Tohutu hais. Laibahunnikud palistavad linnatänavaid. Hispaanlased surevad massiliselt. Üks meie minister hoiatas väga targalt ja ettenägelikult, et just nii läheb kui nad makse ja aktsiise alandavad.

Ja läkski. Jalutasin õhtul linnas ja katsin rätikuga nägu. Memmeke astus ligi ja palus aidata oma mees laibahunniku alt välja kiskuda. Olevat ta kingade järgi ära tundnud. Kuidas sa ikka vanainimesele ära ütled ja sikutasin kogu jõust, sest teisi surnud hispaanlasi oli ta peale lapatud ikka sadade kaupa. Liialdamata võib öelda, et need inimjäänuste hunnikud olid kuskil kahe-kolme meetri kõrgused.

Tirin, tirin ja lõpuks tuli jalg otsast ära. Loogiline, sest sellise palavaga läheb laip ruttu rikki ja mädanema. Memm oli rahul sellegagi, sest tüüp polnud suurem asi mees olnud, aga nüüd on tal vähemalt midagigi kirstu panna. Meeleheitlik olukord ja Tallinnas ei kujutaks taolist asja ettegi. Helistasin tuttavatele, Helenile ja Katsile teiste seas - õnneks nad ise veel elus, aga neil kah kõik tuttavad hispaanlased selle maksujama pärast juba ää koolnud. Ei hakka sellest surnud massist pilte panema - läheb väga üle piiri ja ei tohi ka ju!

Kui eestlastel on pikk meel, siis lõunamaalastel mitte ja tänavatel algasid üleriigilised meeleavaldused. Tassiti isegi Maarja ja Jeesukese kujusid nii öösel kui päeval nagu sellest tolku oleks. Vihasemad mehed olid lausa pikad mütsid pähe tirinud, et neid ära ei tuntaks. Pisarad, veri, hirm rahva silmades - politsei oli kohal suurendatud jõududega ja kokasas neid maha, kes veel maas vedeledes piinlesid. Kiirabi aitas neid, kes veel täitsa surnud polnud. Meeleavaldajate loosungid oli üheselt mõistetavad:

"Nõuame samu väikseid palku ja kõrgeid hindu nagu Eestis! Lõpp kütuseaktsiisi ja maksude alandamisele, sest me pole viletsamad kui eestlased! Jne jne."

Ammu polnud uhkust tundnud, et eestlane olen. Ega ma välja julenud näidata - löövad veel kadedusest maha ja kes siis vähemalt minu jala kirstu panekuks välja sikutab? Kohutav lugu. Ärge siia küll tulge enne kui nad maksud lakke tõstavad ja suremise lõpetavad. Üleüldse olge tänulikud, et Maarjamaal sündisite ja valitsuse eest, kes meid ikka trimmis hoiab! See juhtus tegelikult juba mõnda aega tagasi, aga olin senini sellises šokis, et suutnud kirjutada. Nüüd sai see tehtud. Jummalast tõsine jutt tuli jälle välja.