Lootusetus, pisarad ja toores jõud. Vange ei võetud ja armu ei antud. Korraga katkestas mägise karge vaikuse meeleheitlik röögatus, mille peale isegi kõige julgemad saamid võtsid kõige kiiremad põhjapõdrad ning kukkusid Venemaa poole kappama, et sealt kaitset ja varjupaika paluda.

"No nii poisid! Siit peseb üks korralik keretäis! Iga mähkme vahetuse ja unetu öö eest! Iga tunnistusel oleva kahe ja kooli kutsumise eest! Vinninäolise pubekaea plärtsumiste eest kohe topelt!"

"Emme-emme tule appi!"

Aga vaat ei tule nad sedapuhku appi ühti, sest on paari tuhande kilomeetri kaugusel ning nii sattusidki need "süütud olevused" ainuüksi minu meelevalda. Paljud vast juba teavad, et olen üdini halastamatu ja südametu mees, kelle kõrval isegi Ivan Julm, Hitler ja Stalin oleksid heatahtlikud haldjad. Nüüd saabus ka poiste jaoks see tõehetk.

Loomulikult me Ruudiga loputasime neid lõdva randmega, aga võtsin eeskuju Venemaaast ja USA-st - need lähevad ju ka alati kallale 10 korda väiksemale ja 100 korda nõrgemale. Võrdsetega klähvivad niisama tühja nagu penid ning seega ärge üldse üritagegi minu ja Rutsi üle kohut mõistma hakata.

"Ohh mehed, mehed! Nad jäävad alati lasteks," laiutavad ilmselt paljud naised meie lapsepõlve meenutamise ja lumesõja peale õlgu.

Mis mõttes lasteks? Selline võrdlemine ajab lausa naerma ha-ha-haa ja teadmiseks neile pimeduses kompavatele tädidele, et absoluutselt kõik poisid sünnivad juba TÄISKASVANUTENA! Me lihtsalt teeskleme lapsi, et te tunneksite endid suurte, vajalike ja vastutustundlikena. Vaat nii!

Ega me omavahel tülli läinud ja juba õhtul lasti poisid EMO'st välja. Täielik köki-möki - paar luumurdu, peapõrutused ja sinikad ehk absoluutselt tühised vigastused, mis käivad isade-poegade mängu juurde nagu sukk ja saabas. Äkki olin siiski liiga karm? Just nii ma üllatuslikult millegipärast tundsin, aga lepituseks tegime üheskoos midagi ürgmehelikku, vaprat ja vastutustundlikku. Ostsin nimelt tuttuued Legod ja panime neid poole ööni kokku. Jube vinge värk!

Täitsa vahva perepäev oli, kuigi emmed võivad ehk asju omamoodi (täiesti valesti) näha. Ilmselt on kasulik mõnda aega nende silme alla mitte sattuda. Kõlab nagu plaan juba, aga lõppude lõpuks moosin ma nad nagunii ära ja palun kergemat karustust. Nii, et ärge mu pärast suurt muretsege ja niisama tühja hingeldage.

Kõik täpselt just nii juhtuski ja tõsilugu iga viimane kui silp nagu mu lood ikka. Lihtsalt igaks juhuks mainisin. :)