"Verine pühapäev"

13 ja reede on kurjakuulutav, sest just sel päeval hakkas üks paavst kunagi ammu ristirüütleid maha nottima. Meie kavatseme selle nüüd ületada ja tulevikus saab 15 ja pühapäev oleme selline päev, mil rahvas aknaluugid suleb ja kodus passib.

"Veri, hirm, pisarad, paanikas turistid, terror!", on vaid mõned pealkirjad, mis homme välismeedias ilmuma hakkavad. Hommikusel instruktaažil hakkasime lihvima taktikat.

"Gavercatid said Rootsist abisaadetise!"

Rootsi kuningapere on Eestis järjekordse kassikoloonia leidmise tõttu šokis ja mõistagi on seetõttu riigi juhtimine halvatud. 

Seoses erakorralise olukorraga kutsus herr Kuningas välja Loomapäästegrupi Stockholmis resideeruva suursaadiku Maive Mikk'u ja andis talle edasi järgmise teate.

"Tehtud! Jüri kiisupoeg sai jõuluks koju!"

Põrutan kohe teise hea loo ka otsa enne kui linna vahele laiama lähen. Praegu on nii kiire aeg, et arvutisse jõuan hääl juhul alles õhtul ja sestap on targem ka see lugu kohe ära rääkida. Muidu jääb üldse äkitselt pajatamata või läheb ajaliselt väga nihkesse.

Sel nädalal palusime abi Jüris seisva auto alla peitu pugenud kassipojale, kellest juht pahaaimamatult hiljem üle sõitis. 

Keegi pole süüdi ja pole mõtet juhti hurjutada, sest, kes meist ikka alati enne käivitamist masina aluse ja muud võimalikud kohad üle kontrolliks. Eks ole?

"Ainult üks öö veel!"

Donna jõulusoov on kohe-kohe täitumas. Äkki juba homme saab sõbralikkuse ja alandlikkuse kehastus päriskoju, päris oma inimeste juurde, kes seda toredat looma ka väärivad.

Mäletatavasti jäi Donna väga üle ja jäeti Lääne-Virumaal asuvas Muuga külas ühte tallu. Pererahvas ei saanud koera kaasa võtta, aga olevat teda siiski toitmas käinud. Koera oma kinnistult leidnud taluperemees vaidleb sellele vastu:

"Ei toitnud nad midagi. Loom oli puhta näljas ja hüljatud!"

"Tibimagnet Nõps"

Nädalalõpus nagu juba tavaks saanud, lähme sujuvalt üle "tõsistele" lugudele ja mul on ülimalt hää meel teile teatada, et sugutäkk minus on taas tärganud.

Ei-ei-ei, mitte tänu Viagrale vaid tänu Nõpsikule õnnestub mul pea kõik naised, ka kõige uhkemad ja enesekindlamad nende seast, juba esimese kolmekümne sekundi jooksul põlvili saada. Ja ma ei räägi praegu mingitest eranditest või üksikjuhtudest.

"Tallinna Polütehnikumi jõulukingi sai Loomapäästegrupp!"

"Meil oli tegelikult tänavu kolm kandidaati, kellele Heategevuslikul Jõulunädalal kogutud annetus üle anda, aga õpilasid otsustasid ülekaaluka häältenamusega, et enim väärib ja vajab seda Loomapäästegrupp!", ütles Tallinna Polütehnikumi huvijuht Kaisa Liimets annetust üle andes.

Kooli õpilasesinduse poolt algatatud üritusel löödi agaralt kaasa ning rahasumma 465 eurot ja 51 senti kogunes kõigest kolme päeva jooksul. Väga hea tulemus ja müts maha!

"Jäässe külmunud "part" jäi abita!"

Suur häbi ja ebaõnn! Surnud ja jäässe külmunud puuoksa ei õnnestunudki päästa!

"Päästa seda parti vast enam ei saa, aga paha on vaadata kui ta niimoodi seal jää sisse külmununa Punase silla juures keset Schnelli tiiki on. Äkki saate midagi teha?"

Käisime koos Erko Elmik'uga kaemas, sest äkitselt lind on siiski hädas ja vajab abi. Suisa Sakust kimasime kohale. Ei vajanud ta abi ühti. Hoopis puuoks vajas, aga uppunud oli seegi. Ei saanud aidata. Ikka juhtub. Ärge mõistke kohe süüd palun.

""Gavercat nr.27" kah enne suurt külma lõpuks käes!""

Nüüd võib vist vähemalt Sauel asuva eramu juurest provva Gaveri kassisaaga lõppenuks kuulutada küll. Järelnoppimine oli edukas ja tänud siinjuures naabrimees Jürkale, kes viimase kiisuga sõprust tegi ja ta ise kinni püüdis.

"Miks paljudel üks silm, teistel isegi mõlemad väljas on? Ega see mutt ometi ise torganud?", oli papi mures.

"Veel üks Gavercat sai kinni püütud!"

Mäletatavasti sai eramust, mida Katrin Gaver ei vabastanud ää toodud 20 kiisut. Seejärel sai ka Loomade Hoiupaigast 5 kassi, kes samast varasemalt ära toimetati Signe-Fideelia Roots'i eestvedamisel Loomapäästegrupi hoole alla orgunnitud. 

Olgu mainitud, et sedapuhku varjupaigas löömaks ei läinud ja kõik toimus väga viisakalt ning meeldivalt. Saue valla poolt oli kohal Marju Norvik. VTA-st Harles Kaup jameie gängist Tanel Veskimägi. Tänks kõigile asjaosalistele.

"Loomapäästegrupp koos hoolealustega naudib jätkuvalt inimeste usaldust ja megasuurt toetust!"

Nii mõnedki ühingud on mures, et annetusi napib. Paljud näitavad näpuga Katrin Gaveri peale ja süüdistavad selles provvat, kes raha küll korjas, aga loomi ravile ei viinud. Lisaks elasid tema hoolealused nii Paavli tänaval kui ka Saue eramus äärmiselt kehvades tingimustes, toitudes vaid jääkidest. 

Loomapäästegrupp ei saa torisejatega ühineda, sest tunneme väga otseselt inimeste ning firmade toetust ja seda mitte pelgalt ainult Jõulupühade eel.

"Palju pisaraid ja suur rõõm käsikäes - "Tilluke pime" läks päriskoju!"

Naistega on raske! Pagana raske! Nutvate naistega eriti.

"Kulla Ulla! Saad kiisu alles pühapäeval. Helle tuleb alles siis tagasi saarde, mitte täna!"

"Oi-oi, kui halvasti! Ma nii ootasin! Ma ei taha sel aastal midagi kingiks ja see pisike ongi mu kink! Ma nii tahan tema eest hoolitseda!", nuuksus eile õhtul soomlanna Ulla toru otsas. "Ma tulen ise järele! Räägin kohe mehele ja tuleme homme mandrile!"

"Hurraa! Leonbergerid aitavad vigastatud loomade raviks annetusi koguda!"

Leonbergerite kennel Faithful Amigo ja sõbrad korraldavad heategevusaktsiooni Loomadepäästegrupp MTÜ toetuseks.

15. detsembril kell 10.00 – 15.00 toimub Tallinna vanalinnas, hätta sattunud loomadega tegeleva Loomadepäästegrupp MTÜ toetuseks heategevusüritus.

"Kohe läheb lahti! Jüris auto alla jäänud kiisupoeg vajab teie tähelepanu, häid soove ja toetust!"

Aastalõpp on karm ja üks defitsiitsemaid asju Eestimaal on praegu aja saamine loomaortopeedi juurde. Ei tea kuskohast need luumurdudega hädalised kõik on tulnud, aga nii lihtsalt on.

Aga õnneks tutvused loevad ka tänapäeval ning Jüri kassiahakatis saab loetud minutite pärast operatsioonile. Algselt pidi ta käpakese korda tegema Kristo Klaassen Billy loomakliinikust, aga aega nappis.

"Gavercat nr.22 - Mustikas läks päriskoju!"

Põrgust paradiisi ehk esimene õnnetu hing frau Gaveri klassikolooniast on oma kodus oma inimese juures.

Suur asi, sest üleliigseid kiisusid on tuhandeid ja taoline õnn tähendab kasside maailmas sulaselget peavõitu! Eile kirjutasin esimesele loovutuslepingule alla ja soovisin nii kiisule kui perenaine Tiinale pikka elu ning mõnusat koosolemist.

Ma ei hakka tulevikus nimeliselt välja tooma milline kiisu, kelle juurde läheb ja seda vaid sellepärast, et head inimesed psühhoterrorist KG tagakirumise ja vaenamise alla ei satuks.

Kui mälu ei peta, siis keegi otsis oma musta, kurgu all valge laigukesega kassi taga. Olla kevadel Sauel pihta pandud või kaduma läinud. Ilmselt "Mustikaks"-ristitud kassike see siiski pole, sest vanus ei klapi.

"Ülesanne nr.65 - feministi ahistamine"

Võtsin täna ette "2019 soovide nimekirja" ja enamus punktidest on edukalt täidetud. Mõned, nende seas ka tabelis kuuekümne viiendal kohal asetsev "tuntud feministi seksuaalne ahistamine", oli aga veel tegemata. Helistasin kohe Fideelia-Signele:

"Tule ruttu Sõle kliinikusse! Kassid surevad! Vist süüakse ära!"

Poole tunniga oli tuntud kassisõber kohal. Minu eeliseks oli ootamatu rünnak ja varitsesin ukse taga. Nii kui ta pahaaimamatult sisse astus, haarasin kohe ümbert kinni ja kallistasin kõvasti-kõvasti.

"Uskumatu! Sõle loomakliinikus sooritati maailmas ainulaadne operatsioon!"

Pühapäeval võtame kergemalt ja see lugu ongi selle tõestuseks. Kes sind ikka kiidab kui sa seda ise ei tee ja lööngi kohe kiidulaulu lahti.

Loomadel, täpselt nagu inimestelgi juhtub mõistus teinekord väheke tõrkuma. Inimesed hakkavad purema ja klähvima, aga see on tänapäeva lääne kultuuriruumis tunnistatud juba täiesti normaalseks nähtuseks.

Loomadega on teine lugu ja nad hakkavad pahatihti ette kujutama, et on inimesed. Need on sellised raskemad juhtumid, aga mäluhäireid esineb pea kõigil ja nii loo autor kui fotol olev koer on Alzheimeri tõve ilmekamaid ohvreid.

"Mõelge kaasa! Mida teha paarisaja üleliigse kiisuga?"

Loomapäästegrupp on oma koha Eesti ühiskonnas ja iseäranis loomasõprade seas leidnud ja ilmselt ma ei liialda kui väidan, et saame ka kõige rohkem vihjeid või hädaabikõnesid.

See teeb rõõmu, aga tekitab ka kimbatust, sest head lahendust läbi mille kõik elukad ellu jääksid ja uue kodu leiaksid, pole meilgi.

Me teame üsna mitmest koertekolooniast, kus lemmikloomapidamine on täiesti käest läinud. Ühtekokku vireleb seal üle saja peni ja mõistagi tekib neid läbi suguluspaarituse aina juurde.

"Läbi roosade prillide"

Kõige parem antidepressant on loodus. Kes teab, see käib ja oskab näha. Kes mitte, see ostab "Xanaxit" või elab end sotsiaalmeedias välja.

Jumal tänatud Facebooki eest, sest vastasel juhul need närvihaiged ju piinaksid loomi või hullemad killiksid isegi inimesi. Mõistagi enamus neist istuks siiski hullumajas või vähemalt külastaks üsna tihti psühhiaatrit, mida tänased netiräuskajad ilmselt päriselus ka teevad.

"Ka Jüris auto alla jäänud kassipoeg vajab Teie abi!"

"Kuidas seda armsat kiisupoega kõige parem oleks abistada? Auto sõitis üle."

"Sõitke temast uuesti üle! Meile tõesti enam ei mahu ning oleme pea võimetud esmaabi andma, sest enam pole kodusid, kus vigastatud loomad taastuda saavad!"

Õnneks küll huumor, mis mustemast mustem, aga tõesti on juhtunud see, mida olen üritanud kõikide vahenditega vältida - Loomapäästegrupist või "loomade kiirabist" kui soovite, on saanud pesuehtne loomade varjupaik üle nelja-viiekümne elukaga!

Täna hommikul sai vigastada üks tilluke kiisulaps, kes alles oma elutee alguses. Lugu juhtus Jüri alevikus, Väljaku tänaval. Hele-nimeline loomasõber nägi kõike pealt:

"Tillukese Pimeda" operatsioon on kahe nädala pärast!"

Eile nagu lubasin, sai "Tillukese Pimeda" kiisuga, kes pr. KATRIN GAVER'I, kelle uueks perenimeks siiski vist juba ROHULAID, silmaarstil käidud. Nii vähemalt sotsiaalmeedias juba kirjutatakse.

Väga lühidalt öeldes, pole lugu sugugi nii hull kui kartsime ja ka operatsiooni maksumus ei tõuse üldse taevasse. Me lähtume alati sellest, mis on parim loomale ja sedapuhku soovitati silmamurega pöörduda Kakumäe Pet City kliinikusse dr. Andžela Lehtla poole, kes on oma töös väga pühendunud ja pädev. Et ma miskit sassi ei ajaks, siis lisan väljavõtte haigusloost:

"Pärnakad!" Kelle süsimust kiisu jäi auto alla?"

"Ma ajasin ootamatult teele jooksnud kassi alla", teatas meeldiv naishääl telefonis, väike värin hääles.

"Kas tal on suured vigastused?"

"Ta on juba surnud, aga ma ei saa looma niimoodi vedelema jätta. Kuhu ma pöörduma pean?"

"Varjupaigad koristavad korjuseid ja saadavad utiliseerimisele ning heal juhul saab neist kütusele biolisand või väetis.

Ei ole kena lõpp loomale. Saatke mulle fotod ja täpne koht. Teen postituse ja proovin omanikku leida - inimene saab oma lemmiku vähemalt väärikalt maha matta."

"Pärnus, Ehitajate teel. Kass on üleni musta värvi"

"Tilluke Pime" vajab Sinu abi!"

Olgu jõulud ukse ees, aga imet vast ei sünni, sest nägijaks see "Tilluke Pime" tõenäoliselt enam eales ei saa. Vaeseke on praegu veel suures vaevas ja vat seda saame me vähendada küll enne kui paistetus, mädanik või tont teab, mis veel ajju jõuab.

"Tilluke Pime" on Eidaperes Kristiina Pärgma juures, sest sinna oleme me ikka need kõikse haigemad kiisud viinud. Perenaise sõnul on tegemist "hullu nurrumootoriga", kes vaid inimese ligi tahab ja hellitusi nurub.

"32 - Mitte mul! Poisil ikka!"

Ohh Christine-Christine või lihtsalt Kix nagu me sind isekeskis kutsume! Täpselt 73 aastat tagasi sa tulid kirikuaeda ja noore mehe ää võrgutasid ning voodisse meelitasid. Said mu süütuse, nooruse ja ilu ning siis sa läksid, jättes mu suure kõhu ja rasedana maha! Maailm kukkus kokku!

Ja siis sa tulid tagasi, et mulle veel suurem kõht ette sööta ning uuesti minna. Et sa teaksid, siis kõht kasvab jätkuvalt ning tegemist on mingi eriliselt pika rasedusega! Aga ma ei pea pikka viha ja tegelikult pole põhjustki - täitsa tore on, inimesed pakuvad istet ja puha ......

Poissi ma ei hakka sünnipäeva puhul õnnitlema, sest feissaris on seda nõme teha. Lisaks me peale südaööd juba lobasime ka.

Aga kättemaks on magus!

"Katame lauad! Franz läks koju! Hurraa!"

Südamest häämeel teile teada anda, et hullud hirmud on möödas ja suuremad vaevad samuti. Franz jäi 26.novembril auto alla ja sai palju viga.

Billy loomakliinikus sooritati väga edukad operatsioonid Kristo Klaasseni poolt ja kokku kruviti nii kildudeks esikäpp kui ka vaagen. Teine operatsioon mõõdus ka ohtlike vahejuhtumiteta. 

Mäletatavasti esimesel korral Franz-poisi hingamine seiskus. Parem enesetunne ja olemine tulid Franzule kohe kui narkoosist toibus:

"Ohh sa raks! Ma saan ise istuli tõusta! Ohh sa raks! Mu jalad liiguvad! Jeee!"

"Aitäh sulle piirkonnapolitseinik Aile Kask!

Riigiametnikud, nende seas politseinikud on taolised tegelased, kes reeglina oma nime afišeerima ei kipu. Tegelikult nad ei tohigi seda lausa teha. Sestap jäi teenimatult tahaplaanile KATRIN GAVERI JA EESTI KASSISÕPRADE KOGUKOND MTÜ käest kasside päästmisele alguse pannud Aile Kask, kes tegi rohkem kui politseiniku ametijuhend ette näeb. Tänaseks olen suutnud temalt heakskiidu välja lunida ning sestap tohin ka nime avaldada.

Lugu algas nii, et Aile nagu ka paljud teised heausksed inimesed, pöördus KATRIN GAVERI JA EESTI KASSISÕPRADE KOGUKOND MTÜ poole abipalvega, et neljale kiisupojale hoiukodu leida. Veenva ja ladusa jutuga EESTI KASSISÕPRADE KOGUKOND MTÜ juht KATRIN GAVER oli lahkesti nõus.