24 veebruar 2016

"Head aastapäeva!"

Täna on siis üks vähestest päevadest aastas, kui eestlased teineteise kõri kallal ei näri ja tunnevad endid ühtse rahvana. See on tore! Tegelikult on aga siin tillukesel maalapil veel palju teisigi toredaid asju, mis elukese laias laastus täitsa talutavaks teevad. Näiteks elame seismoloogiliselt stabiilses kohas ja meil plahvata vulkaanid ega mölla orkaanid – see on tore! Meil saab üldjoontes näha ka nelja aastaaega ja ka see esmapilgul vähetähtis asi on samuti tegelikult tore. Rahvas on rahulik ja eri valdade elanike (või suguharude kui soovite) vahel pole sõdu ega tapmisi ning ka see on loomulikult väga tore. Kuigi väga paljude inimeste palk jääb sinna kuskile 300 ja 500 euro vahele, siis on tegelikult ka see tore, sest võrreldes asiaatide 12 tunni eest makstava mõne dollariga, elame nagu kuninga kassid! Lisaks me võime rahumeeli oma arvamust avaldada ning kuulutada, et nii mõnedki riigiisad on lauslollid ja vangi meid selle eest ei pandagi, peksa ka anta ning takkaotsa on vähetõenäoline, et seetõttu ka mõnda traagiliselt lõppevasse „õnnetusse“ satume – see kõik on väga tore. Aga toredamast toredam on lõpuks siiski see, et suurriikide kavatsuste kiuste on meil üleüldse oma riik olemas! Kas pole siis tore või?



Homsest kuni nädalalõpuni saab ajakirjandusest lugeda nõrkemiseni millist kleiti keegi kandis ja kelle käsi suure peo ajal võõrast kannikat silitas - see on tore. Kindlasti räägitakse ka „aasta peo“ maksumusest ja see et meil on olemas 24 miljonit vaba raha, mida korstnasse kirjutada, on ka tegelikult tore. Samas ega see tegelikult polegi teab mis suur summa, sest minu viiekümnese juubeli maksumuseks oli näiteks 19 milli ja oli igati tore, et see summa oli minul nagu ka paljudel teistel, tagataskus lihtsalt muuseas olemas.

Täna katame lauad, sööme-joome ja nälga või janu kätte ei sure meist ilmselt siin riigis keegi. Õhtul passime aga ainiti telekat ja ka siit võib tuua palju toredaid näiteid, millele me igapäevaselt ei mõtle – näiteks ülekanne toimub mitte saksa või vene, vaid lausa meite kallis emakeeles. Lisaks pole ekaraani all veel (rõhk sõnal veel) ka araabiakeelseid subtiitreid ja see on väga-väga-väga tore. Toredaid asju võime leida veel sadu ja tuhandeid, kui ainult soovime neid näha ja tegelikult vaatamata suurele halale, on siiski suur õnn ja rõõm, et me sündisime just praegusel ajal ja just sellessamuses paljukirutud riigis.

Terviseedendajast moor tundis hommikulauas muret, et inimesed võtavad täna napsu ja homme lähevad pohmas peaga tööle ning peaks ainult nende tervis vastu. Tore ju kui ka võhivõõraste pärast on mahti muret tunda. Et memmekesele mitte lisamuret valmistada, siis otsustasin, et mina täna viina viskama ei kuku ja lähen hoopistükkis homme joomase peaga tööle. Siis on vähemalt igasugu terviseriskid maandatud! Ja nüüd tõelise rahvuslasena värvin Mia sini-must-valgeks! Head vabariigi aastapäeva kallid kaasmaalased ja oleme siis selle nädala lõpuni sõbrad! Järgmisest nädalast aga olgu vennaarm kadunud ja hakkame taas vähemalt verbaalselt teineteist järama. Pagan, kui nüüd hästi järele mõelda, siis on ka see ju üks igati vahva ja tore tegevus! Olge siis mõnusad ja toredad!