23. jaanuar 2020

"Murakas ei pea enam iial kartma, et ta bussijaama kappi visatakse!"


Esimese koduga läks natuke nihu, sest seal ta näitas iseloomu ja teritas küüsi isegi väikese lapse peal. Noor pere ei julgenud riskida ja Murakas koliski seejärel ühte Eesti väikelinna.

Esialgu hoiukodusse, aga läks nii nagu pahatihti ikka läheb - loomad said omavahel läbi ja lõpuks pere kiindus ning ei tahagi temast enam loobuda. Tundub, et kassile seal meeldis, sest eelmises peres olnud kurjusest polnud enam alles jälgegi. Perenaine Maarja ise kirjutas nii:

"Murakas tuli meie juurde 24.detsembri õhtul. Teadsime tema kohta ainult seda, et on agressiivne olnud eelmises peres, mis oli ka loovutuse põhjus. Kui Murakas puurist välja sai, uudistas elamise üle ning näitas lõputut huvi oma uue sõbra Mustika vastu. 

Agressiivsusest oli nii palju näha, et talle meeldis mängida. Pehme käpaga. Nüüdseks on Murakas meie juures olnud pea kuu aega ja meil ei ole mitte ühtegi küünejälge. Ta tuleb alati uksele vastu, öösiti magab rahulikult ja hommikul tuleb pai nuruma ning konservi viisakalt ootama. 

Äkilist käitumist oli rohkem enne kastreerimist, mis on ka "hilisteismelisele" tavaline. Mustikaga magavad nad üksteise kaisus ja on nagu paarisrakend. 

See oli parim otsus võtta jõulude ajal ta meie juurde ja aitäh, et annate võimaluse olla talle igavesti koduks! 

Mustikas, Murakas, Assar, Maarja ja kõhubeebi ka" 

Kohe pärast uudislugu hakkasid saabuma ka vihjed. Nii võõrad kui ka meie gängi naiste süüdistavad sõrmed näitasid ühe Paide linna härra peale. Teisi ma kamandada ei saa, aga loomapäästerahval käskisin küll vagusi olla ning hüsteeriaga mitte kaasa minna. Polnud nendel meile saadetud fotodel minu arust sama mees ühti ja sestap panin pidurit.

Palju kindlam vihje tuli ühelt härralt, kes oma rahanatukese enamasti kasiinodesse viib:

"Olen näinud teda koos kassiga pidevalt X-kasiinos ega saanud aru miks ta looma kaasa võtab. Kass oli puuris pikki tunde. Kohe kahju hakkas. Peremees on lätlane."

Ka bussijaamast saadud info viitas, et tegu on tõesti lätlasega. Olla seal ta juba päevi varemgi käinud ning uurinud nii hoiukappide kui muu kassiga seonduva kohta. Bussi teda transpordipuuris oleva kassiga ei lastud ja see tekitab omakorda juba minus rida küsimusi eelkõige hoopis bussifirmale. 

Nii mõnigi kaunishing väitis sotsiaalmeedias, et ei maksa härrat kohe hukka mõista, sest tegelikult ta ju hoolis oma loomast. Ta ei jätnud teda lämbuma umbsesse kappi ega visanud metsa vaid pani lõpuks kenasti avalikku sooja kohta põrandale maha. 

Ei hakka mina teiega vaidlema ja nõustun, et tegemist oli tõesti äärmiselt toreda ja hooliva kassiomanikuga, kes oleks võinud ju kassikesel ka pea kiviga lõhki lüüa, aga ometi seda ei teinud. Järelikult hoolib ja armastab. Lisaksin veel Raja-Teele kombel, et tal on hea süda! Punkt ja Aamen!

Kuigi kodaniku nimi on Loomapäästegrupile teada, siis ometigi ei teinud me politseisse avaldust, sest sel pole siin riigis vähimatki mõtet. Ma ei kandnud Murakat ka registrisse, sest tore kohtunik võib veel toredama seaduse alusel nõuda, et me peame "asja" millalgi toredale omanikule tagastama. Seda me ei tee ja siis hakka veel voobše toredate kriminaalpolitseinikega maid jagama, kes muudkui korrutavad, et valeütluste andmine on räme kuritegu ja vangla lausa nutab loomapäästjate järele.

Jee-jee, võtsin teadmiseks, käed värisevad ja kakasin hirmust püksi, aga ma ei mäleta. Ähmaselt mäletan, et oli mingi kass, kes visati kuskile ära, aga nüüd on lõpuks mingis armastavas kodus kuskil unustatud kohas. Vaevalt seda vennikest huvitabki, aga parem karta kui kahetseda. Sestap kasutagu hea lugeja aju, leppigu sellise üldsõnalise looga ja ärgu üksikasju rohkem pinnigu. Ei mäleta noh!

Hip-hip-hurraa ja katame aga lauad - kõigile palderjani! Loomapäästegrupp tänab asjaosalisi ja soovime Muraka uuele perele ainult head! Saldejums!