Loomapäästegrupi kasvandikud on pea kõik surmamõistetud. Minu ema oli 1980 surmamõistetu, kellele elupäevi pärast avariid ei ennustatud.
Me kõik jäime ellu. See kujundas mu arusaamisi elust ja olemisest. Loomapäästegrupi hukkamisprotsent on kaduvväike ja see on äärmuslik meede ainult looma huvides. Läheme kasvõi läbi kivi, aga asi peab kindel olema.
Minu tänane missioon on võimalikult palju ellu jätta ka neid loomi, keda miljonärtohtrid tappa tahavad. Uskuge, aga enne "jah" sõna ajan nad hulluks.
Pärast viimast artiklit läksin tülli mõnede loomaarstide ja loomakaitsjatega. Sitta nendega. Jätkan oma teed ja kõik need päästetud loomad annavad mulle kindlust. Mõistagi vajan teie toetust, sest üksi ei tee siin ilmas miskit.
Sorry sõbrad. Laibahunnik ja ülekohus kasvasid üle pea. Teieni need lood enamasti ei jõua. Minuni aga küll ja see äratab kõige metsikumad tunded mu sees. Tahaksin olla vägivaldne. Isegi väga.
Andke mulle natuke aega - varsti olen taas paimaias kiisuke.
