18. august 2018

"No kurat küll! Jälle loobivad mingi jamaga kaikaid kodaraisse!"

Eilne üsna mõru ehk loomalaipaderohke päev sai samaväärse punkti "Postimehe" ajakirjaniku telefonikõnega:

"Tere härra Valner, meile on saabunud anonüümne vihje kuidas te suures ulatuses loomakaitse liidu raha varikontodele kandite. Kuidas kommenteerite?"

Minu liidust lahkumisega seotud järjekordne "pasalaviin" on teele pandud. Ei midagi uut, sest taolist taktikat kasutati mäletatavasti ka siis kui lahkusin loomakaitse seltsist ja loomakaitse liidu lõin. Sama käekiri olnud ka paaril aferistil, kes liitu nö "üle võtta" plaanisid, konkurent-loomaühingutest rääkimata. Mäletate ju Katrin Lustile saadetud vihjet "murelikult kodanikult", kes teatas kuidas Valner koer Hallikesele annetatud rahade eest Kreekas koos sugulastega puhkamas käib?


Pole vaja kaugelt otsida selle pahatahtliku vihje andjat ja see viib otse praeguse loomakaitse liidu juhatuseni, kes teeb kõik selleks, et Loomapäästegrupp MTÜ usaldusväärsust kahandada. Otse loomulikult tuleb algatuseks maha raiuda lohe pea ehk mees, kelle aju loomakaitse valdkonna parendamiseideedest lausa pungil on, tuleb muuta viimaseks mölakaks ja pätiks.

Kuldmune munev kana ja orjast neegri kombel liidus kuue inimese tööd tegev Valner täitis lõpuks oma ammuse lubaduse ja tegigi vehkat. Tänutäheks on ta vaja nüüd sitaga üle valada, et ta jumala pärast uute algatustega välja ei tuleks, sest siis muutub ju loomakaitse liit sama tühiseks nagu loomakaitse selts aastal 2010.

Jah tõesti, tahan ma oma elu tagasi saada ja tulevikus peaks vigastatud loomade aitamise osakaal sellest moodustama umbes 25%, mitte 95 nagu see täna on. Lisaks on mul visioon kuidas päästebussidega sõitvad juhid loomi aidates ka tehtud töö eest palka saaksid. Idee tasemel on mul olemas ka plaan kuidas on võimalik pääseda lõpuks sellest neetud kerjamisest ning vigastatud loomi saaks arsti juurde viia ilma kartusevärinata, et äkki ei saagi arve tasumiseks annetusi.

Tulles loo alguses mainitud varikonto juurde, mida nüüd suure avastusena "paljastatakse" , siis pole see ju mingi saladus olnud, sest kuulutasin avalikult pärast seda kui mind väidetavas naisepeksus süüdi mõisteti, et pühin Maarjamaa tolmu jalgadelt.

Müüsin oma vara maha, sulgesin pangakontod, aga minema ei saanudki, sest jäin purjus peaga autoroolis vahele. Seega lükkus kogu asi käesoleva aasta detsembrini edasi kuni kestab katseaeg. Loomulikult on ka mul vaja süüa ja kuskil elada ning sugulane lubas kasutada oma pangakontot, kuhu liit kandis minuga seotud kuluhüvitised. Mine persse avastus!

Lisaks käändas minu palvel minu endine elukaaslane üht mu sõpra korteri soetamisel, aga vennike poos end üles ja täna on see MINU VÕLG, mis tuleb pangale tasuda. Pole saladus!

Kanal 2 ja TV 3 töötades tegin seda oma palgast. Hullumoodi liidus rügades korvas seda liit ja lubadused mulle palk korraldada jäidki samasugusteks lubaduseks nagu auto liidu nimele vormistamine ja minu tuttavatelt liidu tarbeks võetud võlgade tasumine. Enam juhatus ei mäletata midagi ja kõik kordus nagu seltsis!

Ei mingit uudist, sest kõigest sellest olen avalikult juttu teinud nagu ka sellest, et naisepeksukohtule eelnenud ja järgnenud perioodil imesin va hundijalavett nagu käsn. Kõigest olen kirjutanud ja mu elu loomakaitsjana on nagu avatud raamat, mida kõik lugeda on saanud.

Las nad räägivad, et ma olen joodik, vaatamata sellele, et juba poolteist aastat pole tilkagi võtnud. Las nad räägivad, et olen metsikult loomi kaitstes rikastanud, kuigi veel paar nädalat tagasi lubasid head loomaarstid mul Sõle kliiniku põrandal ööbida kuniks mingigi elamise leian.

Las nad teevad sadatuhat asja veel, aga see ei sega mind oma unistusi ja plaane kirujate kiuste ellu viimast. Toetajad tulevad kaasa, kahtlejad hoiavad eemale ning nii on see alati olnud ja jääbki olema. Fakt on see, et ma pole eales nii vaene, laostunud ja võlgades olnud, aga ma ei vingu - minu valikud ja ise vastutan. Keegi pole süüdi peale mu enda!

Ega inimesed ka täitsa rumalad ole ja nad ju näevad, kes tegelikult kõikide nende aastate jooksul hädas loomade juurde on jõudnud ning seda ei saa ükski kiruja-laimaja ära võtta.


Nüüd aga ootame ära selle mind hävitava ja enesetapuni viiva pidava artikli ning seejärel otsustan kas ka mina teen oma suu lahti. Kas te tõesti arvate, et praeguses liidu juhatuses istuvad ideaalperedest pärit inglid, kel pole ühtki saladust või plekki? Kas te tõesti arvate, et liidus on kõik "by the book?"

Minu saladused, patud ja eksimused on avalikud, nende omad mitte, aga jälgige mängu ning vaadake parem ise kui kaugele kumbki organisatsioon aasta pärast jõuab. Loomakaitse liit kuulutas hiljuti, et pärast pesumaja, ehitusfirmade, kuduja, küttepuudeärika jt loomadega mitte seotud OÜ-de lisandumist, on nad tugevamad kui kunagi varem. Kui seda keegi teine ei usu, siis pärast pidevat kordamist ehk hakkavad vähemalt ise uskuma.

Tegelikult ma väga loodan, et liit leiab peale minu maha tegemise hoopis uue suuna ja jätkab sama võimsalt kui koos minuga. Siis poleks ka mu 8 aasta töö, vaev ja ohverdused tühja jooksnud.

Loomapäästegrupp MTÜ eesmärgiks pole saada kõige suuremaks, targemaks ega esinduslikumaks vaid me tahame võimalikult siva haige eluka juurde jõuda. Selle nimel me pingutamegi ja meil on plaan. Kas kellegil teisel on olemas mingigi reaalselt käega katsutav plaan, mida ellu viia?

Lugejatel palun ma aga eelkõige kasutada oma aju ja meenutada reaalseid tegusid, mitte järjekordset sitaloopimist, millest nagu mainitud, on vähemalt mul endal täiesti savi.

"Olen jässakas põikpäine sõnn. Mul on klapid peas ja mu ees on põld, mis vajab kündmist. Mitte keegi ei suuda mind takistada seda tegemast!"