Trahvi ma ei peljanud, sest vähemalt siiani olen valdavalt niisama minema pääsenud. Saksamaal sain kunagi litaka kiiruse eest ära ja ka Austriast tuli pool aastat hiljem nõue, aga muidu on kenasti sujunud. Laias laastus olen ma tegelikult ka üsna hoolas juht, kes väga julma ei pane. Aga sedapuhku polnud asi üldse parkimises vaid Ruudis, kes esiistmel pärast mu lahkumist tavapärase koha sisse võttis.
Hispaanias ei tohi koeri autosse jätta, kõlas karm käsk! Näitan moblast, et vaid 260 meetrit minna ja kaua mul ikka pesumasinasse laadimisega aega läheb? Maksimaalselt 5 minti kõik kokku. Ei tohi ja ei tule kõne allagi! Seletan neile rahulikult, et õues on vaid 18 kraadi sooja, päike ei paista ning vihma tibutab - ei kuumene üle. Ikka ei tohi! Näitan, et saan mobiili ja kaamerate vahendusel isegi masinas olevat temperatuuri näha ja koera seisundil silma peal hoida, mida alati ka teen. Ei tohi ja jutul lõpp! Isegi üheks minutiks ei tohi Hispaanias koera autosse üksi jätta! Neil oli juba keskusega räägitud ja hakati varjupaika kohale sebima. Ruudi ja varjupaika? Naljatilgad, kogu see punt oleks haiglasse viidud kui tema koju tungima oleks hakatud!
Absoluutselt mõistetav ja jummalast timm, et ka sellisel asjal silma peal hoiatakse, aga здравствуйте, пожалуйста, боже мой! Pole ju vähimatki ohtu looma tervisele ja tundus rohkem nagu köstri jonnina. Ei rääkinudki ära ja pidime uue pesuamja otsima. Kunagi Berliinis oli samasugune pollar. Noor tatikas hüppas turja, et masina ratas umbes paar sentimeetrit maha märgitud joone peal oli. Selline kisa nagu oleks tuumapommi lõhata tahtnud. Trahvi ei teinud, aga masinat pidin nihutama küll. Täiega haige värk ja ei meeldi mulle need saksakeelsed orlung-riigid juuksekarva pooleks ajamise pärast. Nüüd teate miks neid väldin.
Mingil reisil Austria piiripunktis kunagi ka mainiti, et koerad ei tohi salongis olla. No õukei panin siis Rutsi koos Nõpsiga korraks taha, et ametnik rahule jääks. Seekord mainiti seda ka Madriidis kui pollarite käest teed küsisin, aga mingit "kammimist" ei toimunud. Olgu mainitud, et kõik mu suhtlused politseinikega on olnud väga viisakad ja sõbralikud, kus sai isegi naerdud ning sita maitset pole suhu jäänud kui Berliin välja arvata. Tegelikult pole meid kunagi väga torgitudki ja pikkade aastate jooksul toimunud kohtumised saan ühe käe sõrmedel üles lugeda. See-eest Venemaal 90-tel toimunud miilitsate ülbusest ja raha nuiamisest saaks kirjutada isegi paksu raamatu. Küll on hea, et säherdune asi Eestis ära lõpetati.
Võib-olla on mul vedanud, sest ühele mu sõbrantsile väänati siinsamas Hispaanias rooli taga mobla näppimise eest lausa 200 eurot kraesse, kusjuures ta väitis, et ei teinud seda kohe kindlasti. Pollarid olla aga tahavaatepeeglist näinud. Mida sa ikka vaidled ja tuli maksta, kuid ta nõudis tšekki, mis mehed väga pahaseks olla teinud. Minu jaoks lausa uskumatu lugu, sest taolist kogemust pole ja kuidagi väga raske uskuda, et siinmail altkäemaksu tahetakse. Samas jällegi kui meil mõne aasta eest siinsams Barcelonas telekad masinast pihta pandi, siis kõige tõenäolisemalt tegid seda just pollarid. Ei hakka kõike üle kordama ja kes tahab, leiab selle loo mu blogist üles. Aasta oli äkki 2023?
Tõmbame sellele pesupäevasaagale siis joone alla. Uues pesulas jant jätkus, sest ka seal olin sunnitud valesti parkima. Ja otse loomulikult sattus peale parkimiskontrolör. Aga jube mõistlik mees oli - arvas kohe, et olen pesumajas ja tuli sinna järele. Luges oma kohustusliku moraali ära ja mina etendasin kohustusliku maailma suurima patuse rolli. "Oskarit" ei antud, kuigi jube hästi tuli välja. Näitasin talle, et ainult kaks minutit pesumasin veel töötab ja siis viskan siva-siva hilbud kuivatisse, aga ta jäi mõjutamatuks. Tuli korraks lahkuda, aga õnneks vabanes kohe ukse ees ka üks koht, kuhu sain ametlikult pärast pileti ostmist masina toppida. Selle aja sees, mil ära olin võeti aga viimane saadaolev kuivati ära. Pidin jälle niisama tühja ootama ja lõpuks vihtus kuivati sama raha eest sama programmi kaks korda jutti - ajakadu ligi poolteist tundi, aga vähemalt sain maailma kuiveima pesu tagasi. Masinas märkasin, et üks t-särk jäi pessu panemata. Deem, alati ma pean midagi unustama! Nagu reegel juba või lihtsalt ei joppa mul selle Barcelonaga kohe mitte kuidagi!
Aastas käib Hispaanias umbes 12 miljonit turisti, kes kõik oma rahakese siia jätavad. Ehk just sellepärast väga ei kotitagi ja trahve ei kirjutata. Oma kogemusele tuginedes saan niimoodi väita küll ja ka enamus mu matkasellidest tuttavatel pole räigeid ajude komposteerimisi ette näidata. Loomulikult võib alati mõne "jupijumala" otsa sattuda ja siis on pekkis ka. Kiirteel, ka kohalikel saad aga pea alati paugu kirja kui ise masinat putitama hakkad. Isegi rehvi ei tohi vahetada ja pead puksiiri kutsuma. Sellel on ka arusaadavad põhjused.
Mis puudutab aga lemmikloomi, siis kohati on sellega vist isegi nii range, et hakka või kohalikke seadusi pähe tuupima. Kui mälu ei peta, siis loomade õigused kajastuavd isegi nende Põhiseaduses. Või oli see Portugalis? Igal juhul sain veidi targemaks ja ehk kulub ka teile marjaks ära, et lemmiku üksinda autosse jätmine võib kaela tuua ilge jama. Omaette küss on, mis selle teadmisega nüüd pihta hakata, sest koos omanikega reisivaid lemmikuid on siin tuhandeid ja enamasti viibivad nad pea alati salongis. Panen Ruudi sõidu ajaks pehmendatud turvapuuri? Но здравствуйте, пожалуйста, боже мой!
