Düünid, metsad, taimestik. Peenike värk, mille kohta aina rohkem teada saadakse. Näiteks puude juurestik moodustavat sama tiheda võrgustiku, kus inffi vahetatakse nagu meie globaalne nett. Kui kuskil miskit vajaka, siis sinna antakse juurde ja vastupidi. Ei hakka tarka panema, seda enam, et ma pole mingi asjatundja vaid lihtsalt tavaline loodusesõber, kes sedasorti kirjatükkidele ja teadustöödele tähelapanu pöörab.

Ellu jäime, jeee! Eile oli üks neist päevadest, mida ma suurt ei talu - liiga kuum ja päike lausa hammustas. Päike, päike, päike - sellest jääb kodus alati väheks. Kohe nii väheks, et hakkad igatsema. Oma paarkümmend aastat tagasi oli korra rämedalt pikk pilvine periood kui päikest polnud üldse näha. Talv sai läbi, kevad käes, aga päikest mitte kusagil. Kohe füüsiliselt tundsin sellest va põlevast kerast puudust ja hakkas vaimule ka. Loogiline, et inimesed on mornid ja tusatujulised. Ei mäletagi enam kuhu lendasin, aga nii kui tõusime pealpoole pilvi ja päikest nägin, siis passisin teist ainiti nagu suurt ilmaimet. Jube hästi on see tunne meeles.

Vaevalt Eestis neid inimesi väga palju on, kel raha napib. Kunagi ei tea muidugi. Juhul kui on vajadus, siis viska aga oma kontonumber ja summa kommentaaridesse. Päeva jooksul kannan üle. Tagasi pole vaja maksta.