Edastan teile elektroonilisel kujul siis KrA nr XXXXX lõpetamise määruse (põhistamata) nagu soovisite. Annan märku ka sellest, et lõpetamise määrus edastatakse teile ka kirjalikul kujul ümbrikus, MTÜ Loomapäästegrupi aadressil Tallinn, Kopli tn 69A.
Esmalt: lõpetamise osas on määravaks olnud objektiivsete asjaolude (tunnistaja puudumine toimunu osas, asitõendi puudumine või muu teabesalvestuse) puudumine. Seoses sellega ei ole võimalik süüdistust esitada (KrMS § 200’1 lg 1).
Teiseks: lõpetamise osas on määravaks olnud asjaolu, et kriminaalmenetlemise edasisteks toiminguteks alus puudub (KarS § 199 lg 1 p1). See tähendab, et menetlustoimingute raames ei ole leidnud tõendamist KarS § 264 lg 1 p2 (avalik koht). Lisaks ei ole võimalik tõendada KarS § 264 lg 1 p3 (julm viis).
LoKS § 4 lg 1 kohaselt looma suhtes toime pandud lubamatu tegu, tähendab, et looma eluohtliku seisundi põhjustamine iseenesest ei anna alust liigitada tegu julmaks (viide Tallinna Ringkonnakohtu otsusele nr: 1-17-5230). Soovitan kindlasti selle otsusega tutvuda.
Isiklikult ma nõustun kõigis asjaoludes, et kehtiv LoKS ei anna kaitset loomadele, kes seda vajavad."
Lugupidamisega,
XXXXXX
uurija
Nii kirjutas mulle üks uurija pärast pikka telefonivestlust, milles ta justkui tundis asjaolusid lahti seletades süüd, et ei saanud kurjategijat vastutusele võtta. Tõsi ta on, et tema ei saagi midagi teha kui seadusena meil selline "soperdis" kehtib. Jätan selle juhtumi üksikasjad enda teada - selle viimase lause pärast, sest taoline väljaütlemine ei pruugi politseibossidele meeldida ja lastakse hea ametnik veel lahti. Seda ma ei taha.
Politseinikke on kahesuguseid - ühed ülbed ja ust näitavad "bossid". teised inimlikud. Viimaste osakaal näikse tõusvat, sest taolisi eravestlusi, milles tuntakse kahetsust oma võimetuse üle, on aina enam. See kehtib ka poliitikute kohta. Olen rääkinud paljudega ja enamus vastab, et asi on PASK. Ometigi kui ettepanekud "seda paska" muuta Riigikogu suurde saali jõuavad, hääletavad nad selle maha. Mõistagi on ka üksjagu taolisi "ära oma loomajamaga mind tüüta ja enne lahendame kõik inimeste probleemid, alles siis asume loomade kaitsele"-tüüpe, aga nad on ilmselges vähemuses.
Miks asjad ei muutu ja Justiitsministeerium nii loomavihkajalik on? Olen kasutanud isiklikke kontakte ja pöördunud otse nende ministrite poole, keda tunnen. Nii Kristen Michal kui Urmas Reinsalu, päriselus sõbralikud ja kaasamõtlevad inimesed, palusid ettepanekud saata, et "ministeeriumirahvas" saaks pilgu peale heita.
Ja sinna see jäi. See tekitab õigustatud küsimuse kas poliitikud üldse midagi muuta saavad kui ametnikkond on ju stabiilselt muutumatu ja kui nemad juba pikalt saadavad, siis nii ongi!
Mida oodata praeguselt valitsuselt? Mitte väga palju, sest peaminister Kaja Kallas ütles mulle enne valimisi kui Sky Radios eetri eel põgusalt lobasime, et loomakaitse pole nende partei teema. Nad keskenduvat metsale ja etteruttavalt võin salamisi loota, et raierahu saame me ehk ikka lõpuks kätte kah. See on väga-väga suur asi kui see lõpuks teoks saab, sest päästab hukust kümneid tuhandeid linde ja teisigi elukaid.
Kes siis ikkagi selle täitsa-omadega-persses-loomakaitseseaduse korda teeb kui ametnikud seda muuta ei soovi? Äkki järgmine põlvkond. Lisan ühe teise politseiametniku kirja ning soovin edu õpingutes, sest just temast võib pärast edukat koolilõpetamist tulla kunagi justiitsminister või vähemalt kantsler.
"Lugesin just Postimehes Teiega tehtud intervjuud ning politseiametnikuna ja õigusteaduskonna hariduse omandajana nõustun, et meie õigussüsteem ei kaitse praegu loomade õigusi piisavalt ning on vastuvõtmatult leebe loomajulmurite suhtes - seda tuleb tõepoolest muuta.
Ma saan aru Teie pahameelest kogu selle süsteemi vastu, Soovin Teile edu ja jaksu loomade õiguste eest seismisel ning loodan, et Teie viha ühel päeval lahtub. Ma väga tahaks siiski uskuda, et mida rohkem tuleb peale noori uurijaid ja prokuröre, seda rohkem hakatakse tähtsaks pidama ka loomade vastu suunatud kuritegusid."
Olgu veel mainitud, et pärast laias laastus liiva jooksnud läbirääkimisi loobusime igasugustest kompromissidest ja nõuame täies mahus "33 nõudmisega" arvestamis.- Riigikogu seda enam ei menetle ja saatis valitsusele seisukoha võtmiseks.
Lisaklauslina soovime, et Riigikontroll hakkaks ka "tänaste riiklike loomakaitsjate" tegevuse üle järge pidama, sest momendil pole õrna aimu kas nad üleüldse edastatud kaebustele reageerivad. Vähe sellest - ühe piirkonna "veterinaarvõll" arvab, et ta ei pea isegi enam aru andma, mis hädasolevast loomast sai! Pekki minge kontrorirotid, tahate sõda? Püüame te soovile igati vastu tulla!
Järgmine selleteemaline koosolek peaks olema juba ülehomme. Juristid Pille ja Piret Tees Eestimaa Loomakaitse Liidust ristavad taas mõõgad loomade eest ja on ääretult tublid. Viimane, keda laua taga näha soovitakse olen mina. Isiklikult võtan seda ilma igasuguse irooniata kui komplimenti ja tunnustust oma senisele tööle.
