18 veebruar 2022

"Kaks ühes Ruudi - väga ulakas ja väga hea koer"

Ruudi on maailma hulleim metsaline - haugub, ründab, veab rihma, laiab ja laamendab.

"Pähh koer! Kaka-kaka! Homme lähed kombinaati!"

Samas on tal varjatud anded nagu näiteks ei lase ta hommikul naiskasid minema.

"Tubli koer! Tubli koer! Ei lähe kombinaati!"

Veider, aga Ruts on naistega sõber. Meestega mitte. Äkki tõesti sai tappa mõne meha käest? Ega ta salli mu poegasidki - mo selja taha kohe peitu ja väriseb nagu haavaleht. Võtab ikka paar tundi enne kui ligi laseb.

Sitta need koerad ja räägime parem naistest. Mehed ju ikka räägivad naistest!? Ja eile õhtul rääkisin naisega, kes mu ellu sügava jälje jättis. See suhe oli hetke isegi avalik. "Palju sul neid päris-päris "õigeid" armastusi on?", päris ta ootamatult. 
Ega polegi tegelikult. Mõned. Tuleb meelde nooruspõlve Rapla pruudi ütelus:

"Need keda mina tahan, tahavad teisi ja need, kes mind soovivad, ei lähe aga mulle üldse korda"

Paradoks. Mu eks ütleb, et olin parim mees, kellega lapsi saada, aga ometigi kokku me ei jäänud. Selliseid näiteid on mõned veel - raudkivi sõprus, kuigi me armulood põlesid tuhaks nagu poleks olnudki. 
Valetan. Need lood on meie tänase suhte vundament. 

"Miks ma neid siis ei hoidnud kui me koos olime? Hoidsin ju omast arust ja äkki nemad ei hoidnud hoopis mind? Kurat sellest aru saab?"

Vahet pole ja põhiline, et me ei hoia kirvest põues ning hädas alati aitame. Kolm naistuttavat on erandiks ja neid ei taha ma tõesti kunagi enam näha. Põlastus. Neil minu vastu ka. Keda huvitab? Mind küll mitte!

On ikka imelik küll kui 12. aastaga torm ei vaibu. Tegelikult vaibub, aga kui kohtume, siis peksavad lained üle pea. Arvasin, et olen nüüd juba betoonsein, mida miski enam ei purusta. See on mu taotlus olnud viimased 10 aastat ja siis ta tuleb ning lükkab kõik tellised ühe elegantse liigutusega ümber. Lurjus! 

Täna taas lahkusime. Hommikul olin õnnelik nagu poisike. Lõunast tõmbas taas kurvaks nagu ikka kui ta läheb. Ei aita siin Ruudi ka, et tagasi hoida. Täna on ta mehel ja taas lapsel. Seekord hea mees, mitte jobu nagu eelmised ning seda kooslust ma segada küll ei taha.

"Oli hea sind suudelda. Pole kedagi suudelnud paar aastat. Äkki isegi kolm? Lihtsalt ei tahtnud. Sind tahtsin. Imelik. Hommikul oli megahea tuju. Ehk isegi meenutas kerget õnnetunnet. Siis kiskus aga veidi kurvaks. Pole veel praegugi päris korras. See on juba väga imelik!"

Veel üks moment, mis tekitas sooja tunde ja äratundmisrõõmu eile ja täna hommikulgi - su naeratus. Ei-ei, mitte kogu ulatuses vaid üks teatav ilme on nii armas, mis lummab mind jäägitult. Armastan seda! Täiega ja võiks vaatama jäädagi oma elu lõpuni.

Eelmise aasta üks lemmiklaule, mida kuulates vahest Sinule mõtlesin. Tõlkes: Pead lahkuma enne kui minusse armud. Tundub, et see töötab mõlematpidi - pea 12 aastat on möödas, aga ikka mõtlen sulle rohkem kui sünnis ja kokkusaamine on puhas sadomaso. Enam ei saa ja enam ei tohi!

Haige värk. Täiega haige, aga heas mõttes. Jookse tüdruk, jookse, minust võimalikult kaugele! Sul on praegu kõik hästi ja mul on absoluutselt hea meel. Siiralt!"

Mis siin ikka ohkida ja lõpetame rõõmsamas meeleolus. Mäletate kui kirjutasin, et mu eksnaise lemmikakiisu Ruffik suri. Leinasime, tema surma täiega, mina natuke vähem, sest polnud ju kiisuga nii väga otseselt seotud.

Natuke olin ka ja kiisu paranemisse panime odavama auto raha. Paraku nii kaua kui Jeesus Kristus pole loomaarst, pole head lõpud kindlustatud. Parim perenaine ühele loomale ja oi ta oli kurb. Mu hing nuttis teda nähes ja lohutada polnud võimalik. Nüüd ta helistas ja teatas rõõmusõnumit:

"Heiki! Me ootame taas last. Täpselt nagu raseduse ajal ja ma nii ootan Teda."

"Mida pekki? Me pole seksinudki sajand või kaks?"

"Sedapuhku ootame kassi! Minu kallikest!"

"Halloo ja appi! Kasse ma nüüd küll ei sigita!"

"Saadan sulle kohe pildid ja vaata kui nunnu ta on selliste punnis põskedega. Ainult natuke peame veel kannatama!"

Appi, aga need naised oma sentimentaalsusega ajavad iga mehe hulluks, kuid Maine Coon tõugu ilves me perre kuu pärast maandub. Ma olen õnnelik, kui mu eks on õnnelik ja luban, et see kiisu on "väljavalitu", sest sellise pühendumisega kodusid ei leia just tihti.

"Kix kallis! Ma olen juba vanainime ja ära ootagi, et mu su "hobust" sulle jõuan võtta!"

"Ma võtan ise vanaätt! Sinu asi on vaid armastada ja pai teha!"

Elagu eksnaised ja pärisnaised ning -mehed ka ning andku kõigevägevam Teile tarkust teha mitte selliseid vigu nagu mina omal ajal tegin.

"Äkki eksid ei peaksidki jääma eksideks, sest tundub, et ekside suhe on palju kindlam ja jäävam kui nö pärisolemised? Kas saab korraga mitut inimest armastada? Vististi saab ja olgu need, kes selle orki lähevad, igatpidi kaitstud!

Mis mulle oluline - keegi veel suudab mu kalgi südame helisema ja ka nutma panna. Olgu ta neetud ja pühitsetud ning katame lauad mu sõbrad head! Aamen! Äkki peaks veel ütlema armastan teda? No way! Mehed tulge appi!"