Moosist tahtsingi kirjutada tegelikult. Terje vaaritas maasikamoosi ja jummalast hea tuli välja. Eelmine aasta oli paha - ilmselt ta segas kartulid toiduvärviga kokku ja lisas sõrmeotsaga suhkrut. Tänavu on aga väga pro ja mul on põhjendatud kahtlus, et purki jõudsid sedapuhku ka maasikmarjad.
Tahtis paar purki kaasagi anda, aga kohe ei võtnud. No järgmine kord võtad kui tuled, pakkus ta lahkelt. No läksin siis taas, aga kedagi polnud kodus. Esimesed pool tundi otsisin kohta, kus nad raha võiksid peita. Ei leidnud. Siis tuli moos meelde ja haarasin kapist purgi kaasa.
Õhtul heiskan lipu ja pärast dušši hakkan pidulikult kooke sööma. Ilus päikeseloojang bussiaknast taustaks. Ikka pähklivõi, vahtrasiirup ja moos korralikult peale.
Õhtul heiskan lipu ja pärast dušši hakkan pidulikult kooke sööma. Ilus päikeseloojang bussiaknast taustaks. Ikka pähklivõi, vahtrasiirup ja moos korralikult peale.
Mekin, aga miskit on valesti. Korraga taipan, et moosi asemel on peedisalat. Kuradi mutt tahab vist ää mürgitada!? Pakkusin Ruudile, aga see pani silmad punnis kohe plagama. Tark koer.
Ärge väga muretsege ja nüüd on kõik juba hästi. Kiirabi käis ja tegid maoloputust. Tablette andsid ka kamaluga ja käskisid palju vett juua. Hulka maad kohe parem olla.
Loo moraal - kui Terts peaks teile värsket maasikamoosi pakkuma, siis jookske lihtsalt sõna lausumata minema ja ärge tagasi vaadake.