05 september 2025

Ruudil on ilmselt üks vägevamaid kaelarihmu, millel hunnikus nii vilkuvaid kui välkuvaid tehnikavidinaid peal. Kohe kosmosest näha ja lausa Linnutee tagumise servani välja. Vähe sellest, mul kõrval galaktikas paar loomapäästjat kah tuttavad ja nende sõnul näevad isegi nemad kui Ruts õhtuti pissile läheb.

Jumpstükid saadavad mobiilile kenasti signaali ka, et ikka näha oleks, kus tüüp parasjagu asub. See on ka hädavajalik, sest me ju kooserdame pea kõikjal. Nende vidinatega on aga veidike jama ka - nad ju möödavad nii hingamist kui kuulavad norskamist jalutusringide pikkuse mõõtmisest rääkimata.

Mäletatavasti põikasime suve alul korraks polaarjoone taha ja oi me saime aparaadi käest kiita kui tublid "jalutajad" me ikka oleme. Helsinkist Rovaniemisse 938 kilomeetrit ühe päevaga - väga tublid ja sähke palun siin on teie virtuaalkarikas. Järgmisel päeval Nordkappi, teist sama palju kilte otsa ning veel särvam karikas oligi välja teenitud. Veebis on lausa mingi edetabel ning selle kohaselt olla me maakerale juba mitu ringi peale teinud. Vägev, kuigi nii tark aparaat võiks ju teada, et sellise vahemaa jalgsi läbimine pole ei inim- ega koerloomale teps mitte jõukohane.

Viimasel ajal ma aga suurt seda aparaati sisse ei lüligi. Aint õhtusel pimedamal ajal kui Rutsi vabalt tuttavas metsatukas või põllulapil omapäi tegutsema lasen. Ööseks pole juba ammu rihma kaela jätnud ja aparaat on nüüdseks lausa "paanikas" ning saadab muudkui sõnumeid:

"Appi-appi, ma ei kuule Ruudi hingamist, mine kohe kontrollima! Appi-appi, aga mulle tundub, et Ruudi pole juba paar nädalat maganud, mine kohe arstile! Appi-appi, Ruudi energiaskoor on väga väike ja ta pole üldse liikunud, minge koheselt jalutama!"

Väga kaastundlik ja hoolas on see abiline igal juhul küll. Seda ma pean tunnistama. Täna tuli sõnumitele lisaks juba pikk-pikk e-kiri võimalike haiguste loeteluga ja soovitustega toitumiseks, mis koheselt nii energiat juurde annavad kui une korda teevad.

Nuuh suur aitäh siis selle muretsemise ja vaeva eest, aga nüüd hakkab juba natuke ää tüütama küll. Ilmselt tuleks korralik lehmakelluke kaela panna ja udupeenest tehnikast sootuks loobuda. Enesel lihtsam. Ruudile ehk ka.

On kellegil aimu kas neid kellukesi ikka kosmosesse on kuulda? Tegelikult piisab täiesti kui see ka vaid lennuki pilootideni jõuaks - vähemalt teavad, kus mu Rutsike parasjagu kondab ei hakka siis seal maanduma või alla kukkuma.