Tere sügis!

Vastikult valge ja palav suvi on lõpuks möödas ning sügis koos pilkase pimedusega käes. Mõnus.

Pimedus on hea. Näiteks võtan õhtul Rutsi ja malaka ühes ning lähen tänavale annetusi korjama.

Imearmas pisikoera kostüüm

Californias ja Austraalias on vägev lumi maas. Kui loominguliselt läheneda, siis Stroomi päikeserand koos kuldsete liivadega asub geograafiliselt täpselt nende vahel ja sestap ei tasu imestada, et hanged kuni kaenlaalusteni on ka siin täitsa olemas.

Ka meri juba jääs ja vaesed pardid-luiged on kõik puha kinni külmunud. Käisin hommikul teisi leeklambiga lahti sulatamas. Ütlesin neile, et viimane aeg oleks lõuna poole lennata.

"Aitäh Velomarket!"

"Kop-kop-kop"

"Kes on?"

"Kirjakandja Petškin. Ma tõin kuulutuse teie poisi kohta."

Mul oli umbes sama lugu nagu nõuka-aegses Uspenski raamatu järgi vändatud multikas, milles poiss Fjodori vanemad pakkusid jalgaratast sellele, kes oskab neile koos kassi ja koeraga leelet tõmmanud poja kohta infot anda.

Ka mina hakkasin juba maikuu lõpust saati Kalamajas käima ja muudkui koputasin iga jummala päev Velomarketi aknale kop-kop-kop, aga selle vahega, et pakkusin jalgratta vastu kodutuid kasse.

Aitäh headele inimestele! Niva pääses operatsioonile

Tartu maanteel autolt löögi saanud lambakoer Niva käpaoperatsioon jäi raha puudusel ootele, aga nädalavahetusel loomasõbrad koondusid ning annetasid ühtekokku 14078 eurot. Hädavajalik ortopeediline protseduur sai teoks eile Billy loomakliinikus ja möödus väga edukalt.

Lugu on loetav SIIN

Vanavanemate päeva loomisel oli oma osa ka Reporteril

Pühapäev on vana-vanemate päev. Ja see ei ole niisama suvaline päev, nagu näiteks rahvusvaheline kassipäev, vaid see on Eesti riiklik tähtpäev.

Reporteril on selle päeva saamises oma osa, mida tuletas valitsuse pressikonverentsil meelde ka peaminister Kristen Michal.

Uudislugu on nähtav SIIN

Kuidas te rasedaga räägite?

Reedel võib iizimalt võtta ja sestap räägin, mis minuga ühes suuremat sorti poekeses juhtus. Tuian sääl mööda saali ringi ja üks paarike, aastaid neil nii 65-70 ringis, vestlevad väga elavalt ja provva põrutas mulle täiega otsa. Õukei ja ikka juhtub ning vabandusest oleks piisanud kuid tädike kukkus põrkama:

"Vaadake ikka ette kuhu astute!"

Tere tali ja siis mul kihvatas ning kerisin hääletooni kohe korralikult kõrgemaks:

Aitame koos lambakoer Niva operatsioonile!

Meditsiin on kallis. Veterinaaria tundub kallimgi veel. Inimestel on vähemalt lootust tervisekassast tuge saada, aga loomade ravi sõltub täies ulatuses pererahva rahakotist. Aina kallinevate hindade ja kahanevate sissetulekute perioodil olen täheldanud, et aina enam loomi jäetakse ravita. 

Ei-ei-ei, mitte pahatahtlikkusest vaid raha lihtsalt pole. Pane või oma kallis lemmik “magama”, et ta piinlema ei peaks. Nii mõnigi on selle otsuse raske südamega just seetõttu vastu võtnud. Samas olukorras on praegu Kose-Ristil kodunt plehku pannud ja Tartu maanteel auto alla jäänud 2-aastane karjakoer Niva.

Lugu on loetav Loomaveebis

Leia pildilt sokk!

Eile õhtul oli siis säherdune vaade enne kui põhku pugesime. Pildil peaks kuskil olema üks sokupoiss, jänku Juta ja ka Ruudi, kes siis sõprust sobitama läks. Ärge hakake üldse otsima, sest ei leidnud neid isegi üles.

Varem käis ka noor rebane meid uudistamas, aga tema rohkem ei tule - jäi auto alla ja vedeleb Rannamõisa teel siiamaani. Üks vares läks nokkima ja laiaks sõideti temagi.

Lapsehoidjad

Laps on hoitud. Ja puhtaks lakutud. Nagu isegi näete on Ruts ja Cookie selle töö jaoks nagu loodud. Tegelikult võiks nad isegi koolides õpetada ja keeleeksamiga nemad juba jänni ei jääks.

Varesmarjukesed

Mnjah, sügis saabub ja viljad valmivad. Õunu on tänavu umbselt. Varesmarjukesed on ka juba küpsed ja puu lausa lookas.

Varesed on ühed igati tänulikud marjad kui vaadata kasvõi mu masinaid - kõik on nii ää maskeeritud, et ükski Putini rakett neid küll üles ei leia. Asi seegi ja olgu nad tänatud!

Ohtlikud punased masinad

Mul on põhjendatud kahtlus, et neil tüüpidel küll juhilube pole. Samas ei rikuta ka otseselt seadust. Kohe selgitan, nö harin teid natuke.

Ja nimelt uue EL määruse kohaselt pole lube vajagi kui sul on punast värvi auto - see hakkab juba kaugelt silma ja kõik oskavad eemale hoida.

Võrumaal asuvad kiisud ootavad pikisilmi kodupakkumisi

Eelmisel aastal “tekkis” üleöö Värskasse Setoman puhkekeskuse juurde üks kassipere – emme koos nelja pojaga. Pealtnäha täitsa kodukiisud, kes inimest ei peljanud. Mis inimene see küll on, kes vastu sügist kassid kodust välja viskab? Pole siin vaja mingit erilist inimtõugu otsida, sest meite riigis on selline käitumine üsna tavaline ja “normaalne”.

Lugu on loetav Loomaveebis

Uskuge Rutsi!

Läheb tormiks. Kapten tuli tuppa. Ärge ilmajaama uskuge, seal töötavad tainapead. Uskuge Rutsi!

Üks vahva suvine mäng

Suvi. Romantika. Iga päev tuleb jagada fotosid kaunitest päikeseloojangutest või lõkkest. Täiega nõme. Mõistan, et ka puhkusest ja romantikast võib siiber saada. Jube läila värk!

Ei tasu aga pead norgu lasta ning lahendus võib olla lähemal kui arvate. Lausa mängeldes võib enda ellu vurtsu, põnevust ja vaheldust tuua. Täna tutvustangi teile üht täiskasvanute mängu, mis mõeldud eelkõige romantikast tülpinud paaridele.

Minge voodisse ja vahekorra ajal oma kaaslase rindu õrnalt masseerides peaks mees ütlema:

Kas kaasaegne lehmapidamine või hoopis loomapiinamine?

Loomaveebi vihjeliin vihje@loomaveeb.ee töötab juba päris korralikult ja kõik põhjendatud murekirjad saadame kohusetruult asjaomastele ametkondadele edasi. Mõistagi ei tee me neist automaatselt kohe artikleid, aga see pole vast ka inimeste esmane soov vaid abi otsitakse ikka loomale.

Tänase vihjega teen erandi, mida saate lugeda SIIN

Nimekaid loomi, kes aastal 2024 telesse oma muret kurtma läheksid, pole olemas

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumil valmis hiljuti loomakaitseseaduse väljatöötamiskavatsus, millest lähtuvalt hakatakse tulevikus keelustama koerte ketis pidamist, steriliseerima ja kastreerima kodukasse, et need kontrollimatult ei paljuneks, ning pannakse piir zoofiiliale. Sarnaste ettepanekutega tuli mitu aastat tagasi välja rahvaalgatus #aitab. Selle eestvedaja Heiki Valner arutleb, miks loomakaitsjate senised ettepanekud prügikasti on lennanud.

https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/120302952/arvamus-heiki-valner-nimekaid-loomi-kes-aastal-2024-telesse-oma-muret-kurtma-laheksid-pole-olemas

Turba staarkass Kusti õnnetu lõpp

Väga paljud, kes Haapsalu maanteel Turba alevikus asuvas Olerexi tanklas käinud, on kindlasti seal ka kass Kustiga kohtunud. Ta oli justkui palgaline tervitaja, kes külastajaid soojalt vastu võttis.

Alates tänasest te temaga kahjuks enam kohtuda ei saa, sest eile sõideti Kustist sealsamas otse ukse ees nagu puunotist üle. Autosolijad kütust ei tankinud ja poes ei käinud. Milleks sinna siis üldse sõideti? Pealtnägijate kinnitusel tegi naisterahvast autojuht seda sihilikult ja tegu polevat juhusliku õnnetusega.

Täispikkuses saate seda lugu lugeda SIIN

Ilusat nädalavahetust meile kõigile!

Valged ööd. Siis peab olema Eestis ja mitte koduseinte vahel vaid metsas või rannas. Öösel hea ringi konnata. Täiega naudin. Väga täiega. Ruudi ka.

Merest eelmistest nädalavahetustest juba kõrini ja sedapuhku tahtsin jõge või järve. Mõeldud-tehtud. Keerasime kodujärve poole. Seda enam, et "vana hea ratastega punane kodu" on taas mu käes. Kodu on kodu ja "uue halliga" pole veel harjunud.

Loomapäästegrupi kassid ja koerad tänavad!

Ilmad on palavad ja oodatud suvine vaheaeg lasteaialastel ning koolijutsidel kohe käes. 

Pealinna Sikupilli, Asunduse, Pae, Pallasti ja Kivimurru lasteaiad ning Kadrioru Saksa ja Pae Gümnaasiumite rahvas otsustas aga enne lustima minemist teha üks suur-suur heategu loomadele – koguti taas toidupoolist. 

Traditsiooniliselt ulatati abikäsi Loomapäästegrupp MTÜ hoolealustele.

Loomapäästegrupi kassid ja koerad tänavad!

Aita tasuda Prääniku ja Maša raviarved!

Täna juba Präänikuks või venepäraselt Pirozotšekuks kutsutav kiisu jäi rahvale silma Lääne-Virumaal, Väike-Maarja kandis asuvas Kiltsi külas. Juba aastaid omapäi kondav kiisu oli külarahva vana tuttav, aga omaks teda keegi ei tunnistanud. 

Paar nädalat tagasi tuli kiisu aga ise inimeste juurde tugevalt käppa longates abi paluma. Asi tundus väga tõsine – mädanevast haavast turritasid luuotsad välja. Kas vaeseke jäi kuskile vahele või jäi auto alla, vaevati pead? Tont seda teab, aga ilmselt üks neist variantidest on ka õige.

Edasi lugemiseks klikka lingil: Aita tasuda Prääniku ja Maša raviarved!

Vanurkoerte viimane kevad

Kas olete tähele pannud, et eakamad inimesed kipuvad ikka kas kevadel või sügisel meie hulgast lahkuma? See pole muidugi reegel, aga mingi kirjutamata teadmine justkui oleks, et pahatihti nii just läheb. Ja ikka minnakse kambakesi – üks teeb otsa lahti ja teised lähevad riburadapidi järele. 

Näikse, et sel kevadel tegid taolise salakokkuleppe ka eakad koerad, kelle päästmist aastate eest korraldasin. Äkki just seetõttu olen üsna pikalt ka vait olnud.

Lugu ise on loetav SIIN

50 päeva ja 10500 kilomeetrit

50 päeva ja pea 10500 kilomeetrit hiljem oleme jõudnud Itaalia tippu ühe vana kindluse lähistele. Riigi see külg, mis piirneb Joonia merega sai otsa ning nüüd vaatame juba tõtt Vahemerega. Umbes niimoodi saan ma aru, kuigi pead pakule panna ei julge.

Edasine tee viib Ateena poole läbi iidsete Sparta ja Mükenee. Siis peaks juba paremat kätt Egeuse meri saatjaks olema. Vahet pole milline meri, sest need kõik on siin seda karva sinised nagu mulle meeldib.

Mägedest korraks kõrini

Mägedest sai momendiks nii siiber kui veel olla saab ja kobisime taas rannikule, kus väheke lamedam see olemine. Ma ju valin ka sellised rajad, kuhu turistid enamasti ei satu. Täitsa jube on kohati sõita, aga enam hingeldama ei pane ja peopesi märjaks ei võta. Maamärkidele ja UNESCO-listile viskab mõistagi ka pilgu peale kui need teele jäävad, aga rohkem ajan taga ikka seda va ehedat kogemust maast ja inimestest.

Temple of Apollo Epicurius at Bassae of Phigaleia

Kuskil mägedes, kõrgel-kõrgel, otse Apollo templi kõrval sättisime endid öömajale.
Lasin koerad välja ja ronisin ise ka õue. Pahviks lõi - mõnusalt karge ja kuu on päike. Mitte üht hingelist ja nii vaikne, et kuulda pole mitte kui midagi. Pole elu sees vist nii palju tähti taevas näinud.

Apollo on jätkuvalt vägev tüüp ja nüüd siis korraldas sellise hingematva vastuvõtu. Hakka või usku vahetama. Deem, aga ma ei usu ju kedagist ega midagist. Järelikult tuleb uskuma hakata.

Appi röövimine! Kohtumine Serbia MUPO-ga

Lubasin teile hiljuti rääkida MUPO-dest, keda kohtasin Serbia pealinnas Belgradis. Algatuseks pean tunnistama, et mul oli selle riigi ja rahva suhtes juba ette nende venemeelsuse tõttu veidi negatiivne arvamus. 

Halb tõmbab ikka halba ligi ja esimene jama oli kohe piiripunktis, kus pidi üle tunni ootama. Needuseks seisis mu kõrval masin, mida kõige rohkem vihkan – loomaveoauto, pilgeni vasikaid ja lehmi täis. Jube kurb ja vastikult ülekohtune ning ainuüksi juba see võttis igasuguse lihaisu mõneks ajaks ära.