Heiki Valner: "Kuidas on võimalik, et e-Eestis märgitakse kiipidegaloomade omanike nimesid vaid vallaametniku kaustikusse?!"

Meeldib see või mitte, aga teinekord juhtub nii, et lemmikloomad kavaldavad meid üle ja panevad plehku. Nende üles leidmine on aga raskemast raskem, sest kiibitud loomad on kas kantud mõnda kohalikku registrisse või on jäetud raha kokkuhoiu eesmärgil üldse registrisse kandmata. Tühipaljast kiibist pole seega mingit kasu.

Enamus Eesti omavalitsustest nõuab koera-ja kassipidamiseeskirjades, et koerad peavad olema märgistatud ja vähemalt kohalikku registrisse kantud. Mingisse kladesse kritseldatud  „kohalikud registrid" on aga täiesti mõttetud, sest näiteks mõne mulgimaalase Hiiumaal ära kadunud koera sealt ei leia ja kohe kindlasti ei hakka vallaametnik ka 215 omavalitsust läbi helistama ning kontrollima millisest piirkonnast peni võiks pärit olla.

Valner: "Alligaatorid nagu koerad ja püütonid nagu kassid? Sellistjuttu saab ajada ainult võhik!"

Eestimaa Loomakaitse Liidu president Heiki Valner kirjutab eksootiliste loomade rändnäitustest ning juhib tähelepanu loomade erakordselt ebaloomulikele ja halbadele elutingimustele.

Eesti üürike suvi on laatade, festivalide ja pidude aeg. Muusikud tiirutavad ringi, õlle ja šašlõkimüüjad harakaparvedena truult sabas. Ka rändtsirkused koos oma loomadega vuravad mööda Eestimaa teid, et siinselt meelelahutusturult oma osa kröönida. Korraldajad mõistagi väidavad, et loomakaitsjad on lollid ja ei jaga asjast ööd ega mütsi. Nende loomad olevat reisimisega harjunud ja oma elunatukesega paksult rahul. Siililegi peaks aga selge olema, et loomade heaolu pidevalt ratastel olles tagada ei saa.

Heiki Valner: "Kas Eesti ühiskond on valmis tunnustama loomadeeluõigust?"

Eestimaa Loomakaitse Liidu esimees Heiki Valner kirjutab Postimehe arvamusportaalis «Pealtnägijas» avalikustatud seapiinamiskaadrite valguses, et sea enda väljaheidete sisse elama surumine on nii targale loomale sama alandav nagu inimesele. Tema sõnul kiputakse Eestis liiga kergekäeliselt alla neelama teadmist, et tööstusliku tootmisega peaks justkui kaasnema elusolendite piinamine. Loomad ise aga teatavasti valimas ja kaebamas ei käi.

Loomakaitseseadus oli taasiseseisvunud Eestis esimene seadus, mille riigikogu kehtestas. Kas see oli märk meie ühiskonna kõrgest empaatiavõimest ja moraalitasemest? Vaevalt küll. Ilmselt oli tegu lihtsalt esimese seadusega, mis suurt süvenemist ei nõudnud ja kiiruga valmis klopsiti, et meie rahvasaadikuid tegutsemisvõimelistena näidata.

Äri eksootiliste loomadega

Eesti zookauplustes peetakse eksootilisi loomi väga halbades tingimustes ning ohtlike võõrliikide vabadusse laskmine ohustab meie loodust, kirjutavad Eestimaa Loomakaitse Liidu president Heiki Valner ja Eestimaa Looduse Fondi vabatahtlik Eneli Kristenbrun.

Kui mõne aastakümne eest pakuti zookauplusest heal juhul akvaariumi­kalu ja hamstreid, siis nüüd ilutsevad riiulitel sellised imeloomad, mida isegi poemüüjad pole varem näinud. Sisalikud, maod, aarad, kilpkonnad ja rohtlahaukurid on vaid tühine osa valikust.

Uued «lemmikloomaliigid» on poed vallutanud ja jõudnud ka loomaomanike kodudesse. Loomakaitsjate hinnangul on aga suur osa meil peetavatest eksootidest õnnetud, haiged ja stressis. Kõik algab juba poest, kus ei suudeta liigiomaseid tingimusi tagada. Elukad on tihti ebasobivates puurides ja neile ei anta sobivat toitu.

Valner: "Eesti loomakaitse on alles lapsekingades"

Eesti Loomakaitse Liidu presidendi Heiki Valneri hinnangul on Eesti loomakaitse alles lapsekingades, arvestatav survegrupp puudub ning reaalne tegevus piirdub vaid üksikute loomaliikide kaitsega.

Eesti Loomakaitse Liit (ELL) taasasutati täpselt aasta tagasi ning praeguseks on liiduga Valneri sõnul liitunud kaheksa organisatsiooni. Käesolevaga kuuluvad ELLi liikmeskonda viit loomade varjupaika koondav Varjupaikade MTÜ, MTÜ Auh, Imeloomade Selts, Balti Herpetoloogia Ühing, Eesti Chihuahua Klubi, Liivahiirte Selts, Hobuabi MTÜ ning Assisi Fransiscuse Selts.

Eestimaa Loomakaitse Liidu seisukoht Marge Arumäe õigeksmõistmise osas– käed eemale loomapiinajatest!

Pahatihti annab kohtupraktika õiguse loomapiinajatele. Võidu on kohtumenetluses saavutanud juba Mirek Matikainen ning talle järgnes edukalt Marge Arumäe. Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL)  ja Eesti loomakaitse Seltsi (ELS) hinnangul on Marge Arumäe õigeksmõistmine kogu ühiskonna ja avalikkuse õiglustunnet sügavalt riivav ning sillutab teed nii praegustele kui tulevastele loomapiinajatele.

“Eesti kohtusüsteem on muutumas rahvast lõbustavaks tsirkuseks või võistluseks, kus ei taastata enam õiglust vaid kuulutatakse välja võitja. Selline kohtupraktika kahjustab kohtute usaldusväärsust ning loob soodsa pinnase PETA-sarnaste ühenduste tekkimiseks, mis võtavad kohtumõistmise enda kätte. ELL-le teadaolevalt ei olnud ka Mirek Matikaineni ja Marge Arumäe juhtumite puhul palju puudu omakohtust” nentis Eestimaa Loomakaitse Liidu juht Heiki Valner.