12. august 2017

Ühe koera lugu - Claudia

Marge Arumäe koera Claudiat ja mädapaiseid Eesti õigussüsteemis mäletate? Küllap ikka, sest vähemalt ise üritasin küll anda parima, et need nimed eales loomasõpradel meelest ei läheks. Pisikene lootus oli ka seaduseloojaid veidi mõtlema ja ühiselureegleid muutma panna, aga lootuseks see jäigi. 

Selle ilmekaks näiteks on Pärnumaal jõuetult maas lamanud Vallatu Vincenti-nimelise hobuse päästeaktsioon, mis päädis küll omaniku Kärt-Katrin Korbi süüdimõistmisega kuid ometigi pidi suksu oma rahadega terveks ravinud Anne-Mai Müürsepp ta pärast seda loomapiinajalt ikkagi välja ostma. Vat see on tase ja õiglus! Eks ole?

Aga nüüd Claudia juurde tagasi. Ei hakka kogu lugu uuesti rääkima ja kel huvi, siis see leiab internetist selle vahva "sakslase" kohta kümneid ja kümneid kajastusi. Ilmselt Claudia ongi tänase päeva seisuga Eesti meedias kõige enam figureerinud koer ja seda eelkõige tänu oma perenaisele, kes ei jätnud jonni ja kaebas otsuseid võiduka lõpuni muudkui edasi. Paraku jäi ta tänu sellele ka ise inimestele meelde ning ega see kohtuvõit teda loomasõprade seas õigeks tee. Tegelikult kohtus ei selgugi enam tõde ja õigus vaid võitja ja kui sul ikka pappi kaitsja palkamiseks on, siis vähemalt "loomakeissides" on võit tagatud. Vahest harva viib taoline õiglusetus ja ülekohus aga äärmiselt traagiliste tagajärgedeni.

Claudia päästmisel osales palju inimesi alates varjupaiga töötajast Birjo Piirojast meie juristide Pille ja Piret Teesini välja. Ka prokurör oli sedapuhku loomasõber ja andis endast parima. Peakangelane oli aga kindlasti Pärnu mees Indriko Nurmoja, kes hoolitses Claudia eest nii öösel kui päeval. Lihtne see polnud! Sellest saate vast isegi aru, sest Claudia oli sent surmale võlgu.

Indriko töö ja vaev tasusid end kuhjaga ära ning pärast ülihoolikat vaagimist leidsime Claudiale uue kodu. Tänu nõmedale ja looma mittekaitsvale seadusandlusele pidasime selle asukohta saladuses. Meediat ei huvita ühe või teise inimese, veel vähem looma saatus ja reeglina keskendutakse vaid vaatajate-lugejate püüdmisele. Loomakaitsjaid tülli ajanud ja Claudia elu ohtu seadnud ETV klippi saate näha sellel lingil klikates.

Claudia uueks nimeks sai Retty ja pererahvas lubas teda armastada ja hoida kuni tema päevade lõpuni. Nad täitsid oma lubadust ja Retty elas oma ülejäänud elu maailma kõige paremas peres. Eriti lähedaseks sai Retty peretütar Elisabetiga. Nad olid lausa lahutamatud ning tegid kõike koos. 

Täpselt 7 aastat tagasi, 12 augustil tegin "Reporterisse" loo Claudia ehk Retty imelisesest paranemisest. Täna pean kurvastusega teatama, et selle imelise koera päevad said siin ilmas otsa. Helgi Hurt kirjutas mulle:

"Kas see video on Claudiast? Kas ta on siis surnud? Issand ma täitsa nutsin. Mul on kõige mustem päev - äike, mis tundide viisi tagus ja siis Claudia video sinna otsa! Tõeline leinapäev!" 

Häbi tunnistada, sest mehed ju ei nuta, aga selle loo kirjutamine võttis eneselgi silma märjaks. Kõik tuli meelde justkui juhtunuks see alles eile. Usun, et ka paljudele teistele loomasõpradele mõjub see just samamoodi. Ometigi pole vaja kurvastada, sest Retty elas ju pika õnneliku koeraelu, andes sellega ka mõtte näiteks mu enese loomakaitsja-hobile. Puhka rahus kallis Claudia-Retty! 1.aprillil sai Retty 14.aastaseks. 


1 kommentaar: