9. juuli 2018

"Ruudi pärand"


Triin (1.07): "Tere! Tahtsime tänada, et andsid meile võimaluse tutvust teha Ruudiga. Selle lühikese ajaga puges ta meie südamesse. Meil on väga kahju, et talle meie juures ei meeldinud. Enda poolt proovisime selleks kõik teha. Tahtsin head, aga välja tuli vastupidi - õnnetu koer ja õnnetud vanemad.

Seda on kaugelt näha, et Ruudi on sinu välja valinud ja seda on väga raske, kui mitte võimatu muuta. See ilmselt murraks ka õrna koera südame .......

Nähes oma murtud ja õnnetuid vanemaid, otsustasime, et võtame väikese kutsika, kes kasvab koos meiega ja on harjunud meie suure lärmaka perega. Ema unistuseks on võtta uuesti berni alpi karjakoer, kelle otsingutele asume.

Soovime Teile Ruudiga ilusat vihmast suve ja palju koos veedetud päevi!

Tervitades Triin ja Rutti ja co".


Mina (1.07): "Jube jama ja kurb lugu igatpidi. Istun siiamaani Ontikal ja mõtlen erinevaid variante, et kas on veel mingeid võimalusi kuidas teda ikka jätta saaks. Ruudi õde tegi samasuguse valiku ühe naise kasuks ja läheb teiste inimestega enneolematusse stressi.

Neid koeri oli aga millerdajal ju veel rohkem! Kuidas neil läheb? Olen korraga kurb ja rämedalt tige selle millerdaja peale. Ruudile on pärast kojutulekut tekkinud selline asi, et kiunub kogu aeg, näeb mind või siis ei näe - kiunub, trepist alla minnes kiunub, ülesminnes ka. Ei tea milles asi? Nagu valus oleks, aga tegelikult on kõik korras.

Meil kahjuks "alpikaid" pole, aga kindlasti leiate sobiva ja su emmele oleks vast mida varem, seda parem. Jube kahju, et ta ei jäänud - teil on nii tore pere, kus absoluutselt kõigil hea olla!"


Triin (8.07): "Osalt tänu Ruudile on meil nüüd nn Väike-Ruudi nagu lapsed teda kutsuvad!"

Jeeee! Mul on nii hea meel, et tore koeralaps sai ülihea kodu ja keegi enam õnnetu pole! Pikki aastaid teile ja katame laua!

Olgu veel mainitud, et eelmainitud Ruudi kiunumine lõppes täpselt kolmanda päeva õhtul. Nüüd ta teeb enamasti ainult sigadusi ja mul on veel rohkem kahju, et ta Ida-Virumaale ei jäänud! Nali! Vähemalt üritasin teha. Loodetavasti on Väike-Ruudi on oma nime vääriline ja närib ka teie kena kodu tükkideks!

"Suur-Ruudi, kurat küll! Ära näri telekat! Ma viin su lastekodusse muidu ........"

1 kommentaar:

  1. Hahaa! Luba aga luba! Kas Sa arvad, et me usume ka?
    Mul elab 80-aastane ema meie juures. Minul on pärslaselaadne (paberiteta) Härra Stella ((ega eluaegne maainimene ei peagi ju oskama kassipojal sugu tuvastada!)), emal poolik pärslane preili Tillu. Mina ikka naeran, et meil on Maahärra ja Linnapreili. Mõõdu annavad välja küll! Stella on aeglane ja vana rahu ise, kiired jalad on all vaid siis, kui on 2-aastase lapselapse eest vaja ära joosta, või Tillut taga ajada, kui too Stellat magamise ajal torkima läheb! Vahepalaks-- lapselaps ei ole kumbagi kassi ahistanud, aga kassidel on mingi kokkulepe vist-- kord laseb üks kass Tirtsul pai teha, teinekord teine. Kassid on mõlemad lõigatud, seega-- ei saa Tillu midagi koju tuua, ei saa ka keegi küla vahelt alimente nõudma tulla, et näe-- sinu kass tegi!
    Nüüd jõuan juba asjale lähemale ka. Kui ema Tillut õhtuti tuppa kutsub, ja Tillu tal eest ära jookseb. Ilmselgelt, 7-8 ajal on tal vara veel tuppa tulla. Siis lubab ema ta iga kord kasvumajja saata. Kohe homme saadab! Aga kui ma järgmisel hommikul küsin, et kas viin siis Tillu varjupaika, tuleb kiirelt vastus--- Ei vii minu Tillukest kuskile! Kassidel on suvel õue-tuppa vaba pääs, liiguvad siis, kui tahavad ja mispidi tahavad.

    VastaKustuta