Kiki sünnitas ninasarviku ehk valetiinuse rõõmud ja mured

Imesid ikka juhtub. Meie jaoks oli tegelikult juba suur ime see, et mõned päevad tagasi hulkuma läinud Kiki taas kodutee üles leidis. Ega ta mingit süütunnet mõistagi tundnud ja oli tähtsust täis nagu alati. Siinkohal veel kord tänud kõigile kaasaelajatele! Ei kujutagi ette kuidas see eluke oleks siin veerema hakanud – moor  oli sügavas leinas ja käis nutust paistes  silmadega ringi. Hea, et tänavale ei nähtud , sest tänases Eestis tähendab nuttev naine vaid üht – sai mehe käest kolakat ja tõbras on vaja kohe kinnimajja panna. Aga see selleks ning naasmine ei jäänud teps mitte viimaseks imeks, milles Kiki osaline. Kuigi ta ise väidab, et pattu ei teinud, siis ometigi paar päeva pärast naasmist hakkas ta imelikult käituma ja väitis, et kohtus Püha vaimuga.

"Rindade triikimine? Miks ka mitte!"

"Inimesed käivad rahaga ikka lohakalt ringi", mõtlen endamisi ja pistan naabri juurest kapi pealt leitud sajase ilma igasuguse süümepiinata taskusse. "Olgu tulevikus hoolikam, sest raha ei haise!"

Ja raha tõesti ei haise! On ju üldteada, et siia päriseks elama saabuvad inimesed võtavad lisaks sugulastele kaasa ka omad tavad. See on igati tore ja seega on vaid aja küsimus millal ka meil muutub kliitorite eemaldamine ja rindade lamedaks triikimine kultuuri pärisosaks. Kuigi erinevus rikastab igat kultuuriruumi ja sellest peaks lausjuhmidki aru saama, siis paljud eestimaalased kirtsutasid millegipärast kulmu. Tuleb kohe öelda, et ainult madalalaubalised sileajud võivad voolejoonelise naisekeha eeliseid ignoreerida! Poliitikute hinnangul saavad "pesulaua"-effektist ka meie naised ise reeglina juba aru ja rinnakad tahavad olla vaid mõned eriti edevad madalama haridusega kodanikud ja prostituudid.

Kas pesukarusid tohib müüa ja ega Zoo Planeti omad ometi haiged ole?

Pahatihti jäävad inimestele silma zoolauplustes elavate tegelaste nigelad tingimused ja tervislik seisund. Täiesti nõus ja korra sai isegi koos Eneli'ga sel teemal sõna võetud ja seda saad lugeda siit. Eks me ole sel teemal veelgi lärmanud ja viimati oli veidi suurem kisma ühe kakulise pärast, kes lausa looduskaitse all, aga kuna vangistuses sündinud, siis tohib ta tikutopsi suurusse puuri, kus isegi tiibu sirutada ei saa, pista küll. Sedapuhku jäid ühele heale inimesele silma Tartu Zoo Planeti pesukarud - kas nad on haiged, miks nad niimoodi käituvad ja kas neid ohtlikuks liigiks tunnistatud vahvaid tegelasi tohib üldse müüa?

Ka loomahülgajad on talveunest ärganud!

Kevad on äge ja kõik tärkab. Sel aastal on paraku ka loomahülgajad lausa tormiliselt möllama kukkunud või äkki on tegemist hoopis mingi riikliku kampaaniaga „Igasse bussipeatusesse oma kutsikas või kassipoeg?“ Vaesuses vireleva rahva stressi maandamiseks või midagi taolist. Tont seda teab, aga kuigi massiline loomade hülgamine toimub meite maal reeglina sügisel, siis sel nädalal jõudis minuni lausa kolm hülgamisjuhtumit:

Kas loomapiinamistest ja tapmistest tohib üldse rääkida?

Mul on ikka lahe elu, sest alati jään ise süüdi ja olen pidevalt kahe tule vahel. Nii näiteks tuli viimases AK-s liidu seadusemuudatuse ettepanekutest tehtud loo peale Rando Randma vanaemalt kurjustav kiri:
"Lugupeetud loomakaitsjad - miks te teete seda? Kas oli vaja ETV -s näidata Randot kohtus mainides tema mõlemat nime ja siis selle järel kõiki neid piinatud loomi nagu nad kõik oleks surmatud Rando poolt? See kõik on vaimne terror, õhutamine vaenule, vihale, omakohtule avalikus ruumis. Kas poleks piisanud ainult piinatud loomade näitamisest ilma Rando isikuta? Rando sai oma karistuse käesoleval ajal kehtivale karistusseadustikule. Peale selle sai ta peksa vanglas ja sai peksa peale vanglast tulekut, teda ei võeta kusagile tööle, ta on täielikus masenduses……………"
Ja nii edasi umbes kolm korda sama palju teksti ja süüdistusi. Tegelikult sai Rando olematu (2 kuud loomatapmiste eest) karistuse ainult papri peal ja kinni sitsis ta rohkem ikka vanade pattude eest. Liiatigi sai ta ju ka kinnimajast välja enne tähtaega! Samas viisakas oleks nagu vastata, aga olen selle vanaemaga juba suhelnud küll ja küll ning ega see kuhugile vii. Ma võin ju öelda, et liit ei tee Aktuaalset Kaamerat, aga süüdi olen ma ikka.

Tšintšilja poiss ja tüdruk otsivad kodu - UUES KODUS!

Kui kõik läheb nii nagu peab, siis homme peaksin saama ühest probleemsest elamisest
kätte. Need head inimesed, kes soovivad just sellist lemmiklooma ja suudavad talle/neile pakkuda liigikohast elu ning armastust, võtku aga julgelt ühendust.

Tartus leiti nülitud loomakorjus!

Täna hommikul saabus murekiri ühest Tartus leitud nülitud loomast. Korjus leiti Tigutorni ja Zeppelini vaheliselt alalt eile kella viie paiku pärastlõunal.

"Tere, kirjutan teile kuna kellelegi teisele ei oska. Minuni jõudis pilt, mis on tehtud Tartus, Emajõe kaldal. Pildil on nähakorjust, mis on ära nülitud. Ma kahjuks ei saa aru mis loomaga tegu on. Inimene, kes selle leidis helistas varjupaika, sealt oli keegi kellegi saatnud kohapeale, aga selle aja peale kui see keegi oli sinna jōudnud, oli korjus juba kadunud. Probleem seisneb aga selles, et see kahjuks tundub inimese tehtud töö olevat. Aga kui pole seda korjust, pole vist ka mingit teemat enam? Ja kui mōni konkreetne inimvärdjas sellega hakkama saanud on, siis ei olegi vōimalik välja uurida kes ja mis?"

Nii ta paraku tõesti on ja see ju vana tõde, et kui pole laipa, siis pole ka keissi. Inimese töö on see aga kindlasti, kuid kellega tegu? Äkki mõne isase koera või kährikuga? Ma pole jahimees ja võta nüüd kinni. Keegi Siim kirjutas just, et tegu olevat hoopis nugisega. Ju siis on, aga kes see nülib Tartus nugiseid ja loobib neid mööda linna laiali või äkki käibki see "Heade mõtete linna" tavade juurde?

Keity otsingud Pääsküla rabas ja Mia kuulutas rannahooaja avatuks

Päevasest nn „titeuinakust“ ei tulnud millegipärast eile miskit välja ja otsustasime Miaga taas Pääsküla rabasse kondama minna – ilm oli soe ja mis seal toas ikka passida! Lisaks on ka rabapardid ilmselt väga rasva läinud, sest Mia ju neid enam nii tihti kimbutamas ei käi. Moor sedapuhku kaasa ei tulnud, sest peale Kiki kadumisest tingitud magamata ööd ja taasleidmisrõõmu, arvas ta heaks sõbrantsi juurde tähistama minna. Ma palusin küll piiri pidada, sest pärast eelmist suhet on mul purjus naiste vastu mingi teatav foobia või lausa allergia. Ega seda üldiselt öelda poleks vaja olnudki, sest selle koha pealt on moor täitsa mõistlik ja reeglina ülemeelikus tujus  laamendama ei kuku.

Palvetamine, 625 jagamist ja Kiki jõudiski koju tagasi!

Jeesuse poole palvetamine pahatihti tulemust ei anna. Sellest olen ma elukese jooksul aru saanud küll. Kas tüübil on absoluutselt savi või lihtsalt liiga palju tegemist, on muidugi omaette küsimus. See eest koertejumala poole palvetamine, olgu ta nimeks siis Reks, Pauka või Muri, toob aga kasu küll. Vähemalt minu viimase aja kogemused on küll sellist laadi.  Ja eilegi viskasin enne põhku pugemist mitte põlvili, vaid ikka neljakäpukile nagu koertejumala puhul tavaks ja hakkasin soiguma: „Muri, kes sa oled taevas ................ jne bla-bla-bla, aita meie Kiki koju! Uskuge või mitte, aga palvetamine aitas.

Aidake Kikil kodutee üles leida

No nii sõbrad, sedapuhku siis mul enesel abi vaja. Ja nimelt läks taat ühes Kikiga Vilivere suvekodusse paariks päevaks toimetama. Täna keskpäeval puges aga tilluke chihuahua aia alt välja ja läks küla vahele kondama. Taat mõistagi oma tõntsi sammuga kohe järele, aga kus see 77 aastane siis ikka kolme aastasele kutsale järgi saab.
Taat tuli nõutult tagasi ja võttis masina ning läks otsima. Lõpuks sõitis Kohilani välja, aga Kiki oli kadunud nagu tinatuhka. Eks ta võis muidugi seal metsa vahel ka rebasega kohtuda, aga nii majade lähedal neid polevat näha olnud. Lõpuks võttis vana julguse kokku ja teatas ka moorile kurba uudist. Me tormasime mõistagi ka koheselt sinna ja no iga külavahetee ning metsarada sai läbi sõidetud. Pagan, kus me leidsime alles hiljuti metsa alla ja kraavidesse visatud prahti (ja siis nad kirjutavad igas lehes koerasitast!), aga Kikit mitte. Naabrite juures käisime ka, aga keegi polnud omapäi maailma uudistama läinud tegelasega trehvanud.

Hobusenäljutaja otsib uut ohvrit!

Eestimaa Loomakaitse Liidule (ELL) on teada antud, et Kärt-Katrin Korb, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus looma julma kohtlemise ehk hobuse ravimata jätmise ja näljutamise tõttu, otsib uut hobust. Üks viimaseid kohti, kus noor naine käis maad kuulamas oli Kõrgekalda talu Pärnumaal. Loomakaitse Liit paneb hobuste omanikele südamele, kui te vähekenegi hoolite oma suksudest, siis ärge andke sellele inimesele oma hoolealust -  kolme aastase Eesti tõugu hobuse Vincenti seisukord näitab üheselt, et Kärt-Katrin Korb ei suuda või ei taha looma eest hoolitseda!
Just nii algab tänane pressiteade ja tõsi ta on  - uskuge või mitte, aga Kärt-Katrin otsib veel enne seda kui vaene Vincent on taastuda jõudnud,  juba palehigis uut obest. Teateid on tulnud nii siit kui sealt ja tänud juba ette, et hobuinimesed ikka sündmustega kursus on ja kaasa elavad.

Luunjas läks kaduma spanjel Liisu - LEITUD!

Eile (laupäeval) kella 21 paiku Luunjas kaduma läinud aastane koer "Liisu" (cavalier king chrales spanjel). Murest murtud pererahvas palub kõigil, kel võiks olla mingitki infot "Liisu" kohta, helistada numbritel 55 15 754 Heli Järvet või 56 654 794 Katrin Pajula

"Looduslik valik ehk järelhüüd üleeile tapetud rebasepojale"

Kas imikuid tappa on tore ja lahe?  Juba selline küsimus tekitaks vast igas normaalses inimeses õõvastust, aga vastus “jah“, kordades enam. Aga ma vastan siiski, et JAH – vastsündinud imikuid on lahe ja tore tappa ning nad ei vääri eluõigust, juhul kui nad on mõne LOOMA BEEBID!

"Sai taas massinaga remondis käidud"

Pagan, eile oli ikka eriline „uim“ päev, aga üllatusi juhtus ka ja nimelt läksime Miaga jälle sinna Kitsarööpa teele jalutama - kuidagi väga rahulik on sel nädalal olnud ja seal oleks vähemalt jälle vererõhu veidi kõrgemaks saanud, kui oleks selle maski taha peituva, kihutava ja koeraomanike peale röökiva rattamaniakiga kokku puutunud. Auto parkisime Kadaka teele, sinna Autoklaas 1 hoovi, et oleks vähemalt silma all.

Pipi Pikksuka papagoi elunatuke on ohus!

Eks ma jälgin väheke ka seda, mis mujal maailmas toimub ja näiteks Rootsis on praegu kõige-kõige kuumem „loomapiinamisjuhtum“, mis rahva närvi ajab, Pipi Pikksuka filmis esinenud puna-aara papagoi Douglase ümber toimuv.  Ja nimelt tahavad ametnikud seda vahvat lindu  ää tappa, sest ta puur on liiga väike! Rootslased on sellele vastu ja on algatatud isegi kampaania linnu ellu jätmise poolt.

"Hobuse näljutamine tõi kaasa kriminaalmenetluse. Loomakaitse Liitsüüdistab ka Pärnumaa veterinaarkeskuse ametnikku!"

Eesti tõugu hobusel Vincentil täitus jaanuaris kolmas eluaasta. Elas ta Pärnumaal, Vändra vallas, Viluvere külas ja ega see eluke just kiita olnud – tall oli pime, niiske ja virtsane. Ka süüa ei raatsinud perenaine  Kärt-Katrin Korb talle eriti mitte anda. Kärt-Katrin ostis suksu 2015 aasta aprillis ja suvi möödus ladusalt. Selle peale aga verivärske obeseomanik ei tulnud, et rohi kaob meite maal ju sügisel ää ja talveks tuleb loomadele ikka heina varuda, muust lisasöögist rääkimata.

Aidake Tallinnast Haapsallu putkanud Caesar koju tagasi! - KODUS TAGASI!

Caesar on üks igavesti vinge rändur ja viimaste teadete kohaselt olla teda lausa juba väidetavalt Haapasalu linnas nähtud. 130 kilomeetrit nädala jooksul maha kõmpida on ju igati vägev tulemus!
Koerake läks tegelikult kaduma juba märtsis ja vaatamata omanike püüdlustele, pole teda senini siiski tabatud. Kuulutusi on riputatud Keilast Mustamäeni ja teda ikka nähakse küll Nõmmel ja Kristiines. Ka kesklinnas jäi ta inimestele silma, aga senini on aga üli-väga ara koera tabamine läinud ikka aia taha. No ei ennast kätte ja paneb kabuhirmus plagama ning püüa siis tuult väljal!

"Ma vihkan Gordon Ramsayt!"

Gordon Ramsay. Ma vihkan Gordon Ramsayt ja põhjusega, sest moor on tolle „toiduga mängija“ andunud fännitar ja nii kui tema saade telkarist hakkab, siis ei tohi hingatagi mitte, liikumisest rääkimata. Teile teeb võib-olla nalja, aga nii kui saade pihta hakkab, siis me lausa peame roomama, mina ees, Mia ja Kiki hästi vaikselt järgi, tasa-tasa suurest toast minema. „Kuidas saab üldse sellist totaalset jama lindistada ja vaadata?“, mõtlen ma teinekord, aga üldjoontes on meie majas nii, et moor vaatab, mida tema tahab ja mina vaatan seda mida moor tahab. Lihtne õnne valem, eks ole?

Looma majja toomine pole naisevõtt! See tuleks enne ikka läbi mõelda!

„Loomavõtt pole naisevõtt ega meheleminek ning see otsus tuleb ikka tõsiselt läbi kaaluda“, nii ütlesin ühes intervjuus neli aastat tagasi ja nii ütlen ka täna. Inimesed saavad ju pärast seda kui avastavad, et abiellusid ja tegid lapsed „maailma kõige-kõige nõmedama inimesega“ rahumeeli lahku minna. Lemmikust juba aga niisama lihtsalt vabaks ei saa ehk siis oled omadega täpselt nagu lits lapsega – veri vemmeldab ja mehed ootavad, aga vat ei saa minekut teha, sest lapsuke vajab sind! Seda muidugi juhul kui sa oled ikka vastutustundlik inimene ja armastad oma last või antud juhul siis lemmiklooma.

"Auto alla jäänud tänavakass Otto elas operatsiooni üle ja vajabhomsest hoiukodu!" - HOIUKODUS!

Hetk tagasi helistas Loomade kiirabi kliinikust Valdeko Paavel ja ütles, et pusimist oli palju, aga nii Otto, tema kui kogu töökas kollektiiv olid tasemel ning elasid operatsiooni edukalt üle. Põhimõtteliselt lubas ta kiisu-miisu kohe ära viia, aga pidasin targemaks Otto ikka sinna toibuma jätta – las olla veel järelvalve all, äkki tekivad öösel mingid opijärgsed komplikatsioonid ning kohe ei taha riskida.

Mida siis tehti? Põis pandi paika, parempoolse traumaatilise kubemesongaga seega nüüd kõik korras. Aga see võis olla ka varasema trauma tagajärg, sest kohalike sõnul olla kõht rippunud juba enne avariid imelikult. Vasaku tagajala reieluu kildmurd lapiti kokku. Veel on Ottol tugev ristluu-niudeluu nihestus, mis võib ise leevenduda kuid ei saa välistada, et vajab hiljem operatsiooni. See selgub paari nädala jooksul sõltuvalt Otto enesetundest.

"Täna hommikul kadusid või varastati Urge külas kaks huskyt" - 1 KOERLEITUD!

Täna hommikul kadusid või varastati Urge külas kaks huskyt! Palun anda märku kui näeb keegi.
Ruth 56578928

"Moor ostis rulluisud"

Häda ikka nende naistega ja mul kohe üldse ei vea! Moor nimelt ostis enesele rulluisud ja harjutab enne tänavale minekut TOAS! Tuleb aga esikust ilge kimaga, siis magamistuppa, hüppab üle voodi ja suurde tuppa tagasi. APPI! Nüüd siis teate miks mul silmade alla kotid on tekkinud ja üleüldse naa närb välja näen – ma pole nädal otsa magada saanud.

See pole veel aga kõige hullem ja ma ei räägi praegu ka võimalikest traumadest, vaid põhimure seisneb selles, et ta pole mind testamenti kandnud! Vähe sellest! Tal pole üleüldse testamenti olemaski!!! No kurat, kuidas saab nii hoolimatu küll üks 28 aastane naine, tulevane ema ja vanaema olla? Paljukest tal jäänud on? Hääl juhul oma 60-70 aastat veel ja siis ongi kogu lugu! Aga mis saab minust, õrnast mehest, kui ta enne seda nüüd kaela murrab? Ja siis ta tuleb oma igavese armastuse mulaga: „Kuniks surm meid lahutab ……..! Oujeee, tundub et seda ei tule küll kaua oodata kui ta samas vaimus jätkab!

Tegelikult ei julge enam koju ka tullagi - äkitselt moor on ristseliti maas ja niigi hõredad luud puha pilbasteks? Häda ikka nende naistega! Mul kohe üldse ei vea!

"Ärge pissige hüppetornist!"

Magu kasvab sellise mühinaga, et varsti on vaja toed alla panna. Sestap otsustasin trenni minna. Palli taga ajama veel ei kipu, sest pump võib streikima hakata, aga ujumine tundus igati sobilik olema. Ja lähengi siis hommikul ujulasse. Huvitaval kombel oli rahvas täitsa korralikult sulistamas ja suplen siis minagi. Korraga kuulen totaalset röökimist: „Sinistes ujumispükstes härra, ärge pissige basseini!“

Saate vist isegi aru, et see sõnum oli konkreetselt mulle karjutud. Pagana mats see vetelpäästja, oleks siis tulnud ja vaikselt sosistanud, aga sedapsi ilmarahva ees lõuata …… No ma ei tea, aga ilmselgelt oli tüübil tähelepanu - ja enesekehtestamisvajadus! Normaalsed inimesed nii ei käituks!

Restoranis „Le Maître Chat“ pakutakse ka koera- ja kassilihastvalmistatud hõrgutisi!"

Loomakaitse Liit avab täna vanalinnas, aadressil Suur-Karja 10 gurmeerestorani „Le Maître Chat“, mis tõlgituna tähendab „Saabastega kassi“. Eksootilisest menüüst leiate muuhulgas ka hõrgutavaid roogasid, mis on tehtud kassi- ja koeralihast. „Le Maître Chat“ teenindajad, kokad ja juhid on pühendunud tegijad. Aasiast pärit peakokk Won Lee Yong ühendab oma kuldse kogemuse, aasialiku temperamandi ja piiritu fantaasia unustamatuks cuisineks, mis rahuldab ka kõige nõudlikumat maitseelamuste otsijat.

"Kuimetsa hüljtud kass otsib kodu!" - HOIUKODUS!

Tere! Ilmselt on teile selliseid pöördumisi palju aga ehk leiate ka selle vahva kiisu jaoks abi. Nimelt Raplamaale Kuimetsa külla on talvel visatud imetore kassipoiss. Ta on terve talve seal elanud ja inimestelt süüa saanud aga kahjuks keegi kodu pole pakkunud. Ilmselt sellepärast, et see on üsna populaarne koht, kuhu loomi visata ja paljud ka seal kodu saanud. Kassipoiss on ülisõbralik ja hästi jutukas. Armastab inimesi ja nurrumootor läheb lahti, paraku ei ole kõik inimesed seal kùlas head ja ka palju rebaseid on seal kasside arvu vâhendanud. Kassike on viimase kolme nädalaga muutunud ja tema silmadesse on tulnud justkui loobumise helk.