14. september 2020

"Paar nädalat veel ja siis jalad seinale!"

Kauaoodatud puhkus lükkus edasi. Murphy seadus, ei muud. Pagan, alati kui selle välja hõikan, tuleb nii palju tegemist, et jookse kut orav rattas. Nii ka seekord, aga keegi pole käsenud ju tegemisi kaela peale korjata. Puhta oma süü.

Žoriku kuju avamine on 4.oktoobril - see on peaaegu, et kindel. Enne seda on vaja veel ruttu infotahvli tekst koostada, see kolme keelde tõlkida ja valmistaja leida. On teil mõtteid, kes ilmastikukindlaid metallist infotahvleid valmistab ja mis need tänapäeval maksta võivad?
Raha on peaaegu koos ja tänud siinjuures Erko Elmik'ule, kes pool suve mööda laatasid kondas ning ekstra selle projekti tarbeks raha kogus. Annetasin gängile isegi oma melomaani CD kogumikud, kus retrobiiti sadadel hõbedastel ketastel. Alul kartsin, et tuleb masin ka maha müüa, sest kuju peab kasvõi läbi ussi tilli püsti saama. Vanker jääb siiski alles. Jeee!

Tänase seisuga on Žoriku kivisse raiumist toetanud 55 inimest 955 euroga. Ilus number ja veebis avaldame ka kõik nimed, kes Eesti esimesele konkreetsele koerale püstitatud monumendi valmimisele kaasa aitasid. Vajadust enam pole, aga kui tahad ka kindlasti osaleda, siis oma panuse saad teha gängi arvele:

Loomapäästegrupp MTÜ
EE437700771003183318
Žoriku mälestusmärk


Tahtsime päev varem, aga ega saadikud ju pühapäeval kohal ole ja sestap lükkame päeva-paar edasi. Digitaalsel kujul saavad nad muidugist need õigel ajal kätte, aga osa allkirju on papril ja seega tuleb ikkagi kogu kupatus piduliku käepigistuse saatel üle anda. Sama jutt mis eelmise lõigu lõpus - vajalikud allkirjad on koos, aga kes on samuti sama meelt ja tahab, et ka tema hääl oleks esindatud, siis seda saab veel teha.

Homme lähen aga telesse ja salvestame ühe kisma üles. Vaidlema hakkame muidugi loomade eest ja loomade nimel. Pulli igatahes saab, sest haige seljaga annab ikka tunnike järjepanu püsti seista. Kindlasti hakkan ka köhima kõige piinlikumal kohal nagu hobune. See on nagu needus ja las siis oponendid jooksevad koroonahirmus. Paras neile loomavihkajatele! Ahahahaa!

Saatejuht Krista Lensin lubas igatahes õrnalt kätt hoida ja mu halli pead silitada kui miskit nihu läeb. Eetriaega ei oska ma teile öelda, aga äkitselt juba sama päeva õhtul saab näha kuidas ma oma puu-vene-keeles üritan selgeks teha, et maakera on tegelikult kolmnurkne. Kanal on siis ETV+

Henri Laumets kuulas mo üle ja lõikas jutu kokku. Salvestusprotsess oli väga lõbus ja fun nagu ikka. Rääkisime mõistagi loomadest ja nende kaitsmise vajadusest ka. Sellest ei saa minu puhul vist üle ega ümber. Me polnud varem Henriga kohtunud, aga hästi tore mees ja hea uus tutvus. 

Õnneks hakkab sellega mu "must to do-list" otsa saama. Hurraaa! Siis ei võta küll uusi asju teha ja rendin saarele sauna. Kuni aasta lõpuni. Ausõna! No ma vähemalt proovin. Kaks nädalat on veel vaja vastu pidada. Küll ma pean ka ja siis keerame juba raud-polt-kindlalt Saaremaa kummuli. Muhumaa ka!