16. jaanuar 2016

"Lapselapse 6.sünnipäev ja esimese soo-zoo-neutraalse perekonnaloomine!"



Millest unistab üks 6 aastane laps kõige rohkem ? Otse loomulikult sooneutraalsest perekonnast ja selle koha pealt pole ka Norah mingi erand. Ka tema tahab kasvada just sellises keskkonnas, kus puuduvad igasugused sootunnused ning kõik on võrdsed. See käib mõistagi ka pere lemmikloomade kohta ja sestap otsustasime latti veel kõrgemale tõsta ning luua ilmarahvale eeskujuks planeedi esimese soo-zoo-neutraalse näidisperekonna ehk „sozooni“. Just see sõna hakkab tulevikus käima iga ühiskonna algrakukese ehk perekonna kohta.
12486028_1557467267907434_1475659048826191387_o
Esimesena oli oma munadest suuremeelselt nõus loobuma meie perekese kiisukene. Müts maha, sest sellist ohverdust poleks osanud nüüd küll keegi temalt oodata. Teisena loobus pingeid tekitavatest naisetunnustest retriiver Mia. Onu Ronald'i soovahetusoperatsioon toimub juba veebruaris. Norah'i vanemad paraku alles kompavad pimeduses ning hoiavad kümne küünega kinni nii oma mehelikkusest kui naiselikkusest. Ärgem neid aga kohe ka hukka mõista vaid anname ikka aega kohaneda. Samas otsustasime memmega, et oleme noortele ise eeskujuks ja julgustame neid astuma seda hädavajalikku sammu.



Ja saingi siis vanaemaga (rõhk sõnal VANA) bussijaama puhvetis kokku ning hakkasime probleemile lahendust otsima. Üldiselt oleme me eidega kõik need aastakümned (Issake, tundub küll, et lausa aastasajad!) elanud suures üksmeeles ning meil mõlemil on olnud vaba voli teha seda mida hing iganes ihaldab. Kõik toimub täpselt nagu Kärna Ärni pereski – üks nädal teeb kallis kaasa neid asju, mida ise tahab ja järgmisel nädalal teen mina neid asju, mida temake tahab. Nii lihtne tõelise õnne valem ongi! Ja nii arvas ka memm sedapuhku, et noa alla pean siiski minema mina – maha lõigata olevat nimelt üksjagu lihtsam kui midagi juurde istutada. Tundus loogiline ja ega ma va tallaalaune vastu vaielnudki. Nii saigi minust vanaema Elsa ja ma kahetse - lastelaste siiras rõõm ja sära silmis korvab igasuguse kaotusvalu ning taastusravi raskused. Täna on veel küll veidi harjumatu istudes pissida, aga küll ma kohanen. Seda ma luban!

Sünnipäevapeol kinnitasime ka meie pere uue valitsemiskorra ning nüüd hakkab meil toimuma kõik nii, et igal nädalal „perekonnapea“ ehk eesistuja vahetub. Nagu isegi kahtlustada võite, siis sel nädalal on Norah'i valitsemisaeg ja tema esimene käsk oli järgmine: "Sel nädalal sööme ainult kommi, šokolaadi, marmelaadi ja küpsiseid!" Pole just kõige tervislikum, aga käsk on vanem kui meie ning sestap kuuletusime kõik alandlikult. Ma veidike juba kardan Mia eesistumist, sest nädal otsa nüüd konte küll järada ei tahaks……. Aga loodan siiski tema kainele mõistusele, mis pahatihti isegi minu omale silmad ette annab ja näiteks tema ettepanekuid põgenikekriisi lahendamiseks julgen ma nüüd küll nimetada lausa revolutsioonilisteks või inimlikkuse tipuks!

Nii et võtke eeskuju ja tehke järgi – soo-zoo-neutraalsus massidesse! Olgu kohe veel lisatud, et paluks mind nüüd ja igavesti kutsuda vanaema Elsaks, mitte mingiks kuradi Valneriks.! Olge nii lahked, ärge solvake ning püüdke aru saada õrna naise hinges toimuvast.

Loomulikult näen ma vaimusilmas juba meesõiguslaste horde plakatitega enda maja ees õigust taga nõudmas: " Miks just vanaema Elsa? Miks mitte vanaisa? See solvab mehi!" Selle kriitikaga tuleb nõustuda, sest taolised väljendid nagu "mees, naine", ema, isa, laps, poeg, tütar, noor, vana, aga ka kass ja koer", ei taga tõesti võrdsust, on diskrimineerivad ning kuuluvad alluvussuhteid kehtestavasse kastiühiskonda.Aga andke aega atra seada ning siinjuures julgen pühalikult kinnitada, et esimeseks sozooni aastapäevaks on kõiki osapooli rahuldavad väljendid leitud. Hip-hip-hurraaa ja palju õnne Norah! Kalli-kalli ka!