa varjupaiga inimesed mulle rääkisid.
Karvik elab öösel kontoriruumis, sest karva tal pole ja jahedad ööd võivad tervisele liiga teha. Päeval on ta aga õueaedikus, teiste koerte naabruses ja suhtlemist ning uudistamist tal igatahes jagub. Ometigi naudib ta kõige rohkem inimese seltsi ja nii kui hakkad puurile lähenema või ruumist lahkuma, lööb karvik kohe lahti südantlõhestava nutujoru, mida on kaugele kuulda. Jalutamas meeldib talle väga käia ja seda talle ka võimaldatakse.

"Haapsalu karvikuks ristitud koer loovutati loomakaitse liidule, agamitte ainult sellest ei tahtnud ma rääkida"

Nii Loomade Kiirabikliiniku töötajad kui külastajad olid sunnitud eile kuulama Haapsalust pärit ja "karvikuks" ristitud koera nuttu. Karvik kukkus koheselt, kui ta omapäi kabinetti jäeti, kuulutama kõigile oma kurba saatust. Eks ta jõrras väheke ka  siis kui viimaseid protseduure tehti – nimelt jäi ju sideme alt karv pügamata ja enne haiglast välja kirjutamist oli vaja see töö ka ära teha. Vaene loom nii kartis, et lausa värises kui haavaleht. Lõpuks oli vaja siiski suukorv panna ja teda tugevalt enda vastu suruda, aga saime ka selle asja korda aetud.

"Nii mootori vahele jäänud kassike kui "Haapsalu karvik" saavadvajalikku ravi"

On hea tava ikka loomasõpradele ja annetajatele teada anda kuidas hoolealuste käpp käib. Mootori vahele jäänud kiisu elas kenasti öö üle, sööb hästi, aga enamuse ajast magab. Õige kah, sest see käpp teeb ikka parajat valu ja tal on igasugu vaigistid momendil peal - need teevadki uimaseks. Hommikul kappan Haapsalusse ja toon ta kella üheks arstile. Siis selgub mida selle käpaga ette võetakse. Tegemist on siis kastreeritud kodukassiga. Kuigi vastavad sildid on ka Lasnamäele, sinna parkla juurde üles riputatud, siis omanik pole veel ühendust võtnud.

"Krimi24 hakkab edastama ka loomade väärkohtlemisjuhtumeid"

Paar aastat olin siin "eraeluliste mitteoluliste" asjadega veidike hõivatud ja siis jäi seesamune loomakaitsevärk veidi tahaplaanile. Siinjuures oleks paslik vabandada nii loomade kui nende sõprade ees. Õnneks on see "maniakaal-depressiivne-suitsiidne jne bla-bla-bla aeg" nüüdseks jäädavalt möödas ning sestap sai selle aasta alul saag uuesti korralikult käima tõmmatud.
Eile lõin käed ka krimi24.ee portaali tegijatega ja see on hea uudis eelkõige kõigile loomapiinajatele - tulevikus saate juba palju-palju suurema auditooriumi ees oma tegudega kelkima hakata.
"Haapsalu karvik" tegi otsa lahti:  http://krimi24.ee/krimi24-video-ja-fotod-eile-haapsalust-leitud-koer-oli-kohutavas-seisus/

"Haapsalu karvik" vajab samuti Teie abi"

Kas olete ka tähele pannud, et teinekord on asjad seotud ja nagu ette määratud mingil veidral moel. Täna näiteks ei leidnud ma sellele kiisule hoiukodu, kes automootori vahel viga sai. Läänemaa varjupaigas lubati ta eest aga mõned päevad hoolitseda ja sestap keerasin masina kohe pärast kliinikust kassi kätte saamist Haapsalu poole. Võrratu loom talus autosõitu imehästi, mitte nagu minu Evka, kes oma kräunumisega hulluks ajab.

Kass sõitis mootori vahel ligi 30 kilomeetrit ja jäi ellu! Imede ime!

Lood loomadest on pahatihti lood meist endist ja täna tahangi rääkida ühest kiisust, kelle saatus läks korda üsna paljudele MEESTELE! Miks ma seda rõhutan? Eks sellepärast, et reeglina seostatakse kiisu-miisusid ikka naistega ja on levinud arvamus, et mehi need loomad suurt ei koti. Aga võta näpust! Minu jaoks oli tegemist aga lausa omamoodi imega, sest reeglina taolised juhtumid hästi lõpe. Nüüd aga kõigest järjekorras.

Helistas mulle päeval Sergei ja palus abi ühe kassi mootori vahelt kätte saamisel. Kuna masinaks oli Volkswagen Tiguan ehk üsna tilluke jeepar, siis arvasin, et päästa pole enam kedagi. Teatasin ka Loomade Kiirabi Kliinikusse, et toon ühe kassikese, kes ilmselt  tuleb magama panna, et teda edasistest piinadest päästa. Reeglina need lood just nii lõpevad!

Eestlast Veenusele saata on lihtsam kui Tallinna varjupaigast kassisaada!

Kumb on raskem, kas eestlaste päris oma kosmoseprogramm või Tallinna Loomade Hoiupaigast ühe kassi päästmine? Eksivad need kes arvasid, et kassi saamine on kökimöki, sest Mudavere Matsi Veenusele saatmine oleks tegelikult päriselus kordades lihtsam.
Kirjutasin selle kuu alul ühest kassiloost ja Krimisaade lubas ka sellest juttu teha. Kuna aja- ja ruumipuudus sunnib alati kärpima, siis pole kunagi teada palju rahva ette üldse jõuab. Sestap jagan siin kassisõber Ave soovil kogu kadalippu, milleks peate valmis olema, kui sealt varjukast looma tahate kunagi võtta.

Veel kord Alaveski karudest, riigiametnikest ja "Pealtnägija"mõmmiloost ka

„Miks te midagi ei tee?  Televiisorist öeldi, et Loomakaitse Liit teadlikult valetas Alaveski mõmmide tapmise kohta“, hüüdis ärritunud naisterahva hääl telefonitorus. "100 000 inimest vaatas ja näitavad nüüd liidu peale näpuga!"
Algselt ei saanud ma tühjagi aru, aga siis selgus, et nendest kuulsatest mõmmidest olnud saatelõik ka „Pealtnägija“ saates. Tegelikult ma teadsin, et lugu tuleb, aga olin selle täitsa ää unustanud.
Võtsin 15 validooli sisse ja värisevate kätega lülisin teleka tööle, et saate kordust näha. Oodata võib ju kõike, sest tegelikult on mul Pealtnägijaga veel see „Valnerilt nõutakse 12 000 euri tagasi ja liidus kõik varastavad ning huiavad“ , kana lõpuni kitkumata. Äkki panid jälle ära ja tegid nö tellimustööd? „Mis asi on tellimustöö“, küsib uudishimulik kodanik kindlasti. Kohe seletan – eesti on nii väike ja alati leidub mõni „kodustatud ajakirjanik“, nagu neid nimetatakse ja see kajastab asja "õige nurga" alt.

"Moor ahistab ikka täiega!"

Järgmiseks nädalaks lubavat paarkümmend soojapügalat ja see tähendab seda, et mooriga läheb jälle kevadiseks madinaks mu soengu üle. „Las ikka tukk olla alles! Ole nagu jürgenfogelil! Siis on nummi! Siis on armas!“

„Kuradile see koogelmoogel oma nunnu soenguga! Tahan olla kiilakas! Ja et oleks žiletiga aetud!“, see on minu moto.  Endal jupi maad ju lihtsam olla selle palavaga. Kammima ka ei pea. Lisaks hoian šampooni pealt suvega vähemalt odavama masina raha kokku. Nagu isegi näete on plusse kuhjaga, aga ………..

"Esimesed kaks lammast murtud! Kas läheb jälle hundijahiks?"

Tänavused esimesed kaks lammast murti üleeile öösel maha ja koletu veretöö pandi toime Pärnumaal, Tõstamaa vallas. Arvatakse, et karjast ära aetud hullunud isahunt murrab mitte nälja, vaid lõbu pärast. Ka eelmisel aastal olla lambukesi loojakarja saja ringis läinud ja kõige ohvriterohkemal ööl murti lausa 11 tükki korraga maha. See eeldab vist aga ikka juba suurema karja koostööd ning üks pensionipõlve pidav vana ning väeti hundu sellega vast hakkama ei saa. Muide, Eesti riik menetleb asja siiani ja see tähendab seda, et kahjud on tänaseni korvamata. Loomakasvatus liigub meil niigi väljasuretamiskursil ja selge see, et taoline asi ajab närvi ning lambakasvatajad nõuavad kõikide huntide maha tapmist.

Narvas toidab "ussitädi" omi lemmikud kutsikate ja kassipoegadega?!

Järjekordsest „ussitädist“ anti teada, kes pidavat oma madudele sisse söötma nii koera- kui kassipoegi. Sedapuhku pole tegemist siiski tartlanna Ivikaga, kes aastaid tagasi kirgi küttis, vaid ka Narvas elavat keegi naisterahvas, kes hunnikuteviisi noori kasse ja koeri kokku kogub. Kuna kuulutus on absoluutselt anonüümne ehk täielik "udu", siis ehk pole asi kisamist ka väärt. Tähelepanelik tasuks aga siiski olla!

Mida mina asjast arvan? Tõttöelda mitte midagi, sest minu jaoks ei oma vähimatki tähtsust kas maole antakse ette külmutatud rott, kutsikas või küülik. Mul on neist kõigist täpselt sama palju kahju kui nendest, keda ma ise nahka pistan! Iseenesest on aga tühipaljas mõte kassipoegadega söötmisest minu jaoks õõvastav küll. Kas loomakaitse peaks sekkuma? Siis kindlasti kui madusid nälgas hoitakse, aga teavitan ka ju praegu, sest vaatamata sellele, et bioloogilises või zooloogilises plaanis on täiesti savi, mida need roomajad söövad, siis ma ometigi ei taha, et seda tehtaks lemmikloomadega. Nüüd võib muidugi küsida, et kas ma ei väärtusta roti ja armsa küüliku elunatukest? Väärtustan ikka, aga mnjah ......

Kuidas käituda kui teine koer ründab?

Loomakaitse liidu kodukal oleva blogi eesmärk on inimesi siia lehele kutsuda lootuses, et seal siis ka niisama ringi vaadatakse ja ka igasugu muudele küsimustele vastused leitakse. Üks küsimusi millega meie poole üsna tihti pöördutakse on see, et kuidas käituda kui teine koer ründab. Viimane taoline arupärimine tuli just eile:

VTA: "Käed eemale meie inspektorist! Käed eemale Elita Sillarist!"

Eelmise nädala lõpus potsatas meie postkasti ka Veterinaar- ja Toiduameti kuninga INDREK HALLISTE allkirjaga kiri, mille võiks lühidalt kokku võtta järgmise lausega: „imege muna loomakaitsjad!“- teie juba meie omasid süüdistama ei tule ja hobuse surema jätnud Pärnumaa vaterinaarkeskuse peaspetsialist ELITA SILLAR on õigematest õigem." Eks seda oligi oodata ja oleks ju olnud naiivne arvata, et sarnase haridustaustaga ja samasse klanni kuuluvad tõpratohtrid ringkaitsesse ei asuks. See nõuab ikka julgust, ausust, loomaarmastust ja neid iseloomuomadusi sealt majast juba naljalt ei leia. VTA ametlik vastus võtab lühidalt asja kokku nii: "Eelnevast lähtuvalt saab VTA olemasoleva ja menetluse käigus kogutud materjaliga tutvudes asuda seisukohale, et Pärnumaa Veterinaarkeskuse ametnik E. Sillar on toiminud õigusaktidega ettenähtud piirides, teinud vajalikud toimingud vastavalt kohapeal tuvastatule ja erinevatelt veterinaararstidelt saadud informatsioonist lähtuvalt. E. Sillari tegevus kõnesoleva juhtumiga tegelemisel on olnud seaduslik ja otstarbekas."

Vahva Eku vajab heade inimeste abi, et operatsioonile minna!

Eks me oleme kõik vast kokku puutunud arstidega, kes siis kas lollusest või laiskusest viskavad põhjalikumalt süvenemata mingi suvalise diagnoosi: „Kõht valutab?“ „Jah“ „See on stressist ja võta 56 korda päevas Xanaxit. See aitab!“ „Aga ……..“ „Ei mingeid agasid! Kes meist õigupoolest arst on?“ja pimesool jääbki välja lõikamata, ning hiljem juba öeldakse, et „liiga hilja“ pöördusite! Õigust taga ajada polegi mõtet, sest süüdi jääte nagunii ise, kui võhik, kes meditsiinist tühjagi ei jaga. Haigused käivad ikka mööda inimesi, aga ka loomi pidi ja teinekord laksatakse neilegi laest võetud diagnoose. Nii läks ka Kernu kandis elava Ekuga.

Loomadele ei meeldi autosõit? Kes küll sellist jama ajab?

„Joomine ja roolimine kokku ei käi!“, seda teavad vast juba ka lasteaialapsed, vaatamata sellele, et mõned täiskasvanud kipuvad selle vahetevahel ää unustama. Ka loomad ja roolimine ei sobi kokku ning sellest ma saan imehästi aru. Paraku on mõned neljajalgsed ses suhtes küll absoluutselt teist meelt!
Oli mul kunagi dobermann Petra ja oli mul kunagi mingi bussilaadne aparaat ning Petra arvas alati, et peab mu kõrval istuma ja „kaarti lugema“. Lühematel trettidel lasin teda ikka salongi ka, aga asi läks teinekord ikka juba väga segavaks kätte ning sestap pidi edaspidi küllaltki suur koeravolask kongis olema. Ega see talle mõistagi ei meeldinud.

Mis sai Kohilast pärit kolmekäpalisest kiisust?

„Miks te arvate, et meil kasside eest ei hoolisteta? Kus kohast te seda võtate?“, küsib Tallinna Loomade Hoiupaiga juhataja närviliselt. „See kõik on jama ja tegelikult konkurendid tahavad minult tööd ära võtta, nad laimavad meid!“
Küllap on nii mõnedki inimesed taolist pläma kuulnud, kui on huvi tundnud ühe või teise kiisu vastu. Ometigi ei saa nad neid õnnetuid hiirekuningaid sealt kuidagimoodi kätte. Viimane juhtum jõudis minuni eile, kui üks loomasõber soovis ühele Kohilast, Tööstuse uulitsalt pärit komekäpalisele kiisu-miisule nii armastust kui kodu pakkuda:

"Karjalaskepäev"

Täna on karjalaskepäev. Vanadest tavadest tuleb kinni hoida, aga linnas elades mul ju karja pole! Aga ma pole laisk ja ei hakanud vabanduste otsimise peale aega raiskama. Sestap istusin juba varahommikul bussi peale ja põrutasin Loole, Linnuvabrikusse – kanad elavad seal ju ka puhta karjas ja otsustasin need siis parema variandi puudusel välja lasta. Passisin oma kolm tundi, aga turvamehed märkasid ja ajasid minema. Esimene katse läks aia taha!

Eakas labrador Rommi otsib uut kodu - UUES KODUS!

Inimene teeb plaane, aga teinekord saatus või tervis nöögivad ja siis võib minna nii, et ühtäkki ripub ka pere lemmiklooma elunatuke juuksekarva otsas. Tundub, et nii on läinud ka 9-aastase Rommiga.
Praegu elab Rommi Pärnus koos memmega, aga viimase tervis on juba nii vilets, et ei saa koeramürakaga kohe kuidagi enam hakkama. Pere nooremad liikmed on jõudnud tööotsingutega väljamaale ja sestap otsib Rommi nüüd uut elamist ja uut peremeest.

Lühikese karvaline labrador on väga-väga sõbralik ja seltsib nii kasside kui lastega. Võõraste suhtes veidi umbusklik ja natuke vist nagu arg ka, sest pahatihti poeks tänaval teist koera nähes pigem peitu kui tutvust teeks.
Rommi tervis on laias laastus täitsa korras, aga üks häda vaevab teda siiski ka ja nimelt peab ta tarvitama langetõverohtusid. Omanikud on lubasid selle kulu Rommi elupäevade lõpuni ise kinni maksta ja sama käib ka toidu kohta.
Vat selline kurb lugu siis ühe toreda koeramürakaga, aga loodan siiralt, et Rommile uus armastav pere ja kodu ka leidub.
Kontaktid: Merike +358 449179257 ja Jana +358 408098638
Kui Soome helistamine käib üle jõu, siis ärge pabistage – nad kõllavad tagasi kui vastamata kõne teete. Seda vast ei pea enam mainimagi, aga jagamine on abiks. Tänud juba ette!

Üks Urgelt kadunud huskydest ikka veel kadunud

Panen välja 400 eurot vaevatasu inimesele, kes aitab mul üles leida või annab temani jõudva vihje, emase Siberi Husky Mõmmi leidmiseks( elusalt või surnult ). Ta on 10 kuune, siniste silmadega ja sõbralik. Kadus Kohilas, kodu aiast 1.aprillil.
Vajadusel on anonüümsus garanteeritud. 56578928 või 56723485

G-Kommando: "Nõmmel hirmu külvanud kana tehti kahjutuks ühegi lasuta!"

Politseiuurimine on tupikusse jooksnud ja sestap head sõbrad pöördun ka mina teie poole palvega - tunnistage parem heaga üles, kes käis Nõmmel koos oma kanaga jalutamas ja selle jooksu lasi? Ei taha mõeldagi, mis kõik oleks võinud juhtuda, kui see ilge lind oleks näiteks rünnanud täiesti ilmsüüta last, jooksjat või ratturit? Lapse puhul on selge, et nii lühikese olendi puhul oleks kana rünnanud kohe silmi ja edasi mõelge juba ise. Täiskasvanud tervisesportlaste jaoks oleks asi ilmselt lõppenud koomaga, sest kunagi ei tea ju kuhu vastu nad oleks meeltesegaduses jooksnud/sõitnud või kuidas kukkunud. Vat see on vastutustundetu loomapidamise hind, kuid mõningad meie seas elavad indiviidid lihtsalt sülitavad sellele ja ühiselureeglitele!

Nahkhiired ärkavad - kindel märk, et suvi pole enam kaugel!

Andres Jaanisoo kirjutab Facebookis: "Tere, kallid nõmmekad! Vaadates meie aedasid, siis on näha, et kevad on käes - lumi juba ununenud ja esimesed kevadlilled õitsevad. Aga ka maa alla keldrisse on kevad jõudnud - nahkhiired on ärkamas talveunest.
Siin ta on - talveunest ärkava nahkhiire haigutus!"
Nahkhiired on lahedad tüübid ja viimati puutusin nende kokku Saaremaal, Roobaka kandis. Ei valetan, Pääskülas kaevasime aastaid tagasi käike lahti, et nad ikka lendama pääseksid ja siis sai neid ka lähemalt kaedud - on ikka võrratud tegelased küll. Saaremaal ma nii ei arvanud, sest suveööl kippusid nad seal pargi juures peale lendama kui vähekenegi heledam särk seljas oli ja selles ei olnud ägedat miskit. Otse vastupidi, ehmata end või surnuks!

Kuna nendega enamus meist kokku ei puutu, siis arvasin, et äkki tahate ka näha. 

Laagris auto alla jäänud Otto raviks annetati 1800 eurot ja kiisuparaneb jõudsalt!

Täna möödub 22 päeva sellest kui Laagri aleviku inimeste poolt armastatud tänavakass Otto seiklused lõppesid auto rataste all. Mäletatavasti sai ta pihta üsna korralikult ja viidi esmalt Tallinna loomade varjupaika. Hiljem loovutas Saue vallaametnik Elina Kask vigastatud kiisu loomakaitse liidu hoolde ja meie omakorda toimetasime ta kohe Loomade Kiirabi Kliinikusse ravile. Ravikulude katteks palusime rahvalt annetusi ja Otto paranemisele otsustas õla alla panna vägagi palju inimesi - viimati kui palusin raamatupidajal meie kontoseisu vaadata, oli laekunud kuskil 1800 euro kandis. Ilmselt tuleb sellele veel lisa, sest Saue vallavalitsus pole lubatud toetust veel üle kandnud.

Loomalaste "merekooli" saatmistele ei tule vist ealeski lõppu!

Kasside ja kutsikate merekooli saatmine on paha-paha! Nii loomakaitsjad räägivad, aga vanad tavad on visad kaduma. Ma ise olen selles küsimuses küll üsna mõistev olnud ja seda just vanade inimestega, kes asjadest omamoodi aru saavad. Lisaks poleks näiteks ka tädi Maalil võimalik kogu seda laudakassidearmeed ära lõigata, sest hädise pensiga seda juba ei tee. Pole vähem oluline ka seik, et enamus kasse on sügisel ta aia taha just linnasakste poolt sokutatud ja nende järglasi ta siis uputabki. Ega ta ise ka õnnelik muidugist ole, aga häda ajavat ka härja kaevu! Nii vähemalt vanarahvas teadis rääkida.

Aprill – KOERATAPUKUU!

Koeratapukuu aprill - nii võib vast öelda küll, sest just sel kuul on tulnud üsna palju selliseid teateid, kus koerad vast inimesega kohtumise üle väga rõõmsad pole:

• Urge külas Raplamaal läksid kaks huskyt kaduma, kellest tänaseks on vaid üks kätte saadud. Seegi väidetavalt läbi pekstuna.
• Keila lähistel Leholas peksis täkku ja lakku täis külajoodik lapsele kuulunud sõbraliku retriiveri surnuks. Sellest lähemalt kirjutan vast juba järgmisel või ülejärgmisel nädalal - moment on lihtsalt tiba vara ja las pollarid teevad rahus oma tööd.
• Alatskivil jättis keegi mölakas kuus kutsikat bussipeatusesse uut omanikku ootama või surema, sest kui head inimesed poleks sekkunud, siis täpselt nii just oleks läinud.
• Viljandimaal valati süütevedelikuga üle ja pisteti tuli otsa küla vahel lonkinud tiibeti mastif Steffile.
• Rae vallast Kurna külast anti eelmisel nädalavahetusel teada Miša-nimelisest huskyst, kes sai naabri käest kaks lasku otse kerre. Loomakese seisund oli kriitiline ja ega ma tea kas ta ellu jäigi. Politseisse omanik avalduse igatahes tegi ja tulistaja olevat ka kinnitanud oma maja ees kassi rünnanud peni tulistamist.