25. september 2015

"McKimmel’s dream coctail ja rohemehikesed"

Proovisin eile üleilma kuulsat ja ka meil eelkõige naiste seas populaarsust koguvat kokteili, Šotimaalt pärit „McKimmel’s dream coctaili“. Uue joogi koostisosad on teatavasti antidepressant Argofan + rahusti Xanax + Somnols unerohi segatuna veini või/ja brandyga. Tulemus oli igatahes fantastiline ja öötundidel lobisesin isegi Jeesusega. Hea oli lõpuks vääriline vestluskaaslane leida ja nii me siis lobasime kuni varajaste hommikutundide välja ning leidsime isegi lahenduse nii näljahädale kui pagulasprobleemile. Muide ka Jeesus on suur MMS-i pooldaja ja selle vastu võitlevat tema sõnul vaid harimatud arstid, kes kardavad oma tööst ilma jääda. Ah jaa,  veel ütles ta, et Savikas pappi ei võtnud ja lubas temast uue Reformierakonna juhi teha kui Eesti kohus peaks taadi süüdi mõistma, aga see selleks.


Hommik oli aga veider ja nägin oma ihusilmaga kuidas „väikesed rohelised mehikesed“ piirasid bussipeatuses maalasi. Kindlasti tulnukad! Muud võimalust lihtsalt polnud ja hakkasin juba NASA-sse helistama, sest meie Päästeameti talupoegadele oleks kontakti loomine kõrgema intellektiga ilmselgelt üle jõu käinud. Siis hakkasin aga kahtlustama, et ehk hakkan lihtsalt „tiinastuma“, sest viimased kolm nädalat järjepanu olen üksjagu ka viina visanud.

Kes ei tea, siis „tiinastumine“ on selline staadium kui te inimesi enam ära ei tunne või nad millegagi-kellegagi segi ajate. Sügavamalt järele mõeldes ei tulnud aga ka see va tiinastumine kõne alla, sest kärakat viskasin ikka normaalsetes kogustes ning lahjendasin seda hoolikalt Harpic Maxiga nagu Tervisliku Alkoholitarbimise Juhend (TAJ) ette näeb. Ka sakuskaks olid mul igati tervislikud Bref WC Power Activ kommid ning seega langes ka igasugu toidumürgituse võimalus ära. Igaks kümneks juhuks puhusin kontrolli mõttes ka alkomeetrisse ja tulemus oli igati tavapärane 1.8 promilli. Maakatele ütlen kohe otse, et pealinnas on see igati normaalne, sest kaine peaga sukelduvad siinsesse ohtlikkusse liiklusesse vaid surmapõlgurid ning enesetapjad.

Õnneks seisid tee ääres ka pollarid, kes tegelesid oma põhitööga ehk mõõtsid kiirust. Palusin ka neilt alkomeetrit ja tulemus oli ikka 1.8, nii et kõik oli õige. Olgu kohe öeldud, et Tallinnas on ülinormaalsed mendid ja reeglina nad siis ikka vinguma ei hakka küll kui su joove alla kahe promilli jääb. Inimlikkus ja mõistmine eelkõige ning käigu kuradile need virisejad, kes väidavad, et politsei on mingi repressiivorgan, kes ainult karistab!

Süda ei andnud ikka rahu ja keerasin seepeale auto otsa ringi ning põrutasin bussipeatusesse tagasi. Võtsin julguse kokku ja tahtsin luua meie külalistega esimese astme kontakti ning neid meie kauni kodumaa pealinnas tervitada.  Kohale jõudes olid väikesed rohelised mehikesed kenasti alles, aga tulnukate moodi nad nüüd küll enam välja ei näinud. Hoopis rohelistes helkurvestides lasteaialapsed ootasid bussi, et sõita sügisesse loodusesse puulehti korjama. Säh sulle kooki moosiga ja lootused ajalooraamatusse pääseda sulasid nagu esimene lumi. Pettumus oli mõistagi suur ja nii ma jälle viinaletti tormasingi. Seda ütlen aga küll teile, et ärge viina enam Harpicuga koos võtke! See on saatanast ja eelistage ikka kodumaist Torusiili. Nii väldite ilmarahva ees naerualuseks jäämist, hoiate oma tervist ning elate vähemalt 120 aastaseks. Muide, ma ise olen ju juba 132 ja paistan välja peaaegu nagu 51! Mida terviseedendajatel ja rahva eest hoolitsejatel nüüd öelda on?