Hakkame aga pihta. Eila pärastlõunal viisin pildil olevale anonüümsele naisele (nimi autorile teada) sünnitusmajja mingit manti, mida ta apteegist tellis. Haigla ees sattus paar inimest olema, kes kohe oma arust matsu jagasid:
"Ohoo, Valner tõi pruta sünnitama. Teeme pilti ja saadame Lustile!"
Sünnitusmaja rahvas kõmu taga ei aja ja tulid lahkelt meile appi. Nende seas administraator (nimi ei ole autorile teada), kes on ilmselt kauneim naine, keda sel kevadel seni silmanud olen. Tulid aga juurde, takseerisid me kõhtusid ja otse loomulikult toodi mulle ratastool. Mõõdeti ka vererõhku, pakuti süüa ning siis veeretati palatisse.
Anonüümne naine (nimi autorile teada) jäi ammulisui vahtima, istus põrandale, ajas huuled prunni ja kukkus kõva häälega jonnima. Sellele tehti sünnitusmaja personali poolt kiire lõpp:
"Mida te endale lubate naisterahvas? Ise veel rase! Kannatage, sest te pole kriitiline juhtum ja me peame esmalt selle elukestva raseduse käes vaevleva meesterahva stabiliseerima!"
Anonüümne naine (nimi autorile ja haiglapersonalile teada) taltus ja jäi enda järjekorda vagusi ootama. Lõpuks veeres palatisse temagi ja ütles, et sünnitusega minevat veel aega. Soovitasin koridoris jenkat tantsida või koikust alla hüppama hakata. Tema arvas, et šampanja pidi etem olema ning saatis mind seda otsima. Nüüd tuleb selle loo ainuke kitsaskoht ja nimelt tuulasin kõik õdede toa kapid läbi, aga šampsut polnud. Õnneks leidsin piiritust ja eetrit - ka see ajab asja ära kui häda suur ja praegu oli just seesamune suur häda käes küll. Eks ütle ju vanasõnagi, et neljapäeval joob juba iga mees ning reedel hakkavad pihta ka naised ja lapsed rasedatest rääkimata.
Nüüd läks aga läbuks, sest anonüümne naine (nimi autorile teada) jäi puhta täis ja hakkas lällama. Tal paluti ruttu-ruttu lahkuda enne kui pollarid kohale kutsutakse. Kõht punnis ees vehkat ta tegigi. Nüüd jõudis kohale aga anonüümse naise (nimi autorile teada) veel anonüümsem mees, kelle nimi on samuti autorile teada. Tüüp kohe paluma, et ma ise võtaksin sünnituse vastu, sest ta pelgavat verd.
See on sulaselge tõsi, et ta verd ei kannata. Möödunud jõuludel toodi näiteks lauale verivorstid ja vennikesel pilt kohe taskus. Nagu needuseks läksid meist mööda kaks väljamaalast, kellelt imeilus administraator (nimi ei ole autorile teada) küsis kuidas neile sünnitusmajas meeldis?
"Very nice! Very good," vastasid nad pöidlaid taeva poole tõstes.
Nüüd oli pekkis ka, sest veel anonüümsemale mehele (nimi autorile teada) oli kaks korda sõna "very" kuulda juba liiast. Kukkus jalapealt oimetult maha ja ei hinganud enam mitte kui sentimeetritki. Täiesti koomas teine. Ma oskuslikult hüppasin koheselt ta rinnale ja kukkusin steppima. Kolm murtud roiet, aga hingamine ei taastunud. Siis tuli hakata tegema juba kunstlikku hingamist. Mõttes kirusin anonüümset naist (nimi autorile teada), et ta vaid habemikke valib. Sealt habemest ikka tuli igasugu jama mulle suhu - jõhvikad, kirbud, üleeelmisel nädalal söödud frikadellid, sammalt ja kilodes seni tuvastamata esemeid. Nüüd viskas mul ka pildi tasku ja kogu haiglapersonal viskus ennastunustavalt meid mõlemaid elustama.
Tundub, et kõik läks hästi. Laman nüüd habemega tüübiga, kes vastselt isaks peaks saama koos sünnituspalatis kõrvuti koikudes. Me olla kogu korruse kõige raskemad patsiendid. Sünnitama hakkavat anonüümset naist (nimi nii mulle kui habemega tüübile teada) pole aga kuskil. Viimati olla nähtud sünnitusmaja taga põõsastes põõnamas. Peaasi, et öösel külma ei saanud.
Peame "habemega" parasjagu plaani kuidas ta salamisi sisse saaks toimetada. Mingid mõtted hakkavad juba kogunema, sest piiritus koos eetriga hoiab meele erksa ning meil on juba kümmekond lausa geniaalset ideed kuidas smugeldamine peaks toimuma hakkama. Päris kindlat plaani veel pole, aga kuna ka ma ise verd suurt ei talu, siis oleme sunnitud minema järgmist teed. Paneme paar valget voodilina pihta, määrime ketšupiga kokku ja siis hakkame uhhuuu-uhhuuu mööda koridore jooksma ning kolli tegema. Ilmselt kukuvad siis juba kõik naised, nende seas ka mitterasedad koheselt sünnitama ning küllap kõik beebid ilma meie abita ka vastu võetakse.
Jube hea plaan! Ma olen nii elevil! Uhhuuu-uhhuuu!
