No ma siis pihin ka, kuigi tegemist pole teab, mis suure patuga. Ühesõnaga lõin naabrimehe maha. Polnud teab, mis suurem asi naabrimees. Eit tegelikult. Õel ja pahatahtlik eit, kes kõiki kõigile taga kirub, aga nina ees naeratab.
Tahtsin talle mullu jõuludeks isegi rinnahoidja ja seeliku kinkida. Vat selline mees ja koksasingi maha. Süütu koksamine nagu Munadepüha ajal, aga patt ei seisnegi selles.
Nüüd jõuame päris patuni. Ma sõin ta ära, aga ka see pole veel see kõikse hullem patt. Patt on see, et panin ta peale "Hellmann's" majoneesi. Kallis naaber jälestas seda ja kokkuvõtvalt oli tegu nüüd juba laiba mõnitamisega.
"See närib mul hinge seest ja kahetsen siiralt. Palun vabandust sa kallis vihatud tõprast naaber! Aamen! Loodetavasti ei põle ma nüüd põrgus - patt ju ää kahetsetud!"
Terje Parra va punapea oli nii kuri mu peale, et määris näolapi suisa kajaka kaka ja tollesama majoneesiga kokku, et kõik näeksid kaugelt mu räpsasesse hinge ja hoiaksid eemale. Nüüd olengi sihuke imeilus patukahetseja. Paras mulle!
"Maha "Hellmann's majonees ja kõik, kes seda söövad!"
