Üks vanem mees ütles midagi, millest paljud mõtlevad, aga täna on sunnitud vaikima. Ja teine noorem mees ütles midagi, mis on tänapäeval siinkandis vaid ainuvõimalik. Tegelikult kumbki mees ei öelnud miskit valesti.

Nüüd arvab see noorem mees, et vanem mees peaks mõtlema oma sobivuse üle ühes sõltumatus organisatsioonis, unustades, et ta ise omab ajaloo madalaimat toetust ning on paljudes meie maad tabanud hädades väga otseselt süüdi. Vaatamata sellele oma sobivuses noorem mees ei kahtle. Loodetavasti ei kahtle ka vanem mees.

On ka kolmas mees, kes on üsna minu nägu ja tegu. Vanuse poolest eelmainitud meeste vahel. Ta on juba noorest saati täiesti vabatahtlikult olnud seda meelt, et teatud inimestele tehakse liiga. Täna on see mees aga väsinud, sest see kõik meenutab kooliaega, kus ajaloo tunnis suruti vägisi peale ÕIGET ajalugu, mitte seda, mida põlvest põlve edasi anti.

Õnneks see kolmas mees enam koolis ei käi, aga seda teevad tema väikesed koopiad, kes ei saa enam üldse sotti kes nad on ning mida mõelda tohib? See ajab juba närvi. Kohe väga. Kas see kolmas mees enam sobitubki üldse kuskile? Tundub, et mitte.