„Õpilased! Palun tähelepanu, sest kohe hakkame õppima kuidas pääsukesi tappa!“

„Palun tähelepanu! Tänase tunni teema on meie rahvuslinnu suitsupääsukese tapmine. Ma palun kõigil tõusta ja kuulame algatuseks riigihümni, seejärel asume oskusi omandama ....“, ütleb nooruke õpetaja pühalikult.

Päris nii need asjad mõistagi ei käinud, aga pääsupesad hävitati sellegi poolest. Julmast teost andsid mulle teada õpilased:

"Kuuli saanud kass ja vares, hunnikus vigastatud metsloomi ning auto alla jäänud kiisu. Ei midagi erilist vaid täiesti tavaline nädalavahetus!"

„Tere olen neliteist aastat vana. Leidsin kodu lähedalt pargist kassi, kellel silm ripub ja nägu on verine. Üleüldse on ta sellise rääbaka väljanägemisega. Mida teha? 

Helistasin Viljandi ja Rakvere varjupaikadesse, aga Viljandi telefonile ei vastatud ning Rakvere ütles, et pole nende kant ja seetõttu ei saa siia tulla. Helistamist alustasin juba päeval kella kahetestkümnest“, andis meile teada Adaveres elav nooruke Helina kella nelja paiku.

„Hallike, Pallike või hoopis Kallike?“

„Talle tuleb kindlasti uus nimi panna, et ta ei mäletaks enam seda vastikut elu ja perenaist! Milline nimi aga panna?“, arutlesid Lehtse lapsed isekeskis.

Mina ise pakuks, et „Pallike“ on praegu väga sobiv arvestades nelja aasta ja kaheksa kuu vanuse daame kehakaalu. Hiljem, pärast bikiininivormi saavutamist võiks aga nimi muutuda juba „Kallikeseks.“ Ma usun, et see ajaks koera kõige vähem segadusse, sest hääldus ta kõrva jaoks oleks ju peaaegu sama ning nii saaks ka laste suur-suur palve täidetud.

Lehtse-Hallike on praegu raudpoltkindlalt kõige kuulsam Maarjamaa koer, kelle kurvale saatusele on kaasaelajaid Soomes, Rootsis, Inglis- ja Saksamaal ning isegi Austraalias. Täna hommikul potsatas mu postkasti aga kiri ka Kanadast. Vägev!

"Appi! Lambad on keset linna!"

"Nüüd on küll kuri karjas! Lambaid peetakse juba keset linna!", kurjustas lemmiksõbrants telefonikõnes.

Ega prouat häirinud lammaste heaolu vaid ilmselt talle need loomad siis lihtsalt käisid närvidele.

Läksime koos Katrin"alati valmis loomi aitama" Lehtveeriga vaatama ja olidki seal Tähetorni uulitsa Paldiski maantee poolses otsas terve kari villakerasid angaaride vahel peesitamas. Oli suuri! Ja oli väikeseid!

„Inimesearmastajad! Minge vingumise asemel parem Mare korterit koristama!“

„Koer on päästetud! Nüüd on süda rahul, aga inimese peale te ei mõtle. Hoopis vanaprouat peab aitama, mitte tema vana koera!“

Sellelaadseid hüüatusi on internet täis ja mõned (õnneks mitte paljud) inimesesõbrad on lausa isiklikult mind rünnanud nagu oleksin nüüd surmapatus süüdi, et koer sai päästetud.

„Hullu ei tohi nii rünnata!“, sain mööda päid ja jalgu nagu mina oleksin kaamerad kohale tarinud. Siis jälle kirutakse, et kuradi loomakaitsjad ei teinud midagi! Kuidas siis on?

„Kes on hull? Kus on vanainimene või eakas koer?“

"Pärnus vajas üks isemoodi lind abi. Kes too sihuke on?"

Varesepojad on pesast väljunud ja see toob alati kaasa ka massilise telefonikõnedelaviini:

"Tule appi lind on hädas või kuhu ma pöörduma peaksin?"

Pole neil enamasti häda miskit ja las aga tuterdavad kui just sõiduteele ei vantsi. Vat sealt võiksite nad küll minema toimetada või ää peletada.

Hullem aeg on aga ees ja siis on vast küll targem telefon välja lülida, sest nii kui enamus linnulapsi juba maapinnal esimesi samme teevad, läheb infotelefonil lahti juba täielik hullumaja puhvet!

Eile õhtul kirjutas mulle aga Kristina, kes valutas südant ühe isemoodi linnu pärast. Ja nimelt lamas ühel Pärnu haljasalal vägagi isemoodi lind, kes isegi koerte peale minema ei lennanud.

"Võit!" Võit! Võit! Riigiprokuratuur kohustas ringkonnaprokuratuuri loomapiinaja tegevust uurima!"

Olen palju kirjutanud teemal "kaebeõigus või selle puudumine", sest asi on seda ka väärt. Täna kehtib Eestis laus debiilne olukord, kus kaebeõigus on loomapiinajal ehk "asja omanikul."

"Palun uurige minu tegevust ja pange mind vangi, sest peksin oma koera surnuks!"

Ainult niimoodi satuks täna loomapiinaja trellide taha kui ta endale kuuluva asja ehk looma katki teeb või ära lõhub ning politsei tegemata töö peale prokuratuurile kaebuse esitaks.

"Jänku hüppas metsa all. Tänu "headele inimestele" enam ei hüppa!"

"Jänku hüppas metsa all

lõbus tuju oli tal.
hüppas ikka hips ja hops,
sabaots tegi sips ja sops."

Selle kõige pisema jänkutite, kes loomakaitse liidu hoolde anti, sabaots ei tee enam midagi. Samuti tema nelja liigikaaslase hüppamised on paraku hüpatud. 

Henn Põlluaas: "Loomakaitsjad on kahepalgelised!"

Henn Põlluaas: "Huvitav, et siis, kui me (EKRE) esitasime eelmisel aastal eelnõu loomade religioossel eesmärgil tapmise keelustamiseks, sest seda tehakse tõeliselt jõhkral, aeglasel ja piinarikkal viisil, olime me täiesti üksi. Mitte ükski "loomaõiguslane" ei astunud ei meie ega nende vaeste loomade toetuseks välja. Et selline asi on siis normaalne ja loomulik? Kui meie eelnõu lükati tagasi, ei protesteerinud mitte ükski "loomaõiguslane". Mitte ükski! Selline valiv "hoolimine" on lihtsalt kahepalgeline."

Ma reeglina kommentaariumides sõna ei võta ja tõttöelda ma ei loegi neid. Ei ole lihtsalt aega ega närvi ka. Täna tegin aga erandi, sest mul paluti reageerida. Härra Põlluaasal on õigus, et nad olid sel momendil üksi. Samas polnud ei minul ega Eestimaa Loomakaitse Liidul õrna aimu, et esitatakse taoline ettepanek, mida kindlalt toetanud oleksime. Teinekord kutsugu punti! Lihtne!

Tegelikult tegelesime me selle asjaga juba viis aastat tagasi. Seetõttu eirasin ka enda poolt endale kehtestatud reeglit ja vastasin kommentaarile üsna põhjalikult.

„Seitsmeste“ vaatajad: „Loomakaitsjatele tuleb sekkumiseks õigusi juurde anda“

„Kas loomakaitsjatele tuleb sekkumiseks õigusi juurde anda“ oli eilsete „Seitsmeste“ vaatajaküsimuse. 95% vastanutest olid seda meelt, et neid va õigusi oleks juurde vaja anda küll. 5 prossa olid selle vastu. Mida mina asjast arvan?

Loone Ots: „Kirjutasin raamatu "Kasvuhoonekoerad." See on loomakaitse lähiajaloost ja sina Heiki oled ka seal sees!""

„Oi kui kahju, et su Facebooki konto kaaperdati! Nüüd läks ju niipalju lugusid loomadest ja nende kaitsmisest kaduma! Nee olid ju lood elust enesest ja puhas loomakaitse ajalugu!“, avaldas kahetsust tuntud näitekirjanik, aktiivne laste- ja loomakaitsja ning minu hää sõber Loone Ots.

Ma polnud osanud nii mõeldagi ja pärast seda hakkasin kõiki jutte ka arvutisse salvastama, et taoline halb olukord enam ei korduks.

„Mine sa tea, äkki kunagi ikka kirjutan ka oma raamatu kogetud juhtumitest ja loomadest-lindudest valmis ning siis kuluvad need tekstid marjaks ära!“

Tegelikult pole mu kirjanikukarjäär algusest kaugemale saanudki ja valmis on ainult 6 peatükki. Võibolla väheke rohkem, aga oma poolteist aastat pole sinna lisandunud mitte ühtki silpi. Pole lihtsalt aega!

Loone aga ei lobise tühja ja näidendeid ning raamatuid tuleb nagu Vändrast saelaudu. Paar päeva tagasi sain temalt kirja:

„Hiljuti ilmus mul raamat, kus räägin Eesti Loomakaitse Seltsi algusaegadest aastail 2001+. Kõik lood on tõesed ja inimesed ka. 

Huvitav on võrrelda, millised probleemid nii 15-10 aastat tagasi on tänaseks vähenenud ja millised ikka alles 

Sina oled ka seal sees ja äratundmisrõõmu saavad tunda teisedki!“

"Jäin vahele ja palun kõigilt pettuse pärast andeks!"

Haldor Mölder: "Inimesed, lõpetage emotsioonidega mõtlemine. Koera lohistamine perroonil oli ilmselge filmitrikk - 60-ne kilone naisterahvas lohistab l õ d v a rihmaga 65. kilost looma...!!!

Oma ohvriks valisid filmitegijad inimese, kes ei suuda ennast kaitsta ega esitatud süüdistusi ümber lükata, ja kellele ei tulda ka appi. Resišööril oli vaja klippi, mis hästi müüks nii meil kui mujal, ja see eesmärk on täidetud.

Tähed on tõusnud, kangelased kinnistatud rahva südamesse ..."

"Hallike elas hoiukodus öö üle ja võttis hommikul isegi jalad alla!"

Täna võttis Hallikest vastu hoopis teistsugune hommik ja nüüd algab tal hoopis teistsugune elu. Ei mingit kärkimist ega lohistamist enam, löömisest rääkimata.

"Panime ta kutsikate aedikusse, siis saab oma tunde järgi värskes õhus tatsata", ütles Hallikese eest hoolitsev Karme.

Vaalamõõtu kutsa elas öö üle ja väga ei stressagi. Ega loomulikult looma sisse näe, aga tundub, et endist elunatukest ta nüüd küll taga ei igatse.

Valuvaigistitest ja liigeserohust oli abi ning hommikul tatsas ta juba OMAL JALAL, tõsi küll üsna vaevaliselt, uut ümbrust uudistama. Eile pidi teda mäletatavasti veel tagakehast toetama!

Hoidkem siis pöidlaid ja varbaid ning rõõmustage koos minuga!

"Hallikese nimeline väärkoheldud koer vajab heade inimeste abi!"

Kohe-kohe läheb pressiteade teele, aga Teie saate seda juba millimeeter varem lugeda kui laiem avalikkus. Ja ka neid pilte pole varem nähtud. Sotsiaalmeedia eelised, ei muud.

Lugege, mõelge kaasa ja toetage loomakaitse liidu tegemisi! 

Mina tänan!

Eestimaa Loomakaitse Liit
23.mai 2017
Pressiteade

Katrin Lust: "Heiki, kuule teeme telesse loo ja aitame Hallikest"

Tänane hull päev algas Katrin Lusti kõnega:

"Heiki, ma olen su Lehtse koera postitusi ehk appihüüdeid jälginud juba kuu aega. Pärast tänast video vaatamist sai mõõt täis! Mul sellest kutsast nii kahju! Teeme telesse loo ja aitame seda koera!"

"Ma Kertu Jukkumiga tegin loo möödunud suvel, aga see pole minu teada siiani TV3 eetris olnud, sest loomateema on JAMA! Lisaks on mõnedel toimetajatel nn "valneriprobleem" ning niisama tühja ei viitsi enam trampida kui sellest tolku pole!"

"Ära pane tähele ja mul pole sinuga mingit probleemi! Pole kunagi olnud ja päästame nüüd selle koera ära!"

„Hallikese nimelise koera piinad jätkuvad! Riigiametnikud vaatavad käsi laiutades pealt ja kaitsevad hoopis koeraomanikku! Kas sellega peabki leppima?“

„Naine lohistab Balti jaamas oma vaevuliikuvat koera ja inimesed sekkusid ning andsid ka politseile ja MUPO-le teada. Meie ametnikud pole veterinaarid ega oska hinnata kas koer on ikka hädas“, sõnas Munitsipaalpolitsei korrapidaja mulle telefonis.

„Selleks ei pea olema veterinaar, et reageerida looma löömisele!“

„Peksmisest pole juttu olnud, aga naisterahvas lohistab oma koera ning teataja sõnul polevat omanik ilmselt ka normaalne, sest ajas imelikku juttu.“

„Ma ilmselt tean kellest jutt ja selle Lehtse prouaga on suured probleemid. See polegi MUPO rida tegelikult ja Loomakaitse Liit teavitas ka politseid ja VTA-d. Paraku need ametkonnad ei teinud midagi ja soosivad avalikku loomapiinamist.“

„Kuidas MUPO peaks taolises olukorras käituma?“

"Vaesed valged pulmatuvid"

Ja õnnetud on need linnud tõesti, sest nad tunduvad üsna abitud ega saa väga hästi hakkama. Lisaks on nad kergeks märklauaks igasugu kullilistele.

Üks taoline õnnetu hing töllerdab juba mitmendat päeva Muuga "Maxima" juures. Käisme ka püüdmas, aga edutult. Tüüp oskas ikka peitu pugeda või plehku panna. Kui muidu on need linnud üsna sõnakuulekad, siis see ei allunud isegi käsklusele: "Seis! Tiivad üles!"

„Sae needus ehk nisanäpud metsa tegemas!“

Ema haual on vaja hekk lühemaks võtta. Tegelikult häbi mulle, sest see on juba mitu aastat plaanis olnud, aga senini olen piirdunud ikka pügamisega. Nüüd teen ära ja võtsingi sae ühes ning sättisin sammud kalmistule.

Sael olid paraku teised plaanid ja ma võisin teha kõiksugu trikke, aga kurivaim käima ei läinud. Mida kuradit? Eelmisel õhtul töötas nagu kellavärk! Egas muud kui trampisin sõbra poole ja võtsin teise sae ka kaasa. Mu Soome laps oli parasjagu Maarjamaal ringi tuuseldamas ja see tuli ätile appi.

„Tore laps, aga tühja ma teda selle pisku eest veel testamenti sisse kirjutan!“

"Salajane NATO baas Hiiul?

Käisime Hiiul ühte koera kontrollimas, olevat teine väga kolki saanud näoga ning niru olemisega. Ja mida me leidsime? Leidsime NATO salajase raketibaasi ja juhtimiskeskuse!

Tule taevas appi! Keset elurajooni nii tähtis salastatud sõjaline objekt, millest sõltub kogu planeedi rahu ja mitte keegi ei tea midagi! Igatahes paganama hästi varjatud ja küllap see oligi selle kamuflaaži eesmärk.

"Äkki peaks hoopis ajalehte välja andma hakkama?"

Lugejaid ikka koguneb ja see on hää! Äkki peaks ajalehte lausa välja andma hakkama? Mis sellele nimeks panna?

"Heiki Hääl?" Ei-ei-ei, siis ajavad Heiti Häälega sassi!

No küll ma selle nime välja mõtlen! Fuckbuuk andis hommikul teada, et mu üllitisi on paari aasta jooksul laigitud 81 000 korda. Huvitav, kes neid laike küll loeb, aga tore seegi.

Ahjaa, üks asi tuli veel meelde ja nimelt naiska päris eile oma tuttavalt pollarilt, et miks üks krimasi ära lõpetatati. Mees vastas:

"Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus - Vana-Vigala koer"

Teie avaldus oli esitatud 30.11.2016. Juhtum käsitles ajavahemikul 14.11.2016 kuni 30.11.2016 Rapla mk., Vigala vallas surnud koera, kes oli jäetud kortermaja kõrvale avalikku kohta vedelema, mille kohaselt on kriminaalmenetluse käigus materjalide põhjal selgunud, et antud juhtumis võib tegemist olla KorS (korrakaitseseadus) § 55 lg 1 p 7 mõistes teoga, mis on vaadeldav väärteona (avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, so avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige reostada, sh panna jäätmeid mujale, kui selleks ettenähtud kohta).

Ühesõnaga politsei tuvastas üksnes selle, et jäätmeid ehk koera laipa ei pandud selleks ette nähtud kohta! Väga pro-värk. Meie loomakaitse liidus näeme küll asju teisiti ja naabrimehe jutt jättis väga põhjendatud kahtluse, et koer ei sattunud Vikerkaaremaale teps mitte loomulikul moel! Sellest ka meie avaldus:

AVALDUS KRIMINAALMENETLUSE ALGATAMISEKS

Eestimaa Loomakaitse Liidule (ELL) laekus teade, mille kohaselt kuulis Raplamaal Vigala vallas Vana-Vigala külas Kase 1 elav XXX umbes 2 nädalat tagasi teisel korrusel korteris nr. 8 koera kiunumist. Järgmisel päeval vedeles koera korjus maja kõrval. Mehe kinnitusel on tema naaber ja koeraomanik Alla Bergstein  ka varem koera peksnud. Käesolevale avaldusele on lisatud ka ELL-le saadetud fotod koera korjusest ja kortermajast, kus tegu toime pandi.

Oma blogis tegin sellest mullu ka põgusalt juttu:

„Oma koera lohistava ja kolkiva Lehtse prouaga sai lõpuks jutud sirgeks räägitud!“

Lehtses filmitud mobiilivideod pahandasid paljusid loomasõpru. Pole ka midagi imestada, sest vaatepilt oli tõesti jõhker – vaalaks söödetud või mõne haiguse tagajärjel tugevas ülekaalus olevat koera lausa lohistati sõna otseses mõttes mööda asfalti või muruplatsi. Kui aga väsinud loom end jõuetult maha viskas, siis udjati teda jalahoopidega tagant. Kõik see toimus mõistagi paraja sõimu saatel ning sestap on igati normaalne, et Lehtse elanikud sellest vägagi häiritud olid.

"Tähelepanu! Neli kutsikat on Järvamaa metsas omapäi!"

Suur oli mehe üllatus kui läks metsa koorma järele ja ühtäkki tuli puudehunniku alt välja neli kutsikat. Lugu toimus tund aega tagasi Järvamaal piiril.

Puud viidi minema ja nüüd pole vaesekestel kuhugi ka enam varjuda. Metsaveomassinajuht ei saanud koeri ühes ka võtta ja sinna nad jäid.

Kas nad viidi metsa surema? Vaevalt! Nad selleks liiga suured ja senini on nad ju elus. Kas käib peremees toitmas või nende pärisemme? Järvamaalt olla kodunt jalga lasknud ka koeraemme koos kuue kutsikaga. Koos ühega ta taas kodus tagasi. Äkki tema pojad? Ei tea?

"Poolteist kuud ametkondadega kirjavahetust, aga vangistatud lindu see ei aita!"

Teatavasti ei tohi loomi-linde loodusest eraldada ja nii on seaduses lausa kirjas.  6. aprillil sain teate, et Tallinnas, Kalamajas, aadressil Kotzebue 7-14 peetakse puuris varest. Teate kohaselt oli see vares varasemalt hoovis ringi tatsanud ja ta tiib oli vigastatud. Ühel päeval oli aga vares kadunud. 

"Küllap kass sai kätte", mõtles majarahvas kuniks hommikuti hakati kuulma varese valjuhäälset kraaksumist. Selgitati välja, et kraaksumine tuleb korterist number neli. Läksin kohale ja rääkisin perenaisega läbi fonosüsteemi:

"Õnnetute kanade õnnetud munad!"

Tänu seagripile on suur osa sigu Eestimaal maha notitud nii metsades kui lautadeski. Gripp aga levib rahulikult edasi! Kuradi sead!

Lindudega sama jama ja kõik kohad vastavat grippi täis. Metslindudele massjahti pole veel korraldatud, aga kodused linnud peavad olema keldris, vannis, sahvris, kilekotis või ükskõik kus, aga mitte lahtise taeva all. Gripp aga muudkui levib! Kuradi linnud!

Mõistagi nad väga õnnelikud pole ja sestap "toodavad" nad ka vastavaid mune!

Kes tahab õnnetute kanade õnnetuid mune? 

Kuradi munad!

NB! Muide, Sotsiaalministeeriumis arutatakse just kuidas inimeste gripi levikut piirata? Aidaku meid ma ei teagi kes!