5. detsember 2019

"32 - Mitte mul! Poisil ikka!"

Ohh Christine-Christine või lihtsalt Kix nagu me sind isekeskis kutsume! Täpselt 73 aastat tagasi sa tulid kirikuaeda ja noore mehe ää võrgutasid ning voodisse meelitasid. Said mu süütuse, nooruse ja ilu ning siis sa läksid, jättes mu suure kõhu ja rasedana maha! Maailm kukkus kokku!

Ja siis sa tulid tagasi, et mulle veel suurem kõht ette sööta ning uuesti minna. Et sa teaksid, siis kõht kasvab jätkuvalt ning tegemist on mingi eriliselt pika rasedusega! Aga ma ei pea pikka viha ja tegelikult pole põhjustki - täitsa tore on, inimesed pakuvad istet ja puha ......


Poissi ma ei hakka sünnipäeva puhul õnnitlema, sest feissaris on seda nõme teha. Lisaks me peale südaööd juba lobasime ka.

Aga kättemaks on magus!

Säh sulle nende kõikide unetute ööde ja pisaratemere eest! Tean kuidas see esimene foto sulle ei meeldi ja hakkad kohe õudusest värisema-särisema.

Palju õnne noor emme ja aitäh, et minust issi tegid. See oli ja on jätkuvalt üks parimaid asju mu elus! Ja sa poiss ole ise ka meheks! Käed teki peale kui magama lähed ja ei noki nina! Vähemalt inimeste ees mitte!

Katame laua! Sedapuhku küll peresiseselt!