23. jaanuar 2016

"Tolerandid on tegelikult kõige suuremad vihkajad ja vaenajad!"

Kas ka Teile tundub nii, et kõige suuremad üks-kõik-kelle-mille tolereerijad on tegelikult kõige suuremad vihkajad ja vaenajad? Mulle küll tundub ja mida päev edasi, seda enam!

Kunagi kirjutasin midagi traditsioonilise pere kaitseks ja tunnistasin, et mulle meeldivad naised ning nii see vast peabki olema kuna vastasel juhul oleks inimkond juba ammuilma välja surnud. Koheselt ristiti mind „homofoobiks“ ja sõimukirju sain omasooiharatelt veel nädalapäevi hiljem. Eriti tige oli üks Rootsi gay, kes soovitas Stockholmis mul oma nägu mitte näidata, sest ta ei vastutavat oma tegude eest kui mind peaks nägema. Kas see ongi sallivus?

Olen väitnud, et inimorganism vajab nii loomset valku kui rasva jne ning seega on lihasöömine igati normaalne. Lastele veganluse peale surumist nimetasin aga lausa kuritegelikuks. Üleöö sai minust teatavates ringkondades „loomavihkaja“ ja idioot, kelle aadressil võis kõike öelda, mida sülg suhu tõi. Kus on nüüd nende „õiguslaste“ sallivus minu seisukoha ja arusaama suhtes?



Olen veendunud, et praegune pagulaspoliitika on ohuks kõikidele euroopa rahvastele ja tegelikult me ei aita kedagi vaid sooritame hoopis kollektiivset suitsiidi. Kes ma nüüd olen? Musti vihkav rassist, kes muu! Eks ole?

Arvamus, et lõpmatuseni ei saa valitsus rahva enamuse tahet (pagulasküsimustes) ignoreerida ja peab lõpuks järele andma või tagasi astuma, teeb minust mõistagi rahvavaenlase ja terroristi!

Väide, et Eestis pole lapsi puudutavates küsimustes meestel sõnaõigust ja nad näevad oma järeltulijaid vaid siis kui naine seda soovib, teeb minust mõistagi šovinisti.

Või võtame usu. Ma tahan, et seda mulle peale ei surutaks. Mul on asjadest oma arusaam ja nii kristlaste kui moslemite veretööd on tülgastavad ning ebaõiglased. Aga püüa sa seda öelda – kohe mõnitan jumalat ja hävitan kultuuri alustalasid ning minusugused tuleb kirikuvande alla panna või lausa maha lüüa. Sallivus missugune, eks ole?

Eile kirjutasin loraloo soovahetusoperatsiooni kohta. Ei sõimanud, ei mõnitanud, vaid tögasin absurdset olukorda, kus reaalselt haigeid pahatihi abita jättev riigi haigesüsteem peaks äkki kinni taguma ühe soovahetusoperatsiooni. Nii vähemalt nõuab võrdõigusvolinik. Jama ju, sest kas ühiskond peaks kinni taguma ka minu soovi pikemat tilli omada? Loomulikult ei pea ja nii ma siis arvamust avaldasingi ja ei kasutanud ühtki krõbedat ega solvavat sõna vaid lorasin niisama.  Mis aga juhtus? Vähemalt üks inime hakkas kiruma väites, et ma mõnitan olulist probleemi. Veel väitis ta, et mul puudub empaatiavõime ning takkaotsa süüdistas ta mind veel haiges huumorimeeles, mida ma suure õhinaga ise imetlevat. Säh sulle tolereerimist ja vastastikust lugupidamist.

Ei julgegi nagu enam kuidagi olla või midagi öelda – alati keegi solvub ja kukub sõimama ning süüdistama! Käige persse nn tolerandid või iga-sugu-õiguslased! Te ise oletegi kõige suuremad vihaõhutajad ja kõige sallimatumad tüübid siin maamuna peal! Oi-oi-oi, mis see nüüd küll oli? Loomulikult vihakõne ja pange mind nüüd vangi või laske siis maha. Loomulikult on empaatiavõimelistel tolerantidel ju õigus minu arusaamisi mitte tolereerida!