22 märts 2017

„Kes küll päästaks väikese hagija julma omaniku käest?“

Enne suurt puhkust on vaja veel mõned pakilised asjad korda ajada ja üks neist on kohe teie ees. Mulle saabunud murekiri oli järgmine:

„Tere, kirjutan Teile murega, mida täna nägin. Ja nimelt on kodukohas üks üsna julm inimene endale koera võtnud. Käisin täna väikese õega poes ja poe ees kamp joodikuid hoidsid koera.

Õde teadis rääkida kuidas meesterahvas (kui nii isegi tema kohta saab enam öelda!) peksab koera ja tassib teda külavahel nii, et hoiab teda üleval tagajalgadest. Sisenesin poodi ja mul hakkas koerast väga hale. Ostsin „denta stix“ paki ja võtsin ühe välja et koerale ulatada. Koer selle peale ehmus, tõmbus vastu maad ja hakkas värisema. Nii kui teda paitama hakkasin koer leebus ja hakkas huvi tundma.

"Omanik" ütles seepeale, et see on Eesti hagijas ja ta ei võta ühegi võõra käest midagi vastu. Ainult tema käest ja sedagi vaid kodus. Ärritusin ja palusin need palukesed siis koerale kodus kindlasti anda. Seejärel lahkusin.

Tundsin, et pean sellest kellelegi teatama. Kui mina midagi muuta ei saa, siis ehk keegi teine. Isiku nimi on Marek X ja ta elab Nissi alevikus Metsa tänav XX-XX


Tervitades ja abile lootma jäädes, .....“


See kiri pole paraku ainuke, mis mulle saadeti:




„Seletuskiri 6.veebruaril Metsa XX trepikojas toimunu kohta.

6.veebruari lõunal kella 13.00 – 14.00 vahel oli Metsa XX trepikojas kuulda karjumist ja märatsemist. Asja uurides nägin kuidas Marek X karjus oma koera peale ja lõi teda jalaga kui too ei allunud korraldustele.

Ise ma vahele minna ei söendanud, sest Marek oli ilmselges alkoholijoobes ja seega ettearvamatu käitumisega. Marek kakerdas koeraga üles, samal ajal karjudes ja koera pidevalt ähvardades. Kuulda oli kuidas koer lendas vastu trepipiirdeid ja niutsus.

Sellist käitumist Mareki poolt olen näinud ka eelnevalt kuid ei ole osanud neid kuupäevi üles märkida. Ka eelnevatel kordadel on asi toimunud just kortermaja trepikojas."


Ja veel üks avaldus:

„Avaldus Marek XX vastu.

Eile, 14.veebruaril nägin kui Marek oli Unoga „Meie“ poe seina ääres. Marek karjus midagi koera peale, kes siis tõmbas hirmust kerra seina vastu. Marek andis talle laksu vastu külge-tagumikku. Uno jäi koeraga sinna ootama, Marek ise aga tuli tuikudes Nissi poodi.

Koer oli tükk aega pikali kerra tõmbunud kuni siis lõpuks julges siis istukile tõusta."


Pöördumine, millele veebruari seisuga on alla kirjutanud juba 26 inimest on järgmine:

„Alljärgnevad inimesed, kes on kirjutanud oma allkirja, tunnistavad, et on näinud Marek XX oma koera (hagijas) väärkohtlemas, see tähendab peksmine, koera peale alusetult karjumine, jalaga löömine, füüsiline ja vaimne piinamine või muu koera väärkohtlemisele viitav tegevus."

Nagu juba mainitud, siis oma allkirja on andnud 26 Nissi aleviku elanikku ja nad on valmis ka politseis tunnistusi andma. Loodetavasti ikka on! Veider, aga miks kohalik omavalitsus senini reageerinud pole?

Vahet pole ja Eestimaa Loomakaitse Liit teeb igatahes politseisse avalduse. Loodetavasti siis "nissikad" ka tunnistavad ja minu naastes on see olukord juba lahenenud ning koerake julma omaniku küüsist päästetud!