Alul arvas, et teine koer ja tõmbas kohe turri. Hea, et kallale ei läinud. Siis jagas vist matsu ning kukkus end sättima. Ikka ühtpidi ja siis teistpidi pilk oma kujutisele naelutatud. Vaade alt üles justkui häbenedes, seejärel uhkelt ülalt alla. See jant kestis oma pool tundi.
Appikene, naera või surnuks. Ta on kohe natukene muutunud. Isegi kardan veidi, et nüüd teeb suu lahti ja teatab, et homme on tal küünetehnik ja ripsmehooldus.
Kulla naiskad. Kui te siin Haapsalu promenaadil jalutate, siis võiksite mulle oma huulepulka hommikuni laenata. Äkki Ruts kukub pirtsutama ja siis saaks tal vähemalt mokad kodurahu huvides ära värvida.
