"Vene allveelaevad on Tartu all!"

"Tartus pole ju merd!"

"Ei sõda seda küsi Maalike! Ei sõda seda küsi!"

Täpselt nii ongi ja saades innustust meite riigi vaprast võitlusest kurja naabri varilaevastiku vastu hakkasime ka meie Ruudiga vabatahtlikult kontrollima ühes salastatud Eesti linnas jõeliiklust.
Mereväe kombel meie juba jänni ei jää, sest tegutseme kindla plaani alusel ning kutsusin appi ka oma suured sõbrad - loomad.

Lühidalt näeb asi välja nii. Kõik vale lipuga ja mitte alluvad paadid lükkab Moby Dick kummuli. Ta on teatavasti vaal kui keegi ei peaks teadma. Vana tuttav mul. Taustajõuna on vees Krokodill Gena, kel on oma lustlik ülesanne ning kaldal ootab juba Ruudi koos Potsatajaga kui mõni lurjus peaks kogemata kuivale maale pääsema.

Minu asi on operatsiooni targalt juhatada ja trahve välja kirjutada. Seni sujub hästi ning kolm Tambovi rahvavabariigi laeva ja kaks dokumentideta purjus poola ujujat on juba kinni peetud. Gena esitatud raporti kohaselt keegi kahjuks kaldale elusalt ei jõudnud.

Varsti on euroopas keelatud kõik mees- ja naiskonnad, esimeestest ja -naistest rääkimata. Tuleb uued nimetused välja mõelda. Ilmselt läheb ka Emajõgi uute määrustega vastuollu. Sestap pakuksin uueks nimeks Niiilus kolme "i"-ga, mis pole üldsegi mitte egiptimaa jõe nime pätsamine vaid tuletatud eestikeelsetest sõnadest "nii ilus." Peaks läbi minema küll.

 
Ruudi pakkus, et kirjuta siis juba Agatha Christie raamat "Surm Niilusel" kah ringi ning too tegevus Lõuna-Eestisse. Jummalast hea mõte ja tahaks näha, kes plagiaadis süüdistada julgeks - kutsume lahkelt jõele paadisõidule ja küll siis juba Moby ja Gena rahulikult-rahulikult selgitavad õige kirjanduse tagamaid ning kutsuvad leebelt-leebelt laimaja korrale.

 
Üldse ei ole igav. Absull mitte.