"Meil on alati kiire, nii paganama kiire ....."

Kiire, meil on alati kiire ja nii kiire, et unustame inimesed enda ümber. Sõnades mida välja ütleme on nad mõistagi tähtsal kohal meie elus, aga tegelikult? Olen jobu ja seda sõna otseses mõttes ning täna tunnen seda taas eriti selgelt.

Sass, vana hea Vigala Sass soovis kõigile päikest ja läks teispoolsusesse oma esivanemate juurde. Mees, kellele ma suuresti ka oma elu võlgu olen, sest just tema sundis mind uuesti onkoloogide juurde minema, et oma kaela põhjalikumalt uurida lasta. Läksin ja tänu sellele sain veidi veel va ajakest juurde, et siin maa peal jalajälgi ja tobedaid nalju teha. Lubasin suure suuga, et lähen varsti talle taas külla. Võtan pool siga ja hunniku viina kaasa ning siis laseme lipsu lõdvaks ning teeme Triigi kadakate vahel ühed pikemad ringid. Kõik see oli oma viis aastat tagasi. Äkki veelgi enam aega tagasi, aga saarde pole rohkem vaata et jõudnuki.

"Aafrika katk"

Aafrika katk levib järjekindlalt Euroopa suunas. Vähemalt sigu oskame väga hästi ravida ja me lööme need raisad lihtsalt maha. Kahejalgse katkuga on lood veidi keerulisemad. Makedoonia küll kuulutas välja eriolukorra ja suunas piirile lausa püssidega sõdurpoisid. See on muidugi halb, sest kui seal piir pidama saadakse, siis katku jõuab Eestisse palju vähem. Seega jääb valitsevatel poliitikutel ja ärimees Nossovitel ka suur hunnik raha saamata-teenimata.

Loodetavasti neegrite invasioon siiski õnnestub ja nad leiavad raskuste kiuste tee õnnelikult Maarjamaale. Ja see on ainult tore. Nii vähemalt väidavad poliitikud ja igasugu tolerandid. Viimane tolerantsuse musternäidis oli see, et Rootsi tegi ringi nn rassistlikud linnuliikide nimetused. Aga latti saab veelgi kõrgemale tõsta ja näiteks Tübingeni linnapea Boris Palmeri aravates peaks pagulasi majutama ka eraomanduses olevatesse majadesse. Kui omanik nõus pole, siis mõistagi eramud sunniviisiliselt konfiskeeritakse. Vat see on juba tase ja ka Eestis see töötaks raudselt – kui venelased tulid, oli korteritesse-majadesse paigutajaid kui murdu, taasiseseisvudes hakati oma inimestele veel suuremat ülekohut tehes võõrastele tehtud ülekohut heastama ja üleöö said paljudest koduomanikest sundüürilised.

"Mia jäi Küüslaugu festariga väga rahule"

Miale meeldis ka Ülenurmel väga. Alul kui isegi sotti ei saanud mis või kuidas kõik toimuma hakkab pidi vaeseke veidi aega muidugi rihma otsas kinni olema, aga samas ega see ka mööda külgi maha jooksnud. Ja nimelt sel ajal kui ma mikrofoniga mööda platsi ringi sebisin ja kõigest väest oma eksistentsi õigustada üritasin tehti retriiveriprouale igati korralik ülekeremassaaž ja täielik karvahooldus. Häbi mulle, sest viimasel ajal olen küll igasugu kammimise unarusse jätnud.

"Mehepetmispüha"

Tänase pidupäeva tähistamise tuhinas ei tohi muidugi unustada rahvakalendrit ja nimelt on juba ülehomme taas käes vanade eestlaste üks suurimaid pidupäevi „Mehepetmispüha“. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutunud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud, aga tänapäeva inimesed ei tea sellest paraku enam suurt midagi. Piirkonniti on aga selle pidupäeva tähistamine hoo sisse saanud just tänapäeval.

Mida see Mehepetmispüha siis endast kujutab ja miks ta nii tähtis on? Olgu kohe öeldud, et see on puhtalt naistele mõeldud püha ja uskumuste kohaselt sõltub naise tulevik paljuski sellel päeval korda saadetust ehk otsesõnu öelduna siis mehe petmisest. Mehepetmispüha lõpetas suvise lõbustusaja ja alustas suurt talvist paastu, sest aastaid koos mehega elanud naised teavad vast kõikse paremini, et reeglina tuleb kodus seksi oodata teinekord pea sama kaua kui hingeõnnistust. Nagu vanasti, nii võisteldakse ka tänapäeval rohkemate petmiste nimel ja see tagab linaõnne. Isegi juhm peaks seega aru saama lihtsast tõest, et mida rohkem petad, seda pikemad linad tulevad ja see omakorda tagab pärast linade maha ärimist suurema kasumi ning sõltumatuse tüübist, kellega kord meeltesegaduses sai altarile astutud.

"Sai Küüslaugu festivalil koos madude, kõrberebaste ja teiste loomadegalustitud"

Tänavune Küüslaugu festar on läbi ja tõtt-öelda polnud juba ammu nii lahedalt aega veetnud. Naerda ja rahvaga suheldud sai igatahes kõvasti ja loodetavasti jäid ka külastajad rahule. Väike apsakas juhtus ka ja nimelt ajasin siin nädalajagu tagasi pulajuttu justkui oleks kõrberebane mul keele otsast tüki ära hammustanud. Säh sulle kooki moosiga! Ära sõnasin pagan küll ja sedapuhku ta tõesti kargas mulle näkku kinni. Eks loomake oli pikast sõidust stressis ja suur rahvahulk ajas närvi ka ja siis see juhtus. Küllap olin ka ise hooletu kui end juba liiga suureks sõbraks pidasin, sest enne polnud ta ju sellist trikki teinud! Igatahes jama kui palju ja kõik käis sajandiksekundiga. Ja seda veel enne suurt avapauku -  maa ja ilm puhta verd täis ning mokk pooleks nagu jänesel! Paras mulle, aga ei midagi hullu. Nii et lisaks headele mälestustele on mul momendil ka mõnusad kriimud näos. Nii et ärge ehmatage kui peaksime kuskil trehvama.

Judith Levine. "Mustanahalisi ei tohi seksulaalkuritegudes süüdimõista!"

Juuditarist liberaal Judith Levine nõuab neegrite mitte süüdimõistmist seksulaalkuritegudes. Judith Levine on võrdlemisi tuntud ja teeb kaastööd liberaalsele meediaväljaandele "AARP", "Salon" ja New York Times´i poolt avaldatavale radikaalsele ajakirjale "CounterPunch".

CounterPunch`is ta väidabki, et ei tohiks alustada kohtuasju vägistamises, kui süüdistatavad on noored neegrid! Ta ütleb, et ei tohiks mitte mingil juhul karistada neegreid 15...17 aasta vanuses, sest see purustaks nende elu. Vanglasüsteem on juba niigi üleujutatud "mustadest ja pruunidest lastest " ja me ei tohiks neid lukustada vanglatesse, sõltumata nende seksuaalkuritegudest. USA-s pidi juba olema 785 000 inimest seksuaalkuritegude registris. Judith Levine lõpetab oma artiki väitega, et seksuaalkuritegude eest karistamine on liialt julm ja ebainimlik. Rootsis ongi see juba osaliselt ellu viidud, sest karistused on äärmiselt leebed ja sageli pääsevad neegrid ning araablased isegi vanglakaristuseta. Rootsis toime pandud kuritegusest saab lugeda siit.

"Rabas on tore!"

Rabas on tore! Saab end sea kombel mustaks teha ja suht-koht savi, et Heiks hommikul põrandad puhtaks pesi! Mõnus päeva algus ja ma veel mõtlesin, et nüüd saab paar päeva veidi puhtamates oludes elada. Ahh, vahet pole, viskan ise ka sinna samasse külili ja siis oleme Miaga ühtekad ning mis siin ikka esteete mängida

"Uhke nimega Boss otsib kodu"

Üks igati uhke nimega 7 või 8 aastane Boss otsib uut kodu. Kuidas sa ikka julged bosside Bossile ära öelda? Eks ole? Tegelikult on asi selles, et peremees jäi haigeks ja ei suuda enam kutsa eest hoolitseda.  Imet eakas peremees mõistagi ei oota, sest eestlased kipuvad ju ikka enamasti kutsikaid tahtma. Ja sedagi kevaditi. Lootus surevat teatavasti aga viimasena ja sestap aitan väheke kaasa, lootuses et ehk keegi siiski soovib toredat seltsilist päris endale. Nimeks siis Boss nagu juba öeldud ja ema suguvõsa poolest on ta Pitbull terjer. Isa va lurjus, kes emme libedale teele võrgutas on mõistagi teadmata, sest tüüp ju vastutust võtta ei tahtnud ning tegi vehkat. Mingeid tervisehädasid valgel tumedate laikudega isandal pole. Ka kaitsepookimised on tehtud selle aasta alguses nagu kord ja kohus ette näeb. Kiip on ka täitsa naha alla susatud. Iseloomult on Boss sõbralik ja kasvanud koos lapsega. See annab ka tunda, sest ta on väga mängu- ja tähelepanuhimuline. Kui seda ei saa, siis haugub nii kaua, et oled sunnitud temaga mängima ja see võib pikapeale närvidele käima hakata. Kui temaga käia aga igapäevaselt jooksmas, siis on ta palju-palju rahulikum. Miinuseks on ka see, et BOSS  ei taha eriti alluda korraldustele ja sellega peab vaeva nägema. Väljas on ta harjunud olema ja praegugi elab ta elektrikarjusega ümbritsetud maja hoovis. Teisi koeri ta suurt näinud pole ja jalutuskäikudel mõne peale uriseb, teise peale mitte. Korra pani Boss ka kodunt vehkat ja siis leiti ta naaberhoovis teise koeraga mängimas ning mingit kurja kellelegi ei teinud. Kasse Boss aga oma territooriumil näha ei soovi näha. See on selge. Eriline valvur ta just pole, sest on tõesti väga seltsiv ja sõbralik ka võõraste inimestega.
Kui keegi tahab talle pakkuda armastavat kodu, siis ühendust palun võtta Epp Vent’iga telefonil 56685823

"Mia ja päästetud Mõmmik on suured semud"

Mia on selles mõttes paras „pirtsperse“, et ega ta naljalt mõne teise koeraga mängima hakka. Läheb juurde, nuusutab, liputab paar korda saba ja kogu lugu. Siis võib teekonda jätkata, aga täna ma ei hakkagi pajatama Miast vaid hoopis Karust või Mõmmikust kui soovite. Temaga mängib Mia küll ja kohe lustiga ehk siis suur koeramürakas on üks priviligeeritutest kellega preilna murumänge ja tagaajamist harrastada suvatseb.

"Kohtumine hiidsuure rästikuga"

Täna päeval kohtusime Pääsküla raba servas, Sõbra uulitsa otsas rästikuga ning napp millimeeter oli puudu, et oleksin talle lausa peale astunud. Rabas vaatan alati jalge ette, sest kus need maod siis ikka elama peavad kui mitte rabas, aga tänaval võtad ju vabalt ning lisaks lobisesin ka mobiiliga. 

Püha püss ja müristus kus ma ehmatasin! Otsaesise võttis igatahes märjaks, pump kloppis oma 100 korda sekundis ning vererõhu lõi nii taevasse, et see segas juba lennuliiklust. Pagan, oli ikka tegelane - selline must ja pirakas. Ma pole nii suurt rästikut veel elu sees näinud ja no selline priske kohe! 

"Kõige vägevam vunts"

See kõrberebane uhkeldab oma suurte kõrvadega. Las aga uhkeldab kuid mul nina pikem. Keel ka!

Tundub ju armas? Tegelikult on räigelt jõhker kiskja ja meie tutvuse algatuseks hammustas ta mu moka pooleks. Issver, maa ja ilma olid puha verd täis!

Pärast seda julma tapmiskatset loomakaitse liit rohkem fennekeid ei kaitsegi. Mainekahju õnneks sellega ei kaasne, sest pole meitel kõrbe ja seega ka seal elavaid rebaseid!

"Siilipäästeoperatsioon Nõmmel ehk igati tavaline jalutuskäik"

Eile õhtul arvas Mia, et me võiksime hoopistükkis öösel jalutama minna. Mõeldud tehtud ja kell oli kuskil südaöö paiku kui end minekule sättisime. Tegelikult õhtused jalutuskäigud ongi igasugu südamehaigetele ja paksu kasukaga neljajalgsetele palju ohutumad kui päikeselõõsas linna vahel laiamised. Ei hakanud pikemat tretti ette võtma ning plaanisime, et kõnnime kuni Valdeku tänava ristmikuni ja tagasi. Paras 5 kilomeetrit nö unerohuks. Mial on aga pimedas eriline võime näha kõikjal igasugu „loomi“. Küllap on asi tegelikult selles, et see va nägemine on hämaras lihtsalt vähe viletsavõitu. Teinekord tahab ta näiteks tutvust teha teisepool teed vedeleva paberkotiga, sest peab teda loomaks. Olen sellega juba harjunud ega pööra suuremat tähelepanu.

"Hirvetall päästeti riigiametnike kiuste"

„Kõrge rohu seest mind ei märgata“, arvab kindlasti see väike tegelane. Eks hirm ole mõistagi naha vahel, sest eks see ole ju ikka ohtlik küll kui mingi kahemeetrine mehemürakas ligi astub. Lesib rahulikult ja jälgib mängu. Esmapilgul tundub, et teda võib lausa sülle võtta, aga kus sa sellega. Välgukiirusel teeb loomake minekut ja tuleb välja sellise hädakisaga, mis kaugele kuulda. Tõtt-öelda ei teadnud isegi, et nad üldse mingit erilist häält teevad, aga sain ka ise sedapuhku siis kogemuse võrra rikkamaks. Kui lutipudeliga ligi astuda, siis on aga sõprus majas – tühi kõht uinutab erksa alalhoiuinstinkti ja „jalgadega lutipudelit“ ei pea ju ometi kartma. Kes ta väikese pea sisse näeb, aga küllap nii ta mõtleb, sest hirmust pole enam jälgegi. Kuigi kiusatus on väga suur ja täis kõhuga saaks teda ka sülle võtta, siis tark tegu see pole, sest hiljem v
aja ta ju jälle looduses vabaks lasta ja sestap pole inimesega teps mitte vaja harjuda.

"Kuumus ohustab ka Teie lemmikuid!"

Ilmatargad lubavad nagu ühest suust Euroopasse kohe-kohe pöörast kuumalainet ja siis tuleks üle korrata mõned põhitõed. Ärge jätke loomi, magavatest lastest rääkimata, autosse! Loetud tundidega muutub see plekist kirst tõeliseks saunaks ja kuumarabandusest pole pääsu. Juhul kui loom on loid jne, siis turgutage teda külma veega ja üritage märja rätikuga kehatemperatuuri alla tõmmata.

"Tantsisin koos karudega"

„Tantsib koos karudega“ ehk jookseb koos mõmmidega oleks vast ikka õigem öelda. Ja joosta need karuhakatised tõesti
armastavad. Veidikene tuleb muidugi ise kaasa aidata ja seda me koos lastega ka tegime. Eks nad poeksid hea meelega hoopis sülle, aga see paganama aed jääb vahele. Ja jummal tänatud, sest ega nood tegelased ülemeelikus mänguhoos oska oma küünte teravust või keharammu hinnata ja siis võiksid nad kahejalgsele ju ka täiesti tahtmatult liiga teha.

"Kerttu ja Kolga kutsikatehas"

Eile hilisõhtul annab mobla tuluke märku, et olen kellegi kõne maha maganud. Lausa sõnumgi on tulnud: „Helista kindlasti tagasi, palun!“, tundub üsna meeleheitlik. Jessssss! Helistajaks oli ei keegi muu kui Kertu Jukkum ja kella 11 paiku tulnud kõned ei saa ju tähendada midagi muud kui  …………...! Lõpuks ometi on see  „pidur“ aru saanud, et ei suuda ilma minuta elada! Käte värisedes ja särasilmi valin tagasi, aga kinnine toon ja nii oma viis korda järjest. Oookey, suur on mu ootus-lootus ja seda aega mil jutupaunik lobiseb tuleb kasulikumalt kasutada. Siva-siva habe aetud ja pesus käidud ning valin tagasi. Sedapuhku neidis isegi vastab. „Aloha, mis siis mureks nii hilisel tunnil?“,

"Hääd Jaani!"

Päevake veel ja kogu rahvas läheb justkui käsu peale hulluks ning hakkab nagu üks mees viina viskama. Treenitumad kodanikud teevad algust juba mõistagi täna. Mina ses suhtes massist veidikene eraldun, sest mina lakun näiteks iga päev. Nii mind siin kodukandis kutsutaksegi - Pääsküla Karm Ülem Parm. Tõtt-öelda eelmisel aastal jäi küll kolm päeva vahele, aga see oli ka „puhas oma lohakus“ ning ka tippsportlased teevad treeninggraafikus vahest apsakaid. Lisaks ei joo ma ka Jaanipäeviti puhtalt põhimõtte pärast, et natukenegi eristuda.

"Feissbuuki sõbrad ja tänapäeva suhtlus"

Sulo mainis mu üleskutse peale arvutid kinni lüüa ja õue minna väga õieti, et ega see suurt päästa, sest Facebooki saab ju erinevate tehnikavidinatega igale poole kaasa võtta ning kiusatus teatava aja tagant kontrollida, mis kontol toimub, on suur. Ja tõsi ta on. Jalutasin Pirita promenaadil paar nädalat tagasi ja minu ees kõndisid noored teineteise ümbert kinni hoides. Kõik tundus üsnagi loomulik ja kui kasutada Iffi laulusõnu, siis „täpselt nii nagu peab“. Üks asi tundus aga veider  ja nimelt see, et nende pilgud polnud pühendatud mitte teineteisele vaid tuima järjekindlusega jõllitas ja näperdas kumbki oma moblat. Ja nii nad kõndisid pikalt-pikalt mu ees. Pagana napakad! Suvi on käes, valged ööd –suudelge, puudutage teineteist ja nautige seda aega. Aga ei! Teada saada mis pildi keegi parasjagu üles pani või mida hommikuks sööb, on ju ikka tähtsam kui kõik muu siin ilmas. Võib-olla teen ma ka liiga, sest äkki noored mobiilide vahendusel  just õrnusi vahetasidki. Tänapäeval pidavat ju näost näkku suhtlemine raskusi tekitama. Lisaks ei saa läbi telefoni ka rasestuda ega suguhaigusi, aga mida ma va penskar sellest ka enam tean.

"Konkurss lemmikute lahedad poosid"

See oli vist Delfi, kes kuulutas välja konkursi lahedates poosides magavatest lemmikloomadest. Pidasin Miaga vähe nõu ja arvasime heaks selle ürituse kinni panna. See ongi Miaka lemmikmagamispoos - ikka selili-kossid laiali-keel ripakil ja katsu sa Mariann
 meid preemiast ilma jätta. Tulles korra selle lamamis-teema juurde tagasi, siis soovolinik pole rahul, et vaatamata sadade tuhandete Eesti naiste meeleheitlikule soovile armeesse astuda, seda siiski ei lubata. Feministid kinnitavad, et naised on sama tugevad, vägivaldsed ja osavad ehk sündinud tapamasinad nagu mehedki. Kõik õige ja ükski mees ei vaidle sellele vastu, aga põhipõhjus miks õrnemat poolt sõjaväkke ei võeta on tegelikult see, et nad täidavad käsku "lamama" valesti ja viskuvad selili nagu Miagi. Sellest positsioonist on aga kuradima raske tulistada, granaati heita ja muid trikke teha! Püüdke aru saada ja ei mingit diskrimineerimist. Miat ei võeta ka sellepärast piirivalvekoeraks ja mõni mõis, me ei hakka nüüd küll zoovolinikule kaebust vorpima.

"Hr. Peaministri pagulaste teemaline intervjuu"

Sellistel plakatitel pole Eestis kohta ja pagulaste võrdlemine laiskade miljonite spermatosoididega , kellest vaid üks töötab, on lubamatu, ütles hr.Peaminister. Pagulasteema kütab jätkuvalt kirgi ja esmakordselt selgitab valitsusjuht põhjalikumalt antud teemavaldkonda. Peaminister lubas, et initsiaalide H.V taha pugevad nn endistel teletähtedel ja teistel ilkujatel pannakse varsti suud lukku ja selle kinnituseks lisas ta, et sideohvitser kapten H.V koorib näiteks juba lõpuni kartuleid kuna julges pagulasi solvata.

Härra Lips, kuidas end tunnete pärast umbusaldusavaldust?

"Ärge tööga üle pingutage!"

Töö tegi ahvist inimese. Nii väidetakse kuid on teada ka vastupidiseid juhtumeid. Nii et pidage seda algaval töönädalal meeles ja ärge üle pingutage!

"Pääskülas sai põdravasikas rongilt löögi"

Täna pärastlõunal sai üks põdrahakatis Pääsküla jaama lähistel rongilt löögi. Pauk oli nii vägev, et kõik jalaluud olid purud mis purud. Ilmselt oli ka sisemisi luumurde ja vigastusi. Kõvasti pihta sai ka pea. Eks sellepärast talle kott pähe tõmmatigi, et õrnu kaaskodanikke mitte traumeerida. Jahimehed lubasid põdrahakatise maised jäänused ära viia pärast kella viit.

"Õudus Viimsis ehk 50 kassi vajavat abi!"

Iga abipalve on omamoodi nukker, sest selle taga on keegi, kes kannatab.
Kuid vaatepilt, mis avanes meile Viimsist, ühe pealtnäha tavalise suvilauberiku seinte vahelt sööbis mällu ning takistab mõistusel töötamast.

Tegemist on kahtlemata Turvakodu senise ajaloo kõige raskema abipalvega ja me vajame nüüd väga teie kõikide abi!

"Head Lastekaitsepäeva!"

Täna on siis lastekaitsepäev ja tundub, et Maarjamaal on laste õigused igati kaitstud. Üks asi on aga mind häirinud juba jupp aega ja nimelt see, et kehtiva seaduse kohaselt võib iga keskealine orikas 14 aastase lapse ära võrgutada ja temaga rahumeeli ühte heita. Seaduse kohaselt on kõik korras. Teemaga puutusin kokku esmakordselt kui lugesin aastaid tagasi mingit lugu kui mingi mehike oma kasutütre käima peale aitas. Täiskomplekt, kool jäi pooleli ja puha ning ei mingit karistust.  Arvasin et olukorda peaks muutma ja saigi siis tollal valmis vorbitud seaduseparandusettepanek, mis onud tille püksi peaks sundima.

"Aeg uue erakonna loomiseks on küps"

Ilmselt EKRE ja Ojuland isegi pagulasteteemaga rahva suurt toetust ei saa ning seega on ilmselt aeg küps ka Erakonna Põliseestlased loomiseks. Täna on juba selge, et enam pole küsimus KAS põgenikud tulevad vaid KUIDAS neid vastu võtta nii, et eelkõige just nemad, aga mingil määral ka meie, rahule jääksime ja valitsevad poliitjuhid oma näo säilitaksid. Ahh see viimane polegi tegelikult nii oluline, peaasi, et saaks eurorahad kätte.  Momendil on olemas juba sobiv hümn ja tänud siinkohal Marek Strandbergile meenutamise eest. Eestseisuse ja vapi osas saavad mõistagi kaasa aidata. Mu daamid ja härrad, palun tõusta ja nüüd siis Põliseestlaste hümn: