21. jaanuar 2020

"Gavercat nr.21 - GARRI"

Aega võtab, aga asja saab ning proua Katrin Gaveri käest päästetud kiisud lähevad riburadapidi koju. Sellisesse koju ja ellu, mida nad seni veel näinud polnud. 

"Appi! Kes päästaks meist päästja käest?", tuleb meelde üks nõuka-aegne irooniline hüüdlause, milles abi paluti. Mäletatavasti päästis ju Nõukogude Liit samuti eesti rahvast kõiksugu hädade käest ja tõi siia õitsengu ning kultuurigi. Frau Gaveri kasside päästmistega oli umbes sama lugu. 

Kunagi ammu ta neid tegelikult ka aitas ju, aga seejärel kasvas kõik üle pea. Lõppvaatus oli hullemast hullem ja vaatepilt oli üsna samasugune nagu paar aastat tagasi provva Stepanova juures Alliklepa külas avanes. Tõsi, kasse oli Gaveril neli korda vähem, aga kõik ülejäänu alates haigustest ja toitumisest oli täpselt sama. 

Gavercat nr.21 pole teps mitte kahekümne esimene kiisu, kes koju sai vaid ta on mu nimekirjas lihtsalt sellel kohal. Tema eest hoolitses väsimatu kassiingel Reet Allikvere, kes ristis ülinälginud kiisukese Garriks.


"Ainult luu ja nahk! Oleks sa näinud kuidas ta toidukaussi ründas ja sööki aplalt alla kugistas! Issver, oli see vast alles kurb vaatepilt! Nagu poleks eales süüa saanud!", oli Reeda esmareaktsioon.

Garri kartis paaniliselt transpordipuuri ja tema sinna saamine oli üks paras rist ja viletsus. Hea kui ise terveks jäid. Reet valmistas Garrile kodu pakkunud ja kiisule täna järele tulnud inimesed ette, et nüüd läheb löömaks ja hoidku käed silme ees kui ei taha pimedaks jääda.

Juhtus aga imede ime ja Garri jalutas ise südamerahuga vabatahtlikult puuri ning jäi passima justkui öeldes, et hakkame juba minema, päriskoju tahan. Ega loom loll ole ja küllap ta tajus, et Reeda juures pole see koht, kus ta oma elupäevade lõpuni olla saaks.

Hip-hip hurraa ja katame lauad. Põrgu need lauad ja heiskame hoopis lipud, sest see on nii-nii suur asi kui kiisud omale kodud leiavad. Neid on lihtsalt nii paganama palju ja omaette suur ime seegi kui mõne neist "üleliigsete loomade listist" lõpuks maha saab tõmmata.

Loomapäästegrupp tänab Reet Allikvere't ja MTÜ-d Kiisusõbrad, kes meile raskel hetkel appi tulid ja aitasid Gavercat'ide eest hoolitseda. Ka ühingud "Pesaleidja" ja "Paikass" ulatasid oma abikäe ja sestap kummardus teilegi. Me pole gängis sellised tüübid, kes heategusid unustavad ja oleme suure-suure teene sees. Küsige vaid kui häda käes. 

Teadmiseks veel, et Garri kolis ühte Lääne-Virumaa, Rakvere valla külakesse ja kõikide märkide kohaselt peaks tal olema edaspidi suurepärane eluke ja muretu tulevik.